OÜ Estwind Energy kaebus Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korralduse nr 288 „Võiküla küla Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Estwind Energy, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Muhu vald, esindaja Raido Liitmäe Kolmas isik – ÄM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Estwind Energy apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-10-3345 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2017, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-10-3345 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Muhu Vallavalitsus otsustas 24.08.2009 korraldusega nr 288 määrata Võikülas asuva Kase maaüksuse sihtotstarbeks elamumaa. Kase kinnistu naaberkinnistuks on Metsa kinnistu, millele soovib OÜ Estwind Energy püstitada tuulegeneraatori. OÜ Estwind Energy esitas Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korralduse nr 288 peale vaide, mille Muhu Vallavalitsus jättis rahuldamata.
2.OÜ Estwind Energy esitas 22.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Muhu Vallavalitsuse 24.08.2009 korralduse nr 288.
3.Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja määramise kord“ § 1 lg 2 järgi määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus maakatastriseaduse (MaaKatS) §-s 18 sätestatud alustel. Muhu vald on järginud MaaKatS § 18 lg-tes 3 ja 6 sätestatud nõudeid. Kuna kogu Kase kinnistu ei ole olemasolev põllu-, heinaega karjamaa, puudub kinnistu sihtotstarbe muutmisel vastuolu üldplaneeringuga. Maaüksusele on võimalik rajada hoonestus nii, et see jääb väljapoole põllumaad. Samuti ei ole tegemist väärtusliku põllumaaga, kuhu ehitamine on üldplaneeringu alusel keelatud. Asjaolu, et tegemist on miljööväärtusliku alaga, ei välista sellel elamu ehitamist, vaid seab sellele lisatingimused. Enne maa sihtotstarbe muutmise otsustamist ei tulnud põhjalikult hinnata Kase kinnistu metsa koosseisu, väärtust ega võimaliku raiega seonduvat. Need küsimused tuleb vajadusel otsustada eraldi menetlustes. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole antud raieõigust, mistõttu ei pidanud kolmas isik enne kinnistu sihtotstarbe muutmist saama ehitusprojektile kooskõlastust (vt metsaseaduse (MS) v.r. § 32 lg 2 p 2). Maakatastriseadusest ja üldplaneeringust ei tulene, et praegusel juhul oleks pidanud enne maatulundusmaa muutmist elamumaaks olema kolmandale isikule vaidlusalusel kinnistul elamu ehitamiseks antud ehitusõigus. Üldplaneeringust ei tulene ka keeldu esmalt taotleda maa sihtotstarbe muutmist ja alles seejärel ehitusõiguse määramist. Üldplaneeringu p-s 2 märgitu viitab maa sihtotstarbe muutmise alusele siis, kui ehitis on juba rajatud või on rajamisel. Kui ehitusõigus on juba antud, tuleb maa sihtotstarbe muutmisel lähtuda MaaKatS § 18 lg-test 7 ja 8. Kolmas isik taotles maa sihtotstarbe muutmist enne ehitusõiguse saamist, mis on samuti võimalik. Muhu vallal ei olnud kohustust teavitada naaberkinnistu omanikke Kase kinnistu katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest ega kaasata neid vastavasse menetlusse. OÜ Estwind Energy ei olnud praegusel juhul käsitatav menetlusosalisena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei pidanud Muhu vald kaaluma OÜ Estwind Energy õigusi ega huve. Isegi kui asuda seisukohale, et haldusaktis oleks tulnud esitada põhjalikumad kaalutlused, ei tooks see käesoleval juhul kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, sest Muhu vallal puudus alus maa sihtotstarbe muutmisest keeldumiseks (vt Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-57-09, p 13; 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 38). Vaidlustatud korraldus ei puuduta otseselt OÜ Estwind Energy õigusi ning kaebusest nähtuvalt on OÜ Estwind Energy tegelikuks eesmärgiks Metsa kinnistule tuulegeneraatori 2(7)
3-10-3345 püstitamiseks algatatud detailplaneeringu kehtestamine. Metsa kinnistu detailplaneeringu algatamisest ei saanud tuleneda OÜ-le Estwind Energy õiguspärast ootust, et detailplaneering algatatud kujul kehtestatakse (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 31; 06.11.2002 otsus nr 3-3-1-62-02, p 10). Puudub ka igasugune alus eelistada Metsa kinnistut alles osta kavatseva OÜ Estwind Energy huve sinna tuulegeneraatori ehitamiseks kolmanda isiku soovile rajada oma kinnistule elamu. OÜ Estwind Energy on korralduse vaidlustanud juhuks, kui kohalik omavalitsus peaks leidma, et Kase kinnistu sihtotstarbe muutmine osutub takistuseks Metsa kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel. Muhu Vallavolikogu 28.08.2015 otsusega jäeti Metsa maaüksuse detailplaneering kehtestamata (I kd, tl 130-139). Seda ei tehtud põhjendusel, et Kase kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa. OÜ-l Estwind Energy on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-15-2450 raames. