S.M. ja J.S.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.04.2016 vastutusotsuse nr 13-7/596-14 tühistamiseks Kaebajad – S.M. ja J.S., esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta S.M. ja J.S.i kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.11.2016.
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 23.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026144-9 OÜd Kõlakoda (alates 05.06.2015 Pojave Neugodni OÜ) tasuma makse kokku 19 792,09 eurot. Maksumenetluses kontrolliti äriühingu maksude deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli-september 2014. Kontrolli tulemusena tuvastati, et äriühing on varjanud oma tegelikku käivet ning jätnud deklareerimata käibelt tasumata käibemaksu kokku 7804,02 eurot; et äriühing on jätnud deklareerimata töötasuväljamaksed summas 8434,16 eurot, millelt on kinni pidamata ja tasumata tööjõumaksud 4438,60 eurot; ning et äriühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi 28 400,38 euro ulatuses, millelt tuleb tasuda tulumaksu 7549,47 eurot.
2.MTA kohustas 27.04.2016 vastutusotsusega nr 13-7/596-14 S.M.t ja J.S.it solidaarselt tasuma Pojave Neugodni OÜ maksuvõlga 25 896,46 eurot (põhivõlg 19 792,09 eurot, intress 6104,37 eurot). Pojave Neugodni OÜ ei ole maksuotsusest tulenevat maksuvõlga tasunud ning maksuvõlga ja intressi ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena enam kui kolme kuu jooksul sisse nõuda. Ei esine maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Pojave Neugodni OÜ-l on maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole aegunud ning mida ei ole kustutatud; äriühingul on säilinud õigusvõime. Maksuvõlg on kujunenud S.M. ja J.S.i juhatuse liikmeks olemise ajal.
1(8)
S.M. rikkus passiivsuse ja hoolsuskohustuse olulisel määral järgimata jätmisega juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raskest hooletusest. S.M. on tunnistanud, et ei olnud äriühingu tegevusega kursis ja kuigi tal oli võimalus äriühingu dokumentatsiooniga tutvuda, siis tal ei olnud seda vaja ning see ei huvitanud teda, vaid äriühinguga tegeles abikaasa J.S.. Äriühingute juhatuse liikmete vahelised kokkulepped ei võta aga üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg 1 järgimise kohustust. S.M. pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt, kuid ta ei võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teistele juhatuse liikmele piiramatu tegutsemisvabaduse andmisel ei käitu ka see juhatuse liige nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. S.M. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust ning intressi arvestamise ja tasumise kohustust. Kohustuste rikkumise ning maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos, sest etteheidetava tegevuseta poleks maksuvõlga tekkinud. Kuna intressivõlg tekib põhikohustuse tasumata jätmise tulemusena, siis on S.M. juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud ka intressikohustus. J.S. on jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikmele MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused, kuna ei ole täitnud maksuseaduseid. J.S. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust ning intressi arvestamise ja tasumise kohustust. J.S. on andnud suulisi seletusi, et ainult tema juhtis Pojave Neugodni OÜ-d ning tegeles kõigega. J.S. on teadlikult ja tahtlikult esitanud ebatõeste andmetega deklaratsioone, et äriühingu maksukohustust vähendada. Tema eesmärgiks oli ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimine ja väljamakstud tööjõumaksudelt tasumisele kuuluvate riiklike maksude arvelt äriühingu maksukohustuse vähendamine. J.S.i teadliku ja tahtliku tegevuse ning Pojave Neugodni OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui J.S. äriühingu seadusliku esindaja ning äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna oleks korrektselt maksukohustusi deklareerinud ja täitnud, poleks maksuvõlgnevust tekkinud. Kuna