Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 27.04.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kontrollinud, vaid akt tugineb poollooduslike alade kontrolli tulemusele, mida seejuures viis läbi Keskkonnaamet. Vaidlustatavates otsustes ning otsustes viidatud kontrollaktis puuduvad nii haldusaktide andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. PRIA otsused sisaldavad üksnes viiteid erinevatele õigusaktidele ja konkretiseerimata kontrollaruannetele ja muudele dokumentidele. Üks ja seesama faktiline asjaolu (väidetav mittenõuetekohane karjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist, mida kontrollivad erinevad asutused. PRIA ei ole heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud ega hinnanud ning akt tugineb vaid poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandel. Põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ (määrus nr 19) § 3 lg-st 5 ja § 4 lg-st 2 nähtub, et rohumaa hooldamise kohustus ei ole samastatav põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise kohustusega. Samuti teostavad kõnealuste nõuete täitmise üle kontrolli erinevad isikud. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA-l võimalik arvestada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamata isiku poolt (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 25). Kaebaja ei nõustunud kontrollaruandes esitatud etteheitega, et ta rikkus rohumaa hooldamise kohustust: - Kontrollaktist ei selgu, kust tuleneb nõue, et ala on nõuetekohaselt hooldatud, kui vähemalt 30% alast on madalmurune. Määruses nr 11 on välja toodud üksnes loomkoormus, mitte miinimum 30% alapõhine madalmurususe nõue. - Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a käskkirjaga on kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhend 2013“ (16.07.2013. a juhend). Kaebaja hinnangul on tegemist siseaktiga ning seetõttu ei ole sellega võimalik panna taotlejatele täiendavaid kohustusi võrreldes seadusega. Lisaks sai kaebaja juhendi olemasolust teada pärast kontrollaruande saamist. - Arusaamatuks jääb, mille alusel on toimunud karjatatud ala suuruse ning rikkumise ulatuse tuvastamine, kuna kontrollaktidest nähtub, et kontrolli käigus alasid ei mõõdetud. Seega ei ole selge, kuidas on tuvastatud madalmurususe protsent alast. - Kontrollaruannetes on märgitud, et osa kontrollitud alasid „ei ole täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud“. Seejärel, et „Osa alast on ilmselt karjatamata“. Haldusorgani poolt pelgalt spekulatsioonidele või tõenäosusele tuginedes toetuste vähendamine ei ole lubatav ega põhjendatud. - Keskkonnaamet ei ole maaüksuse kontrollimisel arvestanud 2013. a klimaatiliste tingimustega, mil olid suured sademete hulgad. - PRIA ega Keskkonnaamet ei ole kaebajalt küsinud mingeid seletusi ega täiendavaid tõendeid, et veenduda ala piisavas karjatatuses. 13.01.2014 esitas kaebaja omal algatusel PRIA-le kaebaja põlluraamatu, millest nähtub, et kaebaja on täitnud kohustuse karjatada piisava loomkoormusega. - Rikkumise ulatuse määramisel on aluseks võetud kogu ala nr 13 pindala 43,40 ha, mitte vaid väidetavalt nõuetekohaselt karjatamata osa. Kuivõrd osa alast on karjatamata, ei ole millegagi põhjendatud arvestada rikkumise ulatusena kogu selle ala pindala, millisest osa on väidetavalt karjatamata. Teiste samas piirkonnas poollooduslikke kooslusi hooldavate taotlejate suhtes teostati kontrolli samal päeval. Ei ole eluliselt usutav, et Keskkonnaameti spetsialist teostas samaaegselt kontrolli Noarootsi valla erinevates külades erinevatel maaüksustel. Samuti ei ole usutav, et kontrolli teostaja jõudis sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul tuvastada

karjatamisele viitavad tunnused (söödud rohi, tallamine, sõnnikuhunnikud) või nende puudumise kokku 755,34 hektaril.