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ Estwind Energy palub 15.06.2016 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ja 16.03.2017 seisukohas tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada tema kaebus. OÜ-l Estwind Energy on subjektiivne õigus nõuda, et Muhu vald lähtuks naaberkinnistu maa sihtotstarbe muutmisel kehtivast üldplaneeringust ning maakatastriseadusest. Samuti on OÜ-l Estwind Energy õigus nõuda, et Muhu vald viib läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja hindab tema kui puudutatud isiku huve. Asjaolu, et Muhu Vallavolikogu 28.08.2015 otsusega ei jäetud Metsa kinnistu detailplaneering kehtestamata Kase maaüksuse sihtotstarbeks elamumaa määramise tõttu, ei muuda olematuks OÜ Estwind Energy kaebeõigust korralduse nr 288 suhtes. Kuna Kase kinnistu omanik on esitanud vastuväite Metsa kinnistu detailplaneeringule, ei saa välistada võimalust, et Metsa kinnistu detailplaneeringu menetluse jätkamisel saab detailplaneeringu kehtestamisel takistuseks Kase kinnistule elamu rajamine. Detailplaneeringu kehtestamine ei kuulu Muhu vallavalitsuse pädevusse ning vald ei saa lähtuda eeldusest, et Metsa kinnistu detailplaneeringu üle otsustamisel jäetaks planeering igal juhul kehtestamata. Muhu valla ja OÜ Estwind Energy poolt tellitud ekspertiisid kinnitasid, et Metsa kinnistul puuduvad väärtusliku maastiku tunnused. Seega on ennatlikud halduskohtu põhjendused, mille järgi tuleks eelistada Kase kinnistu omaniku huve OÜ Estwind Energy omadele. Kase kinnistule ei ole võimalik ehitada elamut. Kohus on maa sihtotstarbe muutmist põhjendanud elamu püstitamise võimalusega, kuid teisalt on leidnud, et elamu püstitamise võimalust ei tulnud maa sihtotstarbe muutmise menetluses üleüldse hinnata. Muhu valla spetsialist olevat enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist viinud läbi Kase kinnistu paikvaatluse. Väidetava paikvaatluse teostamist ei nähtu ühestki esitatud materjalist. Tegemist on paljasõnalise väitega, millega ei saa põhjendada vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Puudub vaidlus, et MaaKatS § 18 lg 6 alusel on võimalik muuta maa sihtotstarvet üldplaneeringu alusel. Kuna üldplaneering ei näe aga ette, et tegemist oleks elamumaaga, ei ole Kase maaüksuse sihtotstarvet järelikult võimalik MaaKatS § 18 lg 6 alusel muuta. Maatulundusmaad ei saa muuta elamumaaks, ilma et oleks otsustatud ehitusõiguse andmise võimalikkuse üle. Praegusel juhul on maa sihtotstarbe muutmine seega toimunud vastuolus nii üldplaneeringuga kui ka MaaKatS §-ga 18. Maakatastriseadus võimaldab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral maa sihtotstarvet muuta üksnes üldplaneeringu alusel
3(7)
3-10-3345 vastavalt selles märgitud sihtotstarbele või lähtudes ehitise sihtotstarbest. Sellest tuleneb, et ehitusõigust andmata ei ole võimalik muuta ka maa sihtotstarvet. Halduskohtu seisukoht, et vaidlusalusele maaüksusele on võimalik rajada elamu väljapoole põllumaad (nt liigniiskele alale seal pinnast tõstes või metsamaale), ei tugine asjas kogutud tõenditele ja on motiveerimata. Liigniiske ala on oma olemuselt soo ning on ilmne, et tegemist ei ole sobiva alaga elamu rajamiseks. Samuti on asjakohatu viidata võimalusele püstitada elamu metsamaale. MS v.r. § 32 lg 2 p-st 2 tuleneb, et raieõiguse andmise aluseks on vastava ehitusprojekti kooskõlastus. Lisaks on halduskohus vastuolus Muhu valla üldplaneeringu p-ga 5.2 leidnud, et Kase maaüksuse koosseisu kuuluv haritav maa ei ole selline väärtuslik põllumaa, mida üldplaneeringu järgi ei või üldjuhul hoonestada. Halduskohus on jätnud põhjendamata oma seisukoha, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus üldplaneeringu nõudega mitte hoonestada olemasolevaid ja endiseid põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete. OÜ-d Estwind Energy ei kaasatud Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise menetlusse. Selles menetluses ei kaalutud, millised on maa sihtotstarbe muutmise mõjud naaberkinnistu omaniku huvidele. Kase kinnistu sihtotstarbe muutmine võib kaasa tuua Metsa kinnistule tuulegeneraatori püstitamise võimatuse. Jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et puudub alus eelistada OÜ Estwind Energy huvi oma kinnistule tuuliku püstitamiseks kolmanda isiku huvile oma kinnistule elamu püstitamiseks.
