Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 29.03.2017, Tartu 3-15-2366 Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-2/836 ja 21.08.2015. a vaideotsuse nr 111/426-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant Kenert-Ranner Reva Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.04.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla karistas kaebajat 22.06.2015. a käskkirjaga nr 6-3/836 (tl 1111p) distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta võttis 25.05.2015 jalutuskäigule minnes maast üles sigareti ning pani selle vormijope rinnataskusse.
2.Kaebaja esitas 20.07.2015 vaide (tl 14-15p), mille Tartu Vangla jättis 21.08.2015. a vaideotsusega nr 1-11/426-2 (tl 9-9p) rahuldamata.
Kaebaja esitas 17.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6p), milles palus tühistada Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-3/836 ja vaideotsuse nr 1-11/4262.
Kaebaja väitis, et distsiplinaarmenetluse käskkirjale eelnenud menetluses ja vaidemenetluses on jäetud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud. 25.05.2015. a ettekandes kui ka eeltoodud käskkirjades on räägitud läbiotsimisest, mida tegelikult ei toimunud. Kaebaja väitis, et ta teavitas koheselt sigareti märkamisel valvurit ja sellest lähtuvalt täitis ta teavituskohustust. Valvur sigaretti ei näinud, teavitamist ei kuulnud ja jätkas jalutusbokside suunas kõndimist. Tartu Vangla kaebaja väited ei kontrollinud. Lisaks on vaideotsus pealkirjastamata, liigendamata, lahendatud tähtaega ületades, allkirjastatud vale isiku poolt ja eksitud on ka kaebaja nimega.
4.Tartu Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 25-25p) jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega (tl 35-36p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et asjas tuleb tuvastama, kas kaebaja sooritas distsipliinirikkumise ja kas karistus oli proportsionaalne. Kaebajat karistati Tartu Vangla kodukorra p 4.3 rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra p 4.3. kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mistahes esemete maast ülesvõtmine. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vanglal puudus alus arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne 25.05.2015 nr 2855 ei oleks tõene. Ettekande nr 2855 kohaselt 25.05.2015 kella 10:35 ajal toimunud jalutuskäigule väljaviimisel kaebaja kummardas ning võttis midagi maast üles ja pani midagi rinnataskusse. Kõrval oli vanemvalvur H. Kruusla ja kaebajal oli võimalus leitud ese vanemvalvur H. Kruuslale üle anda. Ettekande kohaselt andis M. Toom kaebajale korralduse vormijope rinnatasku sisu ette näidata ja kaebaja tegi seda ning võttis vormijope rinnataskust ühe sigareti. Kaebaja tunnistas kohapeal suuliselt M. Toomile, et leidis äsja sigareti ning pani taskusse. Kaebaja on oma seletuses väitnud, et teavitas valvurit, kuid see ei kuulnud. Seoses sellega, et ta järgnes vahetult kaebajale trepikojast kuni jalutusboksini, siis ta kinnitab, et kaebaja ühtegi vanglaametnikku ei kõnetanud ega leitud esemest omal initsiatiivil ei teavitanud (tl 27). Vanglaametnik V. Simin teatas, et kaebaja ei ole öelnud midagi leitud sigareti kohta ega andnud märku muud moodi. Samuti ei öelnud kaebaja midagi valvur H. Kruuslale, kes nendele boksides vastu tuli ega M. Toomile, kes kaebaja selja taga kõndis ning kaebaja oli juba valmis boksi minema, kui M. Toom kaebaja kinni pidas ja küsis, mis tal jope rinnataskus on (tl 28 pöördel). Kaebaja ei eita, et oli teadlik Tartu Vangla kodukorra p 4.3 sisust. Kaebaja süü inkrimineeritud süüdistuses on tõendatud samuti aktiga A1862 eseme leidmise/äravõtmise kohta, mille järgi võeti kaebajalt ära üks sigaret, mille kaebaja oli eelnevalt maast üles korjanud ning jope rinnataskusse pannud (tl 27p). Kaebuse esitaja on oma kirjalikus selgituses distsiplinaarmenetluse käigus väljendanud selgelt järgmist: „25.05.2015 juhtunu osas tunnistan end süüdi ja kahetsen tehtut väga ning luban edaspidi hoiduda ja vältida sellistesse olukordadesse sattumist“ (tl 17). Halduskohtu hinnangul ei olnud asjas sisuliselt vaidlust selle üle, et kaebaja võttis sigareti maast üles ehk täitis Tartu Vangla kodukorra p 4.3 rikkumise koosseisu. Koosseisu täitmise seisukohalt ei ole oluline, kas kaebaja otsiti pärast läbi või kas ta teavitas sigareti ülesvõtmisest vanglaametnikku. Samas nentis halduskohus siiski, et kaebaja selgitused selle kohta, et ta teavitas vanglaametnikke leitud esemest, kuid teda ei kuuldud, ei ole eluliselt usutavad ning on ennastõigustava iseloomuga. Sigareti leidmisest oleks saanud teavitada ka ilma seda üles võtmata või juba üles võetud sigareti rinnataskusse peitmata. Tartu Vangla karistas kaebajat noomitusega. Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav.
