Tartu Halduskohus
Kohtunik
Raili Randlane
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
13. aprill 2017, Jõhvi
Kohtuasja number
3-17-325
Kohtuasi
A.P. kaebus televiisorist ilmajätmise ning rahvusliku ja keelelise diskrimineerimisega inimväärikusele Viru Vangla poolt tekitatud 5 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.05.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
6-9/23281-1 kehtetuks ning otsustati paigutada televiisor lattu. 08.12.2016 käskkirjaga nr 6-3/1380 (tl 28) tunnistati käskkiri nr 6-3/1192 kodukorra punkti 1.12.17 rikkumise osas kehtetuks põhjendusel, et sellekohasest süüdistusest ei olnud kaebajat teavitatud. Samal kuupäeval tunnistati käskkirjaga nr 6-9/36147-1 (tl 27) aluse ära langemise tõttu kehtetuks ka elektriseadme kasutamise luba puudutav käskkiri nr 6-9/30347-1. 12.12.2016 vaideotsusega nr 6-12/291-4 (tl 30-31) jäeti kaebaja poolt käskkirjade nr 6-3/1192 ja 6-9/30347-1 peale 06.11.2016 koostatud vaie (tl 52-58) rahuldamata. 11.01.2017 vastusega nr 6-16/136-4 (tl 16-17) ei rahuldatud ka vaides sisaldunud 15 000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vaides polnud kaebaja nõus televiisori osas esitatud süüdistusega ja väitis lisaks, et kuigi talle pole eeskirju arusaadavas keeles tutvustatud ega võimaldatud jätkata eesti keele õppimist, räägib ettekande koostanud valvur temaga antipaatia tõttu ainult eesti keeles selleks, et ta ei saaks millestki aru. Toimunut pidas ta enda õiguste jämedaks rikkumiseks, inimväärikuse alandamiseks ning au solvamiseks. Tema kahjunõudele antud vastuses märgiti muuhulgas, et kuna haldusmenetluse keeleks on eesti keel, pole selles keeles korralduste andmine kaebaja kiusamine, vaid valvuri seadusest tulenev õigus ja kohustus ning lisati, et tema isiku ja elukäiguga seonduva tõttu pole usutav, et ta ei saa korralduste sisust aru. Veel on toimikusse esitatud V üksuse vanemvalvuri ettekanne 19.09.2016 toimunu kohta (tl 24p25), distsiplinaarmenetluse alustamise teatis (tl 25p), 22.09.2016 kirjutatud kaebaja ütlused (tl 26), 18.10.2016 vanemvalvuriga ettekande suhtes peetud vestluse kohta koostatud menetlusprotokoll (tl 26p), samal kuupäeval vormistatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 22p-24), 19.10.2016 õiend (tl 19), 02.12.2016 õiend kaebaja pöördumiste kohta (tl 32), allkirjalehed õigusaktidega tutvumise kohta (tl 45-48), õigusaktidega tutvumiseks esitatud pöördumised nr 6-13/2369 ja nr 6-13/24938 (tl 50 ja 49) ning esimesena nimetatule 01.02.2016 antud vastus (tl 51). Omal algatusel on kohus võtnud asja materjalidesse Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusest 22.02.2017 Tartu Halduskohtusse saadetud kirja nr 55.
kasutamine ei riku vangla sisekorra eeskirja ega korda, ei häiri teisi isikuid ning kinnipeetaval pole elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest määratud kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevas asjas pole pooltel vaidlust selle üle, et kaebajale oli antud luba omada kambris isiklikku televiisorit ning selle kehtetuks tunnistamise muutis vastustaja ise ära, kuna leidis, et vastava otsuse aluseks olnud karistamine televiisoriga seotud nõuete rikkumise eest ei toimunud nõuetekohaselt.
olematu eesti keele oskuse kohta seab tõsise kahtluse alla lisaks veel ka juba viidatud V üksuse inspektor-kontaktisiku 02.12.2016 õiendis sisalduv. Nimetatud dokumendi kohaselt esitas kaebaja aastal 2013 kõik oma pöördumised selges ja arusaadavas eesti keeles ning selles keeles on esitatud ka valdav enamus aastate 2014 kuni 2016 pöördumistest. Kaebaja väited eesti keele mitteoskamise kohta lükkab ümber ka see, et kohtute infosüsteemi andmetes olevatest dokumentidest nähtuvalt on ta 02.08.2013 esitanud haldusasjana nr 3-13-1689 registreeritud omakäelise kaebuse, mis oli seitsme lehekülje pikkune ning koostatud samuti selges ja arusaadavas eesti keeles. See kõik viitab sellele, et ta kas liialdab oluliselt või üldse valetab oma keeleoskuse suhtes, mis omakorda annab piisava aluse uskuda, et teised tema poolt esitatud väited ei pruugi samuti olla tõesed ning mingit rahvuslikku ega keelelist diskrimineerimist pole tema suhtes toimunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.