intressivõlg tekib põhikohustuse tasumata jätmise tulemusena, siis on J.S.i juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud ka intressikohustus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.S.M. ja J.S. esitasid 25.05.2016 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse MTA 27.04.2016 vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebajad täiendasid kaebust 03.10.2016. S.M. vastutusse puutuvalt selgitati kaebuses, et äriühingu kogu tegevust juhtis J.S.. Maksuotsusega tekkinud maksuvõlg puudutab ennekõike parkimisplatsi, millega tegeles ainuisikuliselt J.S.. Maksukohustuse tekke põhjuseks olnud kohustuse rikkumise aluseks olevate asjaolude üle oli kontroll üksnes tegevjuhil J.S.il ning S.M. ei etendanud selles rolli. Pole tuvastatud, et maksuvõlg on tekkinud S.M. õigusvastase käitumise tõttu ning seda enam ei ole tema tegevuses tuvastatud rasket hooletust ega tahtlust. Pole põhjendatud ega tõendatud S.M. tahet tekitada äriühingule maksuvõlga. S.M. ja J.S. olid elukaaslased ning S.M. usaldas elukaaslast äriühingu tegevuse korraldamisel. S.M. ei valda ka eesti keelt. Ajal, mil S.M. oli juhatuse liige, ei olnud äriühingul maksuhalduri ees võlgu, millele S.M. oleks hüpoteetiliselt võinud J.S.i tähelepanu juhtida. Pealtnäha oli kõik korras ja elukaaslase usaldamist ei saa pidada raskeks hooletuseks. J.S.i vastutusse puutuvalt leiti kaebuses, et pole tuvastatud maksuvõla tekkimine J.S.i õigusvastase käitumise tõttu ja seda enam pole tuvastatud tahtlust. Ei ole põhjendatud ega tõendatud J.S.i tahet tekitada äriühingule maksuvõlga. S.M. ja J.S. selgitasid ühiselt seda, et osaühingu osad, mis kuulusid S.M.le, on võõrandatud 28.05.2015 müügilepinguga. Lepingus oli fikseeritud äriühingu maksuvõlg 26 449 eurot ning 6 esitamata maksudeklaratsiooni ja ostja kinnitas mh enda teadlikkust osaühingu osa omandamisega tekkivatest kohustustest ja riskidest. Maksukohustus on üle läinud ostjale Transatlantic International Brokers Corp (TIBC), mistõttu on ka maksevõlgnevuse tasumise kohustus läinud üle uuele juhatusele. Tänase päeva seisuga ei ole tuvastatud, et äriühingul 2(8)
poleks maksukohustuse täitmiseks piisavalt vahendeid. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest üksnes juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-16-12).
4.MTA palus 19.06.2016 ja 07.10.2016 vastustes jätta kaebus rahuldamata. S.M. süü vormina ei tuvastatud mitte tahtlust, vaid raske hooletus, ning seda järeldust on vastutusotsuses põhjendatud. Kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-13-2092 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-13-1581, 3-12-2511, 3-11-2445, 3-10-1284, 3-11-2679, 3-11-2581, 3-11-2645, 3-09-2605, 3-08-7) on leitud, et juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust. Seega on põhjendamatu S.M. seisukoht, nagu tuleks maksuvõla teket siduda kitsalt vaid ühe juhatuse liikme tegevusega. Äriühingu maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et S.M. oli samal ajal tegevusetu. Viidatud kohtupraktika kohaselt peavad äriühingu juhatuse liikmed täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ning ka omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, mitte suhtuma seadusest tulenevatesse kohustustesse passiivselt. Ilmselgelt pidanuks S.M. oma juhatuse liikme rolli täites aktiivselt tegutsema ja tagama MKS §-s 8 ettenähtud kohustuste kohase täitmise või juhatuse liikme kohalt tagasi astuma. S.M.l puudusid selleks objektiivsed takistused ning tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega. Sellist olukorda ei saa pidada vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-11-2679). S.M. on jätnud deklareerimis- ja tasumiskohustuse süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tema tööjaotuse järgseks ülesandeks. Kui äriühingu juhatuse liige ei ole teadlik sellest, et teine juhatuse liige rikub deklareerimis- ja tasumiskohustust, tuleb sellist