Arvestades eelnevat jõudis halduskohus järeldusele, et Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-2/836 tühistamiseks puudub alus ja seega puudub alus ka Tartu Vangla 21.08.2015. a vaideotsuse nr 1-11/426-2 tühistamiseks. Samas ei oleks see halduskohtu hinnangul ka võimalik, sest oma kirjalikus vastuses kaebusele, mille on allkirjastanud Tartu Vangla direktor, on märgitud, et vaideotsus on tühine. Halduskohus nentis samas, et on küsitav, kas sisepädevust rikkudes antud haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, on Tartu Vangla direktor kirjalikus vastuses kaebusele sisuliselt andnud vaideotsuse tühisust tuvastava haldusakti HMS § 63 lg 4 mõttes. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 1 on niisugune haldusakt kehtiv sõltumata selle õiguspärasusest. Seetõttu saab käesoleval ajal tõepoolest käsitada vaideotsust tühisena.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 41-43), milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Nii distsiplinaarmenetluses kui ka haldusmenetluses on jäetud tuvastamata asjaolud, mis viitavad õigusvastasusele ja süüksarvatud tegevuse välistavatele faktoritele. Lisaks märgib kaebaja, et otsus on vastuoluline, sest seal on kirjas, et vanemvalvur H. Kruusla oli kõrval ja seejärel on kirjas, et H. Kruusla tuli nendele boksides vastu. Alles vastuses kohtule on selgunud, et vaideotsus on tühine. Seega on jäänud realiseerimata kaebaja vaie ning see seab kahtluse alla halduskohtu seisukoha, et tulenevalt HMS § 61 lgst 1 on niisugune haldusakt kehtiv sõltumata selle õiguspärasusest.
7.Tartu Vangla palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 51-51p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Vangla jääb juba esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Üksuse juhi poolt ettekande koostamine ja vaideotsuse allkirjastamine ei ole vastuolus kehtiva õigusega (VSkE § 12 lg 21). Kuna vangla on vastuses kaebusele nentinud, et vaideotsus on tühine, on kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks ainetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
9.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsuses esineb vastuolu, sest seal on kirjas, et vanemvalvur H. Kruusla oli kõrval ja seejärel on kirjas, et H. Kruusla tuli nendele boksides vastu. Ringkonnakohus vastuolu ei tuvastanud. Ettekande 2855 (tl 27) kohaselt oli vanemvalvur H. Kruusla jalutusbokside juures ja tegeles seal kinnipeetavate jalutusboksidesse lukustamisega ja seega oli kinnipeetaval võimalus leitud ese H. Kruuslale üle anda (tl 27). Vanglavalvur V. Simini teates on kirjas, et kaebaja ei öelnud midagi H. Kruuslale, kes boksides vastu tuli (tl 28p) ega M. Toomile, kes tal selja taga kõndis ning oli juba valmis boksi minema kui M. Toom ta kinni pidas. Asjas kogutud tõenditega on seega tuvastatud, et H. Kruusla viibis jalutusbokside juures. See, kas ta parajasti seal liikus või lukustas jalutusbokse, ei ole antud asja juures määrava tähtsusega. Kaebajal oli võimalus leitud sigaret üle anda või selle leidmisest ja ülesvõtmisest teatada, aga kaebaja seda ei teinud.
10.Viru Vangla määras vaidlustatud käskkirja resolutsiooni pga 2 kaebajale noomituse selle eest, et kaebaja rikkus kodukorra p-i 4.3, võttes jalutuskäigule minnes maast üles sigareti ja pannes selle enda jope rinnataskusse. Halduskohus asus vaidlustatud käskkirja hinnates seisukohale, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav, ning kaebajale on määratud kergeim distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole karistust võimalik pidada liiga rangeks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu eeltoodud seisukohad on määratud karistuse puhul põhjendatud. Viru Vangla on karistamise vajalikkuse hindamisel ja karistuse valikul lähtutud asjakohastest eesmärkidest. Vangla on kaalunud rikkumise asjaolusid ning rikkumisest tulenevaid tagajärgi ning pidanud noomitust piisavaks, et kaebaja teeks juhtunust järeldused ning samas andes signaali, et vangla ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Distsiplinaarkaristusena määratud noomitus ei ole kergeima võimaliku karistusena ebaproportsionaalne.
11.Kaebaja taotles Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-2/836 ja Tartu Vangla 21.08.2015. a vaideotsuse nr 1-11/426-2 tühistamist. HKMS § 45 lg-st 4 ei keela vaide esemeks olnud haldusaktiga vaideotsuse vaidlustamist, samas aga keelab vaideotsuse iseseisva vaidlustamise, kui see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Riigikohus on leidnud, et kui vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi, ei ole vaja selle õiguspärasust hinnata (RKHKo 30.11.2006, 3-3-1-66-06, p 19). Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkiri nr 6-2/836 on õiguspärane, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata hindama Tartu Vangla 21.08.2015. a vaideotsuse nr 111/426-2 õiguspärasust. Lähtuvalt eelnevast ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebuses esitatud vaideotsust puudutavate väidete osas.
12.Eelnevalt tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsuse muutmata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.