Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 18.04.2017, Tartu 3-15-2503 R.A. kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 08.01.2016. a otsus R.A. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.A. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta R.A. taotlused 06.03.2016 videosalvestise väljanõudmiseks, asjatundjalt arvamuse küsimiseks ning kahe kivi toimikusse lisamiseks rahuldamata.
2.2. Jätta R.A. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 18.05.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav R.A. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kus soovis, et vangla eraldaks talle raha uute hammaste paigaldamiseks ja võimaldaks minna eriarsti juurde, kes uued hambad paigaldab. Taotluse kohaselt murdus R.A. 21. hammas vangla poolt pakutavas pudrus olnud kõva eseme tõttu. Kuna R.A. tegi kõik endast oleneva, et ta saaks terved hambad, siis on vangla vastutav igemepõletiku, hamba murdumise ja tegevusetuse eest.
Tartu Vangla jättis 28.09.2015. a otsusega nr 1-13/239-2 R.A. e kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.R.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks.
Kaebuse kohaselt oli aprillis ja mais 2015 vangla toit ebameeldiv, kuna kaerahelbepudrus olid aganad ja kivid. 05.07.2015 oli hommikupudru sees mingi kõva ese, mistõttu murdis kaebaja oma hamba. Tartu Vanglal on kohustus tagada pakutava toidu kvaliteet. Arstide varasem seisukoht kaebaja hammas eemaldada, ei muuda vangla tegevust õiguspäraseks. Kaebaja ei oleks lubanud ka varasemalt hammast eemaldada. Hamba murdumisega kaasnes ehmatus ja valu ning nüüd on raskendatud s-tähe ja r-tähe ütlemine, millest on tingitud enesehinnangu langus. Kaebaja on ka varasemalt juhtinud vangla tähelepanu pudrus leiduvatele kivikestele (kõvadele esemetele), kuid vangla ei ole vastanud. Kaebaja palus vanglal vaadata videosalvestist, kust nähtuks kogu intsident, kuid vangla seda teinud ei ole. Kõvade esemete olemasolu pudrus ei ole põhjendatav sellega, et vangla teeb putru suures koguses. Kuna kaebaja ehmus, oli šokis ja valu tõttu endast välja, siis sülitas ta pudru välja ning ei tulnud selle peale, et pudru sees olev kõva ese alles jätta. Ei ole eluliselt usutav, et hammas murdub putru süües, vaid selles oli kõva ese, mis hamba murdis. Kaebaja palub vanglalt välja mõista hüvitis, mille eest on võimalik paigutada uus 21. hammas, et kaebaja saaks vabanedes parandada selle koos hammastega 11. ja 22.
HALDUSKOHTU LAHEND
4.Tartu Halduskohus jättis 08.01.2016. a otsusega rahuldamata R.A. e taotluse tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 1), jättis R.A. e kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohtu otsuse kohaselt taotleb kaebaja vanglalt hüvitist hamba asendamiseks. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et tema hamba murdumise põhjustas Tartu Vangla talle pakutud toidus olnud kivi. Vastustajal puuduvad andmed, et 05.07.2015 olnuks pudrus söögiks kõlbmatuid osiseid või, et ka varem või hiljem oleks hirsipudrus esinenud võõrkehi. Kaebaja varasemad etteheited kaerahelbepudru kvaliteedi kohta ei kinnita, et ka hirsipudru tooraine olnuks ebakvaliteetne. Seetõttu pole võõrkeha olemasolu pudrus alust eeldada, kuid see siiski ei välista kõva eseme sattumist kaebaja hommikupudru sisse. Nimetatud vaidlusaluse asjaolu kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud, vaid märkinud, et intsident peaks olema nähtav valvekaamera salvestuselt. Valvekaamera salvestise väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hammas murdus 05.07.2015. Samas ei annaks salvestis teavet murdumise põhjuse kohta olukorras, kus kaebaja väidetava võõrkeha ühes pudruga suust välja sülitas. Oluline on Tartu Vangla hambaarsti 05.08.2015. a e-kirjas antud selgitus kaebaja 21. hamba kohta. Sellest nähtuvalt oli hammas õhkõrna krooniga ja dr R. Luud kavatses hamba välja tõmmata. Hambaarsti selgitusest saab järeldada, et vaidlusalune hammas oli kaotanud olulises osas oma tugevuse ja seetõttu eriliselt vastuvõtlik välisele mõjutusele. Seetõttu ei saa välistada hamba murdumist muul põhjusel, kui kokkupuute tõttu söögis olnud kõva esemega. Kuna võõrkeha ei ole säilinud, ei ole üheselt ka selge, et tegemist ei olnud murdunud hamba tükiga. Nimetatud asjaoludel ei ole tõendatud põhjuslik seos kaebaja hamba murdumise ja vastustajale etteheidetava tegevuse vahel. Puudub võimalus kaebaja väidet kinnitavate täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna kaebaja raviarst on selgitanud, et kavatses hamba eemaldada, siis tuleb pidada äärmiselt ebatõenäoliseks, et valdkonnas tunnustatud spetsialistina hambaarsti või õppejõu asjatundjana menetlusse kaasamise korral ilmneks, et kaebaja hammas oli tugev ja selle eemaldamiseks puudus vajadus. Kuna kaebaja raviarst oli otsustanud vaidlusaluse hamba eemaldada, siis oleks kaebaja hambast ilma jäänud ka juhul, kui see ei oleks 05.07.2015 murdunud. Vastavalt ei ole vastustaja põhjustanud kaebajale hamba asendamisega seotud kulutusi ning hamba puudumisest põhjustatud ebamugavus oleks seostatav vastustaja tegevusega üksnes hamba kavandatud eemaldamisele eelnenud ajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.R.A. esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgitanud halduskohus välja, mis pudru sees olnud kõva ese murdis kaebaja hamba. Kaebaja palub välja mõista rahaline hüvitis, millega ta saaks oma hamba korda. Vanglalt tuleb välja nõuda videosalvestis ka selle kohta, mida kaebaja valvurile hommikul ütles. Võõrkeha võis sattuda odratangupudru sisse tooraine hulgast või toidu valmistamise või jagamise käigus. Eluliselt ei ole usutav, et ehmatuse ja valu tundmisega oleks kaebaja hakanud pudru seest midagi otsima. Videosalvestis tõendaks, et kaebaja ei valeta sündmuste kohta. Kaebaja nõustub, et tagantjärgi ei saa tuvastada hamba tugevust, kuid tunnustatud asjatundja saaks väita, kas hamba murdumine on võimalik pehmet putru süües. Tõendatud on, et varasemalt oli pudrus võõrkeha. Vangla on otseselt seotud hamba murdumisega, kuna toidus oli võõrkeha. Kui toidus poleks võõrkeha olnud, oleks kaebajal hammas alles. Hambaarstil ei oleks kaebaja lubanud seda hammast välja tõmmata. Hamba väljatõmbamisest räägitakse tagantjärgi ning varem pole kaebajat sellisest kavatsusest teavitatud.