olukorda käsitleda passiivse juhatuse liikme raske hooletusena. S.M.l olnuks võimalik neutraliseerida teise juhatuse liikme õigusvastane tegevus ja sellega deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist vältida, kuid kuna ta jäi tegevusetuks, esineb ka tema tegevusetuse ja äriühingu kohustuste õigusvastase täitmata jätmise vahel põhjuslik seos. Riigikohtu otsustest nr 3-3-1-23-12 ja 3-3-1-41-05 tuleneb järeldus, et kui tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, siis hooletus on seotud valdavalt objektiivsete tunnustega, milleks on kohaste nõuete mittejärgimine (vt raske hooletuse kohta ka võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kommentaare). S.M. on alates 2008. a olnud ka teiste äriühingute juhatuste liikmeks, mille tõttu saab eeldada, et ta omab piisavalt kogemusi äriühingute juhtimises ning ta on teadlik juhatuse liikme kohustustest. J.S.i tahtlus on vastutusotsuses selgelt tuvastatud. Vastutusotsuses on kirjeldatud J.S.i kohustuste rikkumisi ning põhjendatud, et isiku eesmärgiks oli teadlikult ja tahtlikult äriühingu maksukohustuse vähendamine ja ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimine. Samuti on tuvastatud põhjuslik seos J.S.i tegevuse ja maksuvõla tekke vahel. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue eelneva maksuvõla sissenõudmise ebaõnnestumise kohta äriühingult kolme kuu jooksul on täidetud, sest sissenõudmist alustati juba 29.04.2015 ning vastutusotsus tehti 27.04.2016. Vastustaja rakendas maksuvõla sissenõudmiseks kõiki seaduses lubatud toiminguid. Kaebajate vastutust ei välista ka 28.05.2015 leping Pojave Neugodni OÜ osa võõrandamise kohta. Osaühingu osa ostja teadlikkus maksuvõlast ja esitamata deklaratsioonidest ei välista MKS § 40 lg-st 1 tulenevat vastutust. Äriregistrist nähtuvalt ei ole Pojave Neugodni OÜ esitanud kahe viimase aasta majandusaasta aruandeid ning äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Seega ei ole tõenäoline, et äriühing oleks võimeline maksuvõlga tasuma ka pärast seda, kui äriühingu osa on võõrandatud Panama äriühingule. Samas on kaebajate vastutus solidaarne äriühingu omaga, mistõttu ei välistaks äriühingul praegu piisava vara olemasolu vastutusotsuse tegemist kaebajatele. Väide, et maksuvõla tasumist tuleks vastutusotsusega nõuda uuelt juhatuselt, ei ole põhjendatud, sest vastutus saaks tekkida ainult
3(8)
juhul, kui seaduslik esindaja on tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi rikkunud. Uued juhatuse liikmed ei saa vastutada maksuvõla eest, mille põhjustasid kaebajad.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaidlus käib selle üle, kas kaebajad vastutavad Pojave Neugodni OÜ maksuvõla eest.
6.Tallinna Ringkonnakohus võttis vastutusotsuse tegemise tingimusi ja juhatuse liikme vastutuse eeldusi puudutavad normid ja kohtupraktika 10.04.2015 otsuse nr 3-13-1581 p-s 11 kokku järgmiselt: „ 11. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes lahendites: nt Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13 (p 12); 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005 otsus nr 3-3-141-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu.
4(8)
Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14; samuti Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-143-14, p 15) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-137-13, p 24).“
7.Kohus leiab, et 27.04.2016 vastutusotsus on mõlema kaebaja osas õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastutusotsuses on analüüsitud selle tegemise eeldusi piisava põhjalikkusega ning maksuhalduri seisukohad on kooskõlas vastutusotsust reguleerivate õigusnormide ja nende rakendamise kohtupraktikaga. Kaebajad ei ole kohtumenetluses esitanud vastutusmenetlusega võrreldes uusi väiteid ega tõendeid. Seetõttu tugineb kohus käesolevas otsuses vastutusotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2), lisades kaebusele vastuseks järgmist.