määratelemata jäetud õigusmõiste on lõppkokkuvõttes hindamismaatriksi alusel määratletud vastaval skaalal täpselt määratletava punktide arvuga (tl 74), millele on omakorda vaidlustatud otsustes (tl 7582) määratletud vastav toetuste vähendamise protsent. Vastustaja on õiguspäraselt ELÜPS § 26 lg 2 alusel tuginenud Keskkonnaameti kontrollaktile kui tõendile. Keskkonnaamet on pädev poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete järgimise kontrollimiseks heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise osas. Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud põlluraamatu alusel ei saa kohtu hinnangul kummutada kontrollaktiga tõendatut, kuna üksnes põlluraamatu kanded ei kummuta kontrollorgani poolt looduses tuvastatud alakarjatamise fakti. Teisisõnu, kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena käsitatav karjatamise tulemus ei ole looduses tuvastatav, ei saa seda kummutada pelgalt põlluraamatu sissekannetega. Halduskohtul puudus igasugune alus kahelda menetlustoimingu teostaja pädevuses. Vastupidi, halduskohtu arvates oli usaldusväärne, et riik on vaidlusaluse haldusmenetluse üles ehitanud nii öelda kaheetapilisena, st kohapealne kontroll on teostatud Keskkonnaameti poolt ja toetuste määramise üle otsustab vastustaja. Taolises olukorras ei ole tõenäoline, et keskkonnaametnik ja kaebajast põllumajandusettevõtja hindavad heina kasvu sügisel karjatamise tulemuste määratlemisel looduslikule olukorrale oluliselt erinevalt, seda ka olukorras, kus mõlemad olid saanud isiklikult kogeda, 2013. aasta sademete taset. Alakarjatamine on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (tl 68-73). Halduskohus leidis, et kaebajale omistatud rikkumised on tuvastatud vastava hindamismaatriksi alusel. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saanud halduskohus nõustuda vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmises. Vastustaja seisukoha kujunemine oli halduskohtule esitatud tõendite alusel jälgitav ja kontrollitav. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga menetlustoimingu teostaja järelduste ennatlikkuses, pealiskaudsuses ja spekulatiivsuses. Kohapealne kontroll on teostatud 16.10.2013, seega halduskohtu arvates karjatamise hooaja lõpus. Sel aastaajal oli võimalik tuvastada, kas karjatamise eesmärk on saavutatud või mitte ning vajadusel teostada täiendav üleniitmine. Madalmurusus põllu mingis osas on kohtu hinnangul sobiv eesmärk, mille abil tuvastada, kas tegemist on alakarjatamisega või mitte. Kohus ei nõustu kaebajaga kontrollakti spekulatiivsusest. Käesolevas kontekstis on järeldus – ilmselt karjatamata, tõlgendatav kaebaja kasuks faktilisele olukorrale hinnangu andmisega, kuna kontrolli läbiviija ei ole sellega 100%-liselt pidanud võimalikuks järeldada, et karjatamist ei ole minimaalseski mahus toimunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