5.Muhu vald palub 03.08.2016 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Planeeringu kehtestamise üle otsustamisel kaalub vald erinevaid poolt- ja vastuargumente ning kõikide osapoolte huve, sh Kase maaomaniku soovi rajada maaüksusele elamu. Maaomaniku soovi oma maaüksusele elamu rajada kaaluks volikogu ka siis, kui maaüksuse sihtotstarve oleks endiselt maatulundusmaa, sest üldplaneering võimaldab selle maaüksuse elamuga hoonestamist. Metsa maaüksuse detailplaneeringu kehtestamist ei saa oluliselt mõjutada külgneva maaüksuse sihtotstarve. Kui OÜ Estwind Energy väidab, et elamu püstitamine Kase kinnistule võib tuua kaasa Metsa kinnistule tuuliku püstitamise võimatuse ning seega rikub tema õigusi, siis seda enam rikub tuuliku püstitamine kolmanda isiku õigusi oma vara vabalt käsutada ja kasutada. Muhu vald lõpetas 28.08.2015 otsusega Metsa detailplaneeringu koostamise ja jättis planeeringu kehtestamata. Elamu rajamine Kase maaüksusele ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Küll aga ei näe üldplaneering ette võimalust paigaldada väärtuslikele maastikele tuulegeneraatoreid. Üldplaneeringu järgi on elamuehitus lubatud aladel, kus elamualade arendus ei ole välistatud. Kase maaüksusel pole ühtegi üldplaneeringu punktis 1.1 nimetatud elamuehitust välistavat piirangut ega ka seadusest tulenevat kitsendust, mis välistaks elamuehituse. Maa sihtotstarbe muutmine ei anna veel ehitusõigust konkreetsesse asukohta hoonestuse rajamiseks ja sealse ala raadamiseks. Seetõttu polnud vaja enne Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmist kooskõlastada ehitusprojekti. Samuti ei asu Kase maaüksusel üldplaneeringu kohaseid väärtuslikke põllumaid, mistõttu pole OÜ Estwind Energy vastupidine väide elamu ehitamist välistavaks asjaoluks. Üldplaneeringus sisalduv keeld hoonestada olemasolevaid ja endisi põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete ei puuduta OÜ Estwind Energy subjektiivseid õigusi. Samas ei häiriks Kase maaüksusele rajatav hoonestus oluliselt Võiküla vaadeldavust ega kahjustaks küla miljööväärtust. Isegi kui käsitada põllumaad ehitustegevust välistavana, jääb Kase maaüksusele 1,44 ha metsamaad ning muud maad, kuhu üldplaneering kitsendusi ei sea. Osa sellest (ca 0,14 ha) jääb elektripaigaldise kaitsevööndisse, kuhu ei ole samuti lubatud
4(7)
3-10-3345 hoonestust rajada. Seega jääb piirangute alt välja ca 1,3 ha maad. Nimetatud ala on kaetud osaliselt kadastiku ja üksikute mändidega ning osaliselt lehtpuusaluga. Enne sihtotstarbe muutmise otsust analüüsiti elamuehituse võimalusi, viies läbi paikvaatluse ning kontrollides soovitud tegevuse vastavust üldplaneeringule ning riiklikele kitsendustele. Asjaolu, et nimetatud analüüsi tulemused ei kajastu korralduses, ei tähenda, et hinnangut poleks tehtud. Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise korralduse täiendamisel ehitusvõimaluste analüüsiga ei muutuks menetluse tulemus (vt ka HMS § 56 lg 4). MaaKatS § 18 lg-test 6–7 ega üldplaneeringust ei tulene, et katastriüksuse sihtotstarbe määramisel peaksid aluseks olema juba väljastatud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste väljastamise menetlus ei oleks andnud oluliselt põhjalikumat teavet elamuehituse võimalikkusest. Valla esindajad käisid 12.04.2016 Kase maaüksust üle vaatamas ning esitasid kohtule vastava tõestuse fotomaterjalina. Ala võib olla kevadiste suurvete ajal liigniiske, kuid vaatluse hetkel oli maaüksus kuiv. Maaüksusel kasvav taimestik kinnitab, et tegemist ei ole soostuva alaga. Metsa maaüksuse planeering algatati küll 2004. a-l, kuid toonane planeeringust huvitatud isik ei asunud planeeringut koostama. Planeeringut asuti koostama alles paar kuud enne Kase kinnistu sihtotstarbe muutmist. Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise hetkel oli Metsa maaüksuse planeeringu menetlus alles algusjärgus ega saanud seega olla maa sihtotstarbe muutmise taotlusele keelduva otsuse tegemise aluseks. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva maa sihtotstarbe muutmise menetlus ei eelda naabermaaüksuste omanike kaasamist. Ka juhul, kui Kase kinnistu sihtotstarvet ei oleks muudetud, oleks Muhu vald pidanud Metsa maaüksuse detailplaneeringus arvestama naabrite huvidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja oli sõlminud võlaõigusliku kokkuleppe Kase kinnistuga külgneva Metsa kinnistu omandamiseks ja 2008. aastal kanti tema kasuks kinnistusraamatusse omandiõigust tagav eelmärge (I kd, tl 59). Seetõttu võrsub kaebaja subjektiivne õigus vaidlustada Muhu valla otsust muuta Kase maaüksuse sihtotstarvet tema kui puudutatud isiku huve kaitsvast haldusaktist, s.o Muhu valla üldplaneeringust (vrd Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-8716, p 10). Kaebaja on selgelt ära näidanud, miks on tema äritegevuse huvides see, et Kase maaüksuse sihtotstarbeks ei määrataks elamumaad. Kaebaja ei pidanud ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet, sest üldplaneeringu asjassepuutuvad sätted lõid iseseisva subjektiivse õiguse, mille võimalik riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10). Eeltoodust lähtuvalt on praegusel juhul kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ja on seega lubatav.
7.Õiguslik probleem seisneb ennekõike selles, kas vaidlustatud otsusega muudeti Kase maaüksuse sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks kooskõlas Muhu valla üldplaneeringuga. Üldplaneering on vallale siduv ja kuna Kase katastriüksuse puhul on üldplaneeringu p-i 2 järgi tegemist detailplaneeringu kohustuseta alaga, tuli vastustajal lähtuda MaaKatS § 18 lg-st 6, mille järgi tuli katastriüksuse sihtotstarve määrata üldplaneeringu alusel. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega rikuti üldplaneeringu nõudeid, mille järgi ei hoonestata üldjuhul väärtuslikke põllumaid (üldplaneeringu p 5.2) ega Võiküla miljööväärtuse säilitamiseks olemasolevaid ning endiseid põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete (üldplaneeringu p-d 4.1 ja 4.1.6).