8.Kaebajate arvates ei ole maksuhaldur tõendanud, et Pojave Neugodni OÜ-l pole maksukohustuse täitmiseks piisavalt vara. Maksukohustuslasest äriühingu maksevõime omab vastutusotsuse tegemisel tähtsust üksnes MKS § 96 lg-s 5 sätestatud ulatuses (s.o seoses eeldusega, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud), kuid oluline ei ole, kas maksuvõla kindlaks tegemise ajal, juhatuse liikme äriühingust lahkudes või mingil muul ajahetkel oli äriühingul teoreetiliselt piisavalt vara, et tuvastatud maksuvõlga tasuda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsus nr 3-13-1581, p 12 ja 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 14). MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil (pööratud sissenõue rahalisele õigusele MKS ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras) ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Seega ei eelda vastutusotsuse tegemine, et maksuhaldur oleks enne seaduslikele esindajatele vastutusotsuse tegemist ammendanud kõik mõeldavad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks maksukohustuslaselt endalt. Vastutusotsuse p-s 3 on maksuhaldur kirjeldanud, milliseid toiminguid on tehtud Pojave Neugodni OÜ maksuvõla sissenõudmiseks: äriühingule koostati 23.03.2015 maksuotsus; kuna äriühing maksuotsusega määratud summat ei tasunud, tegi maksuhaldur 29.04.2015 korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja esitas 11.06.2015 avalduse täitemenetluse alustamiseks. Nende toimingute tegemise kohta on esitatud ka tõendid (MTA 19.06.2016 vastuse lisad 7-10). Maksuhaldur on avalikele registritele tuginedes täiendavalt kindlaks teinud, et Pojave Neugodni OÜ-l ei ole mingit registrisse kantavat vara, v.a 2004. a sõiduauto Volkswagen Touareg, millele on seatud käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi ja erinevate 5(8)
kohtutäiturite kasuks. Vastutusotsus tehti kaebajatele 27.04.2016. Kuna maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning vastutusotsuse tegemise ajaks oli sissenõudmise algusest möödunud oluliselt rohkem kui kolm kuud, oli MKS § 96 lg 5 teises lauses toodud tingimus vastutusotsuse tegemiseks täidetud.
9.Kaebajate väitel välistab nende vastutuse asjaolu, et Pojave Neugodni OÜ osad koos maksuvõlaga võõrandati enne vastutusotsuse tegemist. Kaebaja väitel tuleks äriühingu maksuvõlga nõuda uutelt juhatuse liikmetelt. Pojave Neugodni OÜ ainuosanik S.M. võõrandas osad Panama äriühingule TIBC 28.05.2015 lepinguga (tl 18-19). Lepingu p 2.2.3 kohaselt on ostja teadlik, et äriühingul oli 28.05.2015 seisuga maksuvõlg. Kohus leiab, et see teave iseloomustas Pojave Neugodni OÜ majanduslikku seisu ajal, mil TIBC äriühingu osad ostis, ja võis mõjutada nt müügihinda või muid lepingu poolte vahelisi suhteid, kuid lepingu p 2.2.3 ega ka leping tervikuna ei välista kaebajate vastutust Pojave Neugodni OÜ maksuvõla eest. Kaebajatelt nõutakse vaidlustatud vastutusotsusega Pojave Neugodni OÜ maksuvõla tasumist põhjusel, et nad olid maksuvõla tekkimise ajal selle äriühingu juhatuse liikmed. Seaduslik esindaja vastutab seaduses sätestatud tingimustel maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Maksuvõlg tekib hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16). Vastutuse seisukohalt on seega oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval) ja hilisem juhatuse liikmete vahetus ei oma tähtsust. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-des 4.1, 5.1.1.1, 5.1.1.2, 5.2.1.1 ja 5.2.1.2 selgitanud äriühingu maksuvõla tekkimise aluseid, sh tuvastanud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise maksuliikide kaupa. Vaidlust ei ole selle üle, et ajal, mil Pojave Neugodni OÜ oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse, olid selle äriühingu juhatuse liikmed kaebajad. Seega ei saanud osade müük ja juhatuse liikmete vahetumine tagantjärele mõjutada kaebajate solidaarset vastutust juba tekkinud maksukohustuse eest.