6.Tartu Vangla palub vastuses R.A. e apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt saab nõustuda halduskohtuga, et videosalvestis ei annaks teavet kaebaja hamba murdumise põhjuse kohta. Kuigi salvestiselt võis nähtuda millegi suust välja sülitamine, ei võimaldaks salvestis tuvastada, mille kaebaja suust välja sülitas. Juuli 2015 salvestised ei ole enam säilinud. Kuigi kõva eseme sattumist kaebaja hommikupudru sisse ei saa välistada, ei ole kaebaja oma väidet millegagi tõendanud. Tartu Vanglal puuduvad andmed, et kinnipeetavatele 05.07.2015 pakutud hommikupudru sees oleks olnud kive või muid võõrkehasid. Vastavat informatsiooni või kaebusi ei ole laekunud ka Tartu Vangla sööklale. Antud kaebaja väiteid ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Halduskohus ei asunud mitte seisukohale, et võõrkeha toidu sees ei olnud oluline nagu väidab kaebaja, vaid, et välistatud ei ole, et hammas murdus millegi muu, kui toidus olnud kõva eseme tõttu ning, et seepärast ei ole tõendatud ka põhjuslik seos hamba murdumise ning vastustajale etteheidetava tegevuse vahel. Arusaamatuks jääb kaebaja jätkuv soov kaasata menetlusse tunnustatud asjatundja. Vastustaja on küsinud vangla hambaarsti R. Luua seisukohta kaebaja 21. hamba osas. R. Luud on 02.11.2015. a e-kirjas kinnitanud, et kaebaja hammas oleks võinud oma seisukorra tõttu murduda ka tavalist toitu süües või lihtsalt niisama. Põhjendatud ei ole täiendava eksperdi kaasamine, kes ei ole kursis kaebaja varasema haiguslooga ning, kes ei ole isiklikult hamba kahjustusi näinud ega saanud nendele hinnangut anda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et R.A. e apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise aluseks. Halduskohus on väga põhjalikult otsuses käsitlenud kaebaja väiteid ja selgitanud, miks need ei ole aluseks kaebuse rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks lühidalt märkida vaid järgmist.
8.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vastustajalt videosalvestiste väljanõudmiseks. Kuna vastustaja ei hoia alles videosalvestisi, siis on need üle lindistatud ja nende väljanõudmine ei ole võimalik. Ringkonnakohus leiab, et toimiku materjalide juurde ei ole vajalik võtta ka väidetavalt 05.02.2016 ja 04.03.2016 toidu seest leitud kivisid. Asjaolu, et kaebaja on hiljem väidetavalt leidnud toidu seest kivikesi, ei anna alust väiteks, et 05.07.2015 oli kaebajale pakutud pudrus mingi kõva ese, mis põhjustas hamba purunemise. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka kaebaja taotluse asjatundjalt arvamuse küsimiseks. Toimiku materjalide hulgas on juba olemas Tartu Vangla hambaarsti R. Luua arvamus kaebaja hammaste seisukorra kohta (tl 31) ja halduskohus on seda arvestanud asjas otsuse tegemisel. Puudub alus arvata, et keegi teine hambaarst annaks teistsuguse arvamuse.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei selgitanud välja, mis oli pudru sees kõva ese, mis väidetavalt tingis kaebaja hamba purunemise. Antud asjaolu ei ole oluline, kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja väidetel oli 05.07.2015 just toiduks pakutud pudru sees mingi kõva ese, mis põhjustas kaebaja hamba purunemise. Halduskohtul ei olnud võimalik koguda mingeid täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid ja seega ei ole tõendatud põhjuslik seos kaebaja hamba murdumise ja vastustajale etteheidetava tegevuse vahel. Halduskohus on õigustatult viidanud ka sellele, et kuna kaebaja raviarst oli otsustanud vaidlusaluse hamba eemaldada, siis oleks kaebaja hambast ilma jäänud ka juhul, kui see ei oleks murdunud. Seega ei ole vastustaja põhjustanud kaebajale hamba asendamisega seonduvaid kulutusi ning hamba puudumisest põhjustatud ebamugavus oleks seostatav vastustaja tegevusega üksnes hamba kavandatud eemaldamisele eelnenud ajal.
10.Kuna kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel olnud riigilõivust vabastatud, siis menetluskulud asjas puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.