5(7)
3-10-3345
8.Ainuüksi Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ei too kaasa vastuolu üldplaneeringu nõuetega. Selline vastuolu võib potentsiaalselt esineda juhul, kui järgnevate menetluste tulemusel asutakse Kase maaüksusel asuvale põllumaale ehitama elamut. Praegusel juhul puuduvad selleks mh projekteerimistingimused ja ehitusluba. Ebaselge on seegi, kas üldplaneeringu p-d 4.1 ja 4.16 välistavad elamuehituse põllumaale. See ei ole praeguse vaidluse seisukohalt määrav. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et isegi juhul, kui üldplaneeringuga on välistatud elamu ehitamine põllumaale, paikneb Kase maaüksusel vähemalt 1,3 ha metsamaad ning muud maad, mille suhtes kitsendusi ei esine. Üldplaneeringu p 3 järgi on elamuehitus lubatud aladel, mis elamumaade arendust ei välista. Eeltoodust lähtuvalt ei saa Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine olla vastuolus üldplaneeringuga. Võimaliku ehitamise vastuolu saab kohtulikult hinnata ehitusõiguse määramise (nt projekteerimistingimuste väljastamise) pinnalt.
9.Kaebaja leiab ekslikult, et kuna üldplaneering ei näe ette, et tegemist on elamumaaga, ei ole võimalik Kase maaüksuse sihtotstarvet muuta MaaKatS § 18 lg 6 alusel elamumaaks. Vähem kui pool Kase maaüksusest paikneb (miljööväärtuslikul) hoonestusalal. Kuigi üldplaneeringu juurde kuuluva kaardi järgi ei ole Kase maaüksuse puhul tegemist elamumaaga, ei ole asjassepuutuvale alale märgitud üldplaneeringuga ka ühtegi teist maakasutuse juhtfunktsiooni (Muhu valla üldplaneering: http://www.muhu.ee/Uldplaneering). Seetõttu ei ole üldplaneeringu järgi takistatud Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks lähtuvalt vastustaja planeerimisdiskretsioonist. Isegi maakasutuse juhtotstarbe olemasolul võimaldaks see mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (vt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 16).
10.Kaebaja hinnangul ei saa maatulundusmaad muuta elamumaaks, ilma et oleks otsustatud ehitusõiguse andmise võimalikkuse üle. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nõusoleku hoone püstitamiseks saab praegusel juhul anda detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ja ehitusloaga. Ebamõistlik oleks eeldada, et enne selle üle otsustamist ei või kohaliku omavalitsuse üksus planeerimisdiskretsioonist lähtuvalt muuta asjassepuutuva maaüksuse sihtotstarvet elamumaaks, kui ta leiab, et hoone ehitamisele otsesed takistused puuduvad. Seetõttu võib maaüksuse sihtotstarbe määrata MaaKatS § 18 lg 7 tähenduses ka alles kavandatava ehitise kasutamise otstarbe alusel.
11.Kuna eeltoodust lähtuvalt ei riivanud vaidlustatud otsus kaebaja õigusi, ei saanud vastustajale olla selge, et kaebaja tuleb Kase maaüksuse sihtotstarbe muutmise menetlusse kaasata. Siiski pidanuks praeguste asjaolude juures vastustaja kahtlustama, et sellise haldusakti andmisega võivad kaasneda tegelikud mõjutused kaebaja ärihuvidele, s.o võimalusele püstitada Metsa maaüksusele tuulegeneraator. Metsa maaüksuse vahetus läheduses juba paiknevad hooned, kuid tegemist on tootmismaal asuva alajaama ehitistega (vt eelviidatud üldplaneeringu kaart ja Maa-ameti maainfo kaardirakendus). Vaidlustatud otsusega Kase maaüksusele elamu ehitamiseks vajaliku õigusliku eeltingimuse loomine oli kaebaja ärihuvidele selgelt ebasoodsate mõjudega, sest kaebaja võis mõistlikult eeldades arvestada oma ärilistes plaanides asjaoluga, et Metsa maaüksuse vahetus läheduses detailplaneeringu kehtestamise ajal ühtegi elamut ei paikne. On selge, et tuulikute käitamisega võib kaasneda mõjutusi (müra, varjutus jms) lähiümbruse elanikele, mistõttu ainuüksi Kase maaüksuse sihtotstarbeks elamumaa määramine võib vähendada kaebaja võimalusi, et algatatud detailplaneeringu menetlus lõpeb temale võimalikult soodsa tulemusega. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajat oleks vähemasti teavitatud vaidlustatud haldusakti andmisest HMS §-s 62 sätestatud korras (vrd Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20). Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei saanud aga määrata ega mõjutada menetlustulemust. Vaidlustatud otsus ei toonud kaasa õiguste riivet, oli õiguspärane ja piisavalt motiveeritud. 6(7)
3-10-3345
12.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.