Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

2/4

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 II lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Hagiavalduse järgi intressis krediidilepingu pooled kokku ei leppinud, kuid kostja oli üldtingimuste p 6.1 alusel kohustatud koos laenusummaga tasuma ka laenu väljastamise ja käsitlemise kulu (käsitluskulu) 55 eurot. Hageja viidatud üldtingimuste p 6.1 järgi oleneb käsitluskulu suurus laenu suurusest ja tagastamise tähtajast; antud juhul oli 250 euro suuruselt laenult käsitluskulu 55 eurot 30 päeva eest. Sõltumata sellest, kas käsitada käsitluskulu intressina või mitte, tuleb seda igal juhul võtta arvesse krediidi kulukuse määra arvestamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Arvestades laenusummat ja nn käsitluskulu suurust, on antud laenu krediidi kulukuse määr vähemalt 987%. Krediidi andmise ajal 30.06.2014 Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,24%. Seega ületab vaidlusaluse lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 30 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata, ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud käsitluskulu 55 eurot. Hageja on arvestanud viivist käsitluskulult ja tagastamata laenult alates 01.07.2014. Hagiavalduse järgi tuli laen tagastada hiljemalt 30.07.2014 ning TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) alusel oli kostjal õigus tagastada laen samaks kuupäevaks ka tehingu tühisuse korral. Eespool leidis kohus, et käsitluskulu hagejal lepingu tühisuse tõttu õigust nõuda ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 31.07.2014 ning üksnes tagastamata laenusummalt. Arvestades eeltoodut ja tuginedes hageja viivisearvestuse andmetele (tlk 23), on hageja viivisenõue 19.09.2016 seisuga põhjendamatu 10,43 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg (tagastamata laenusumma) 190 eurot, viivis 19.09.2016 seisuga 33,03 eurot, viivis 20.09–27.10.2016 eest 1,44 eurot ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates 28.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata käsitluskulu 55 eurot, viivise 10,43 eurot ning TsMS § 367 alusel käsitluskulult arvestatava viivise osas.

3/4

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.