10.S.M. väitel välistab tema vastutuse asjaolu, et ta ei osalenud äriühingu juhtimises ega teadnud äriühingu tegevusest midagi. Maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja soovi tekitada Pojave Neugodni OÜ-le maksuvõlg. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 5.1 leidnud, et S.M. rikkus juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raskest hooletusest. Maksuhaldur on tuvastanud, et S.M. rikkus oma tegevusetusega kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (p 5.1.1.1). S.M. seletustele tuginedes on maksuhaldur kindlaks teinud, et kuigi Pojave Neugodni OÜ-d juhtis J.S., oli S.M.l võimalus tutvuda Pojave Neugodni OÜ tegevust puudutavate dokumentidega, sh raamatupidamisdokumentidega, kuid ta ei teinud seda. S.M. ei teostanud teise juhatuse liikme üle mingit järelevalvet ega tundnud äriühingu tegevuse vastu üldse mingit huvi (p 5.1.1 ja 5.1.2). Selline täielik passiivsus on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisena. Maksuhaldur on tuvastanud ka selle, et S.M. poolse rikkumise ja Pojave Neugodni OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui S.M. oleks tundnud huvi äriühingu tegevuse vastu ja tutvunud äriühingu tegevust puudutavate dokumentidega vähemalt määral, mis oli vajalik teise juhatuse liikme tegevuse üle järelevalve teostamiseks, oleks ta saanud ka võtta meetmeid vältimaks, et äriühing esitab ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jätab maksud tasumata (p 5.1.3). Need vastutusotsuse seisukohad on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas. Tallinna Ringkonnakohus on järjekindlalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped
6(8)
tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Äriühingu juhatuse liikmed peavad täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ning ka omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus nr 3-2-1-33-10, p 11). Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 16-17). S.M. ei väida ja ka vastutusmenetluse materjalidest ei tulene, et tal oli juhatuse liikme minimaalse kohustuse täitmiseks mingeid objektiivseid takistusi, ega isegi seda, et tal puudusid teadmised ja oskused sellise ülesande täitmiseks. S.M. väidab vaid, et ta usaldas oma elukaaslast ja äriühingu tegevus ei pakkunud talle mingit huvi, mis aga teda vastutusest ei vabasta, nagu kohus eespool selgitas. Takistuseks ei saanud olla ka S.M. väidetav vähene eesti keele oskus, sest veebilehel www.emta.ee/ru on maksude tasumist puudutav teave kättesaadav ka venekeelsena. Kuna S.M.le ei ole ette heidetud MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumist tahtlikult, ei pidanud maksuhaldur vastutusotsuses tõendama ega põhjendama, et S.M. soovis õigusvastase tagajärje saabumist.
11.J.S.i väitel ei ole maksuhaldur tõendanud, et J.S. rikkus oma kohustusi tahtlikult ning Pojave Neugodni OÜ maksuvõlg tekkis J.S.i õigusvastase tegevuse tulemusena. Kohtu arvates on maksuhaldur vastutusotsuse p-s 5.2 õigesti leidnud, et J.S. rikkus juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi tahtlikult. Maksuhaldur on tuvastanud, et J.S. rikkus oma tegevusega kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (p 5.2.1.1). J.S.i seletustele tuginedes on maksuhaldur kindlaks teinud, et J.S. juhtis ja korraldas kogu Pojave Neugodni OÜ tegevust ning esitas teadlikult ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jättis maksud tasumata 7(8)
eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust ja raha äriühingust maksuvabalt välja viia (p 5.2.1 ja 5.2.2). Maksuhaldur on tuvastanud ka selle, et J.S.i poolse rikkumise ja Pojave Neugodni OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma J.S.ile etteheidetava tegevuseta ei oleks äriühing esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jätnud makse tasumata (p 5.2.3). Kaebuses on esitatud neile vastutusotsuse järeldustele üldsõnaline vastuväide, sh tsiteeritud õigusnorme ja kohtulahendeid, kuid J.S. ei ole tõendanud ega isegi mitte selgitanud, milles täpsemalt seisneb maksuhalduri seisukoha ekslikkus nende normide või kohtupraktika valguses või mida enamat oleks maksuhaldur pidanud põhjendama või tõendama.
12.Kohus märgib veel, et MKS § 40 lg-st 3 tulenevalt võib MTA maksuvõla sisse nõuda mõlemalt juhatuse liikmelt või ka ainult ühelt neist. Kui maksuhaldur leiab vastutusmenetluses, et vastutavad mõlemad juhatuse liikmed, kuid nõuab maksuvõla sisse ühelt neist, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest tulenevalt tsiviilõiguslikus korras esitada nõue teise vastutava isiku vastu (VÕS § 69). S.M.l on sisesuhtes võimalik tugineda sellele, et suurema osa vastutusest peaks kandma J.S.. Kaebajate omavaheline, tulevikus tekkida võiv vaidlus ei mõjuta aga vastutusotsuse õiguspärasust.
13.Kokkuvõttes ei anna kaebuse väited alust 27.04.2016 vastutusotsuse tühistamiseks kummagi kaebaja osas ja kaebused jäävad rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.