rohumaa hooldamisele. Määrus nr 11 ei anna minimaalsete hooldusnõuete täpsemaks määratlemiseks volitusnormi mistahes teisele isikule. Kaebaja jääb seisukohale, et temale alles pärast alade kontrollimist esitatud Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhend ei saa kaebajale panna ega täpsustada minimaalsete hooldustööde tingimusi. Tegemist on ametisisese juhendiga, mis saab anda juhiseid üksnes kontrolli läbiviivatele ametnikele. ELÜPS § 25 sätestab ühemõtteliselt, et vastavas normis loetletud asutused (PRIA, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon) kontrollivad konkreetselt ELÜPS §-s 23 nimetatud nõuete täitmist ning ELÜPS § 23 lg 4 sätestab, et nõuded/tingimused sätestatakse põllumajandusministri määrusega. Ka PRIA kinnitab vastuses kaebusele, et head põllumajandus- ja keskkonnatingimused on sätestatud ELÜPS § 23 lg 4 alusel kehtestatud määruses nr 11. Seega ei saa Keskkonnaameti peadirektor sätestada võrreldes määrusega nr 11 täiendavaid või täpsustavaid nõudeid/tingimusi. Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhend ei saa sellest tulenevalt olla kontrollimise objektiks ELÜPS § 23 tähenduses. Halduskohus ei ole välja toonud, millistele tõenditele tuginevalt (v.a kuus fotot) asus halduskohus seisukohale, et tegemist on alakarjatatud alaga. Vastavad kuus fotot esitas PRIA esmakordselt kohtumenetluses, 08.12.2014. a vastuse lisadena, märkides, et fotod on tehtud 16.10.2013 kohapealses kontrollis ilmestamaks poolloodusliku koosluse nõuetekohast hooldamata jätmist. Kaebaja leiab, et tuvastamata ajal tuvastamata kohas tuvastamata isiku poolt tehtud suvalised fotoülesvõtted ei saa kuidagi tõendada vastustaja poolset koosluse nr 47654052442 ala nr 13 nõuetekohast karjatamata jätmist. Kui PRIA poolt alles kohtumenetluses vastusega kaebusele esitatud fotod olid tehtud 16.10.2013 kohapealsel kontrollil, pidid vastavad fotod olema tõenditeks ka haldusmenetluses. Arvestades vaidemenetluses kajastatut, on ilmne, et vastavaid fotosid ei käsitletud tõenditena haldusmenetluses, millest johtuvalt ei saa ka kohtud kõnealuseid fotosid tõenditena arvestada. 16.10.2013 toimunud kohapealses kontrollis karjatatavate koosluste alasid ei mõõdetud. See tuleneb 16.10.2013. a kontrollaruande nr 130448-57-0001 toetuse kontrollnõuete aktist. Jääb arusaamatuks, kuidas on ilma alasid mõõtmata võimalik tuvastada väidetav madalmurususe protsent alal. Kaebajale väljamakstavaid toetusi on vähendatud just põhjusel, et kontrollitavad alad olid väidetavalt alakarjatatud. Selle tuvastas kontrollija läbi selle, et täitmata oli minimaalne 30% alapõhine madalmurususe nõue. PRIA-l on tõendamiskoormis, kuidas ja mille alusel, ilma mistahes mõõtmisi teostamata, tuvastati, et enam kui 30% kooslusest ei ole madalmurune. Puuduvad joonised, plaanid, millelt oleks nimetatut võimalik hinnata. Ebaselgeks jääb ka asjaolu, kas PRIA on lähtunud määruse nr 11 § 5 lg-st 2, mis sätestab nõuete täitmise tähtpäevaks 31. juuli, või sama paragrahvi lg-st 5, mis määratleb tähtpäevana

vormis tuvastatud rikkumisi otsuste tegemisel arvestatakse. Kohtuotsusest võib järeldada, et halduskohtu hinnangul on kontrollaktis hindamismaatriksi alusel välja toodud punktide arvud piisavad toetuse vähendamise protsendi põhjendamiseks ning täiendav motiveerimiskohustus PRIA-l puudub. Kontrollaktis sisalduvad kolm numbrilist näitajat ei asenda haldusorgani motiveerimiskohustust ning selle täitmata jätmine on kaasa toonud põhjendamatute haldusaktide andmise.

tulemusel.“ Vastavalt määruse nr 19 § 7 lg-le 3 kontrollis Keskkonnaamet 16.10.2013 kaebaja deklareeritud koosluse nr 47654052442 alal nr 13 määruse nr 19 § 4 lg-s 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet. ELÜPS § 58 lg 2 ja § 23 lg 1, määruse nr 19 § 3 lg 5, põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46) § 4 lg 9, põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lg 5, põllumajandusministri 23.04.2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 47) § 3 lg 6 ning põllumajandusministri 18.03.2010. a määruse nr 33 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 33) § 3 lg 6 kohaselt on nii poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotleja, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja, ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja, loomade karjatamise toetuse taotleja kui ka ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotleja kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Vastavad tingimused on täpsemalt sätestatud määruses nr 11, mille § 5 lg 2 kohaselt tuleb enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad vähemalt üks kord enne 31. juulit (poollooduslikul kooslusel taotlemisel 1. oktoobriks (määruse nr 11 § 5 lg 5) niita või seal loomi karjatada. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Määruse nr 33 § 6 lg-st 2, määruse nr 46 § 11 lg-st 2 tulenevalt, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on rikkunud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud ohustatud tõugu looma pidamise toetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lg-te 1-3 ja § 61 lg 2 kohaselt. Sarnase rikkumise korral otsustab PRIA määruse nr 43 § 6 lg-st 2 ja määruse nr 47 § 8 lg-st 2 ka ebasoodsamate piirkondade toetuse ja loomade karjatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lg-te 1-3 kohaselt. Kuivõrd Keskkonnaamet tuvastas, et kaebaja deklareeritud koosluse ala nr 13 ei ole olnud nõuetekohaselt karjatatud, oli kaebaja rikkunud määruse nr 19 § 4 lg-s 2 nimetatud baasnõuet ning nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandus- ja keskkonnatingimust. Eeltoodud asjaolud ongi kaasa toonud kaevatavate haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses ise möönnud, et 2013. a oli rohu kasv tingituna suurest sademete hulgast ja temperatuurist väga hea, mistõttu ei jõudnud loomad ala madalmuruseks süüa. Seega sai kaebaja enda selgitustest juba järeldada, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud määruse nr 19 § 4 lg-s 2 sätestatud baasnõuet, mis on ühtlasi ka kaevatavate toetuste osas kohalduv hea põllumajandus- ja keskkonnatingimus. Kuivõrd kaebaja enda selgitused kinnitavad Keskkonnaameti kohapealses kontrollis tuvastatud ala nõuetekohast hooldamata jätmist, ei saagi tekkida küsimust toetusnõuete nõuetekohasest täitmisest. Situatsioonis, kus toetusnõuded on nõuetekohaselt täitmata, on toetuste vähendamine õigustatud ning kaebajal ei ole alust nõuda toetuste määramist täies ulatuses. Koosluse ala mõõtmata jätmise etteheite kohta märgib PRIA, et Keskkonnaameti kontrollaruandega on tuvastatud, et osal koosluse alal nr 13 puudusid üldse karjatamise jäljed nagu söödud rohi, tallamine ja sõnnikuhunnikud ning ka ülejäänud osa polnud madalmurune. Seega on Keskkonnaameti kontrollakti kohaselt nõuet rikutud kogu koosluse ala ulatuses (43,40 ha). Nõuetekohaselt hooldamata alasid on võimalik tuvastada visuaalselt, mida Keskkonnaameti spetsialist käesoleval juhul ka tegi. Juhul, kui visuaalsel vaatlusel

tuvastatakse, et koosluse ala on nõuetekohaselt hooldamata, ei olegi võimalik nõuetekohaselt hooldatud ala pindala mõõta, kuna nõuetekohaselt hooldatud ala pind puudub. Antud juhul oli nõuetekohaselt hooldamata ala pindala 43,40 ha, mis moodustas rikkumise ulatuse 23,9% kogu taotletud poolloodusliku koosluse pindalast (43,40/181,30*100). Määruse nr 19 § 4 lg 2 ning määruse nr 11 § 5 lg-te 2 ja 5 kohaselt peab niitmise ja/või karjatamise teostamist olema kogu taotlusel märgitud maa-alal võimalik visuaalselt tuvastada. Juhul kui visuaalselt on võimalik tuvastada koosluse hooldamist karjatamise teel, on tuvastatav ka madalmurune taimkate, kuivõrd karjatamise tulemuseks peakski olema loomade poolt madalaks söödud niiduala, st madalmurune taimkate. Seega on ilme, et karjatamise ja/või niitmise nõuetekohasus nähtubki madalmurususest. Vastustaja rõhutab, et Keskkonnaameti toetuse nõuete kontrollaktist nähtub selgelt, et toetuse saamise tingimustele vastavust on hinnatud läbi selle, kas poollooduslikul kooslusel on toimunud loomade karjatamine selliselt, et visuaalsel vaatlusel on võimalik tuvastada koosluse ala nr 13 nõuetekohast karjatamist ning arvestades, et visuaalsel vaatlusel ei nähtunud hooldamistööde teostamist kogu ala ulatuses, st. nõutavat tulemust ei nähtunud vaidlusaluse koosluse ühelgi osal, ei olnud vajadust mõõta koosluse või selle osa pindala. Eeltoodust tulenevalt on väited koosluse mõõtmata jätmise kohta asjakohatud. Isegi juhul, kui nõuetekohaselt hooldamata ala pindala oleks olnud väiksem kui 43,40 ha, tulnuks õigusaktide kohaselt ikkagi vähendada kaebaja poolt taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, loomade karjatamise toetust ja ohustatud tõugu looma pidamise toetust, kuivõrd nõuetele vastavuse süsteemi raames tuleb taotlejal nõudeid täita kogu oma põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses ning nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral kuuluvad automaatselt vähendamisele kõik nõuetele vastavuse süsteemi kuuluvad toetusliigid. Rikkumise kindlakstegemisel ei toimu nõuetele vastavuse raames toetuste vähendamine mitte niitmata või karjatamata alade eest toetuse maksmata jätmisega, vaid kindlaks määratakse toetuse vähendamise protsent, mida kohaldatakse toetuse kogusummale. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti kohaselt ongi hindamismaatriksi alusel rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hinnatud kokku 6 hindepunktiga, mis tõigi kaasa toetuste vähendamise 3%. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et nt hindeline näitaja oleks vastuolus hindamismaatriksiga või vastav maatriks oleks ebaproportsionaalne, mistõttu on nõuetele vastavuse nõuete rikkumise kaalumisel jõutud ebaõige tulemuseni jms, st kaebaja ei vaidle rikkumise üle sisuliselt, vaid püüab otsitud väidete kaudu neid sihikindlalt eksitavateks kujundades saavutada haldusaktide tühistamist. Kuigi kaebaja väidab, et karjatas loomi temalt nõutava loomkoormusega (0,5-1,3 loomühikut hektari kohta), jääb ka see väide paljasõnaliseks. See, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, nähtub kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et mõistet „piisav loomkoormus“ ei saa antud asjaoludel tõendada üksnes põlluraamatu sissekannetega, kui põlluraamatu sissekanded ja faktiline olukord looduses on diametraalselt erinev. PRIA leiab jätkuvalt, et kontrollakt koostoimes kaevatavate haldusaktidega tagab haldusaktide motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomise ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise. Riigikohus on korduvalt leidnud (nt RKHKo 30.07.2014, 3-3-1-39-14, p 10), et PRIA läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Ka käesoleval juhul on kaevatavate haldusaktide konkreetsete vähendamiste ja väljaarvamiste faktiliste asjaolude põhimotiivid ja õiguslikud alused välja toodud otsuste lisades esitatud tabeli vastavat vähendamist ja väljaarvamist kajastaval real

ning põhjalikumalt on otsusteni viinud kaalutlusi ja põhjendusi käsitletud 06.10.2014. a vaideotsuses nr 124/14/317-1. Kaebaja väitel on esitatud fotode puhul tegemist „suvaliste fotoülesvõtetega“, mis on tehtud „tuvastamata ajal tuvastamata kohas tuvastamata isiku poolt.“ Fotod on tehtud 16. oktoobril 2013 poollooduslikul kooslusel nr 47654052442 Keskkonnaameti ametniku M. Tiido poolt. Ilmselgelt on looduses võimalik tuvastada, et fotod on tehtud just nimelt kaebaja poolt deklareeritud aladel. Väide, et fotosid ei käsitletud tõenditena haldusmenetluses, on väär. Asjaolu, et fotosid pole vaideotsuses käsitletud, ei tähenda, et need polnud tõendiks haldusmenetluses. Ka ei tulene kuskilt, et kohtule ei tohiks esitada tõendit, mida pole vaidemenetluses käsitletud. Halduskohtumenetluses on olnud kaebajal võimalus fotode kohta esitada vastuväiteid, mida kaebaja pole teinud. Kaebaja ei seadnud kahtluse alla, et halduskohtule esitatud fotod on tehtud kaebaja poolt deklareeritud kooslusel 16. oktoobril 2013 Keskkonnaameti ametniku poolt. Esitatud fotod aitavad üksnes faktilisi asjaolusid, mis kohapealses kontrollis tuvastati, kinnitada ja ilmestada. Fotod üksnes toetavad PRIA seisukohta ala alakarjatamisest. Kaebaja on väitnud, et kuivõrd kohapealne kontroll on teostatud (16.10.2013) kaks nädalat peale karjatamisperioodi lõppu (01.10.2013), siis on justkui küsitav, kuidas on võimalik tuvastada kahe nädala tagust olukorda. Apellatsioonkaebuses on kaebaja pidanud küsitavaks, kas ja kuidas on 16.10.2013 toimunud kontrolli käigus võimalik tuvastada kahe ja poole kuu tagust olukorda (31.07.2013). Määruse nr 11 § 5 lg 2 kohaselt tuleb enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad vähemalt üks kord enne 31. juulit (poollooduslikul kooslusel taotlemisel 1. oktoobriks, sama määruse § 5 lg 5), niita või seal looma karjatada. Kaebaja etteheide kontrolli aja suhtes ei ole asjakohane ega muuda olematuks fakti, et koosluse ala oli nõuetekohaselt hooldamata. PRIA hinnangul ei saaks ka vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud koosluse alal kasvada selline taimestik, nagu nähtub Keskkonnaameti poolt jäädvustatud fotodelt. PRIA hinnangul ei anna need fotod alust kahelda kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. PRIA nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt oli kaebajal vajadusel õigus näiteks konsultantide abiga enne vastava tähtaja saabumist selgeks teha, millises seisukorras peab kehtestatud tähtajaks poollooduslik kooslus toetuste 100%-liseks saamiseks olema. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud väidetest nähtub, et kaebaja pole isegi aru saanud sellest, et määruse nr 19 § 4 lg-st 2 tuleneva kohustuse nõuetekohaseks saavutamiseks ei piisa üksnes sellest, et loomad kooslusel viibivaid, vaid täita tuleb ka poolloodusliku koosluse nõuetekohase hooldamise nõudeid. Toetuste kui soodustuste saamisest huvitatud taotleja peab põllumajandusvaldkonnas tegutsevale põllumajandustootjale esitatavaid nõudeid täitma, olenemata sellest, kas ja kuidas ta mõistab määrustes sätestatud nõudeid (ühtlasi ka seda, et karjatamise ja/või niitmise nõuetekohasus nähtubki madalmurususest). Kaebaja pole mõistnud ka seda, milliste nõuete rikkumisi talle üldse ette heidetakse, sest ta väidab nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses, justkui pidanuks kaevatavatest otsustest nähtuma ka kohustuslike majandamisnõuete rikkumised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

halduskohus on otsuse p-s 30 ilmselgelt ekslikult märkinud „Keskkonnaameti“ asemel „Keskkonnaministri“. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse sisuliste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist.

seadustiku § 229 lg 2. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud nimetatud kontrollakti autentsust, see on koostatud samade põllumassiivide kohta ja oli aluseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse lahendamisel, siis tuleb seda kontrollakti pidada piisavalt usutavaks ka käesolevas menetluses ning lugeda see ka käesolevas asjas lubatavaks tõendiks.

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaideotsuse vastav põhjendus kõlab järgnevalt: „Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Kontrollaruandelt nähtub, et rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuse vähendamine 3% ulatuses.“ Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil nr 130448-57-0001 (tl 7474p) on lahtris „Hinnang rikkumisele“ antud tõsiduse eest „1“, ulatuse eest „2“ ja püsivuse eest „3“, mis teeb kokku „6“. Kontrollakti pöördel olevast hindamismaatriksist nähtub, et 6–10 punkti korral leiab aset vähendamine 3% võrra. Kontrollaruandest on ka arusaadav, et tegu on koosluse 47654052442 alaga nr 13 ehk põllumassiividega, mis on küsimuse all ka käesolevas asjas. Ringkonnakohus peab sellist tabeli vormis esitatud põhjendust piisavaks, kuna on ilmne, et tüpiseeritud hindamine aitab paremini tagada õiguskindlust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Riigikohus on PRIA asjades selgitanud, et PRIA põhjendamiskohustus on piiratud, kuna täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks (vt RKHKo 04.04.2013, 3-3-1-77-12; 10.04.2014, 3-3-1-16-14). Kuigi kontrollaruandest ei selgu, milline haldusorgan selle kontrollaruande on koostanud, ei ole poolte vahel vaieldav, et nimetatud kontrollaruande on koostanud Keskkonnaamet. Kuigi käesoleval juhul tugineb PRIA kaalutluse teostamisel Keskkonnaameti poolt tuvastatud faktidele ja hinnangutele, siis tuleb seda pidada võimalikuks tingimusel, et haldusorgani arutluskäik jääb otsuse adressaadi ja kohtu jaoks jälgitavaks. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et PRIA on kaalutlusõigust teostanud.

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.