lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-52738/14

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-52738/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6604
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise 28.03.2017, Tartu aeg ja koht Haldusasja number

3-14-52738

Haldusasi

FIE Üllar Neemrandi Farm kaebus PRIA 14.01.2014. a otsuse nr 12-6/34, 21.01.2014. a otsuse nr 12-6/68, 23.01.2014. a otsuse 12-6/96 ja 23.01.2014. a otsuse nr 12-6/80 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldada FIE Üllar Neemrandi Farm taotlus nr 11013112847

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FIE Üllar Neemrandi Farm apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant FIE Üllar Neemrandi Farm Lepinguline esindaja adv. Kristiina Urb Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhend 2013 (lisa Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a käskkirjale nr 1-4.1/13/344, 60 lk).
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 27.04.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 19.05.2013 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11013112847 (tl 25-64p), millel taotles muuhulgas ebasoodsamate piirkondade toetust 325,25 ha-le, keskkonnasõbraliku majandamise toetust 278,50 ha-le, ohustatud tõugu looma pidamise toetust viie eesti tõugu hobuse kasvatamise eest ning loomade karjatamise toetust.
2.PRIA määras 14.01.2014. a otsusega nr 12-6/34 (tl 75p-76) kaebajale ebasoodsamate piirkondade toetuse osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 243,94 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete tingimuste rikkumise tõttu.
3.PRIA määras 21.01.2014. a otsusega nr 12-6/68 (tl 77p-78) kaebajale keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust muuhulgas 3% ehk 452,33 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu.
4.PRIA määras 23.01.2014. a otsusega nr 12-6/96 (tl 79p-80) kaebajale ohustatud tõugu looma pidamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 27,99 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu.
5.PRIA määras 23.01.2014. a otsusega nr 12-6/80 (tl 81p-82) kaebajale loomade karjatamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 365,16 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu.
6.Kaebaja esitas 20.02.2014 PRIA 14.01.2014. a otsuse nr 12-6/34, 21.01.2014. a otsuse nr 12-6/68, 23.01.2014. a otsuse nr 12-6/96 ja 23.01.2014. a otsuse nr 12-6/80 peale vaide, mille PRIA jättis 06.10.2014. a vaideotsusega nr 12-4/14/317-1 (tl 88-89p) rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 07.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6) PRIA 14.01.2014. a otsuse nr 126/34, 21.01.2014. a otsuse nr 12-6/68, 23.01.2014. a otsuse nr 12-6/96 ja 23.01.2014. a otsuse nr 12-6/80 tühistamiseks osas, millega PRIA jättis kaebaja taotlused toetuste määramiseks osaliselt rahuldamata, ning PRIA 06.10.2014. a vaideotsuse nr 124/14/317-1 tühistamiseks osas, millega PRIA jättis kaebaja 19.02.2014. a vaide rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei selgu otsustest, milliste põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11) sätestatud nõuete rikkumist kaebajale ette heidetakse ning otsustes puudub igasugune viide määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega, samuti ei selgu rikkumise sisu vaidlustatavate otsuste kirjeldavast osast. Esmalt esitati kaebajale tutvumiseks poollooduslike alade hooldamisnõuete kontrollaruanne ning selle lisana toetuse nõuete kontrollakt, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas pidi kaebaja aru saama, kas üldse ja milline kontrollaruanne või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on konkreetselt kaebaja suhtes tehtud otsuse aluseks. Kaebaja väitel ei ole PRIA otsuse tegemisel teostanud diskretsiooni. Kontrollaktist nähtub üksnes see, et kaebaja kooslus 47654052442 ala nr 13 oli väidetavalt alakarjatatud. Kontrollaktis puudub motivatsioon, mille alusel on antud hinnang rikkumisele; akt sisaldab üksnes kolme numbrilist näitajat. Samuti ei ole kontrollakti koostanud isik kaebaja kooslusi

kontrollinud, vaid akt tugineb poollooduslike alade kontrolli tulemusele, mida seejuures viis läbi Keskkonnaamet. Vaidlustatavates otsustes ning otsustes viidatud kontrollaktis puuduvad nii haldusaktide andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. PRIA otsused sisaldavad üksnes viiteid erinevatele õigusaktidele ja konkretiseerimata kontrollaruannetele ja muudele dokumentidele. Üks ja seesama faktiline asjaolu (väidetav mittenõuetekohane karjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist, mida kontrollivad erinevad asutused. PRIA ei ole heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud ega hinnanud ning akt tugineb vaid poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandel. Põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ (määrus nr 19) § 3 lg-st 5 ja § 4 lg-st 2 nähtub, et rohumaa hooldamise kohustus ei ole samastatav põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise kohustusega. Samuti teostavad kõnealuste nõuete täitmise üle kontrolli erinevad isikud. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA-l võimalik arvestada Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamata isiku poolt (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 25). Kaebaja ei nõustunud kontrollaruandes esitatud etteheitega, et ta rikkus rohumaa hooldamise kohustust: - Kontrollaktist ei selgu, kust tuleneb nõue, et ala on nõuetekohaselt hooldatud, kui vähemalt 30% alast on madalmurune. Määruses nr 11 on välja toodud üksnes loomkoormus, mitte miinimum 30% alapõhine madalmurususe nõue. - Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a käskkirjaga on kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhend 2013“ (16.07.2013. a juhend). Kaebaja hinnangul on tegemist siseaktiga ning seetõttu ei ole sellega võimalik panna taotlejatele täiendavaid kohustusi võrreldes seadusega. Lisaks sai kaebaja juhendi olemasolust teada pärast kontrollaruande saamist. - Arusaamatuks jääb, mille alusel on toimunud karjatatud ala suuruse ning rikkumise ulatuse tuvastamine, kuna kontrollaktidest nähtub, et kontrolli käigus alasid ei mõõdetud. Seega ei ole selge, kuidas on tuvastatud madalmurususe protsent alast. - Kontrollaruannetes on märgitud, et osa kontrollitud alasid „ei ole täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud“. Seejärel, et „Osa alast on ilmselt karjatamata“. Haldusorgani poolt pelgalt spekulatsioonidele või tõenäosusele tuginedes toetuste vähendamine ei ole lubatav ega põhjendatud. - Keskkonnaamet ei ole maaüksuse kontrollimisel arvestanud 2013. a klimaatiliste tingimustega, mil olid suured sademete hulgad. - PRIA ega Keskkonnaamet ei ole kaebajalt küsinud mingeid seletusi ega täiendavaid tõendeid, et veenduda ala piisavas karjatatuses. 13.01.2014 esitas kaebaja omal algatusel PRIA-le kaebaja põlluraamatu, millest nähtub, et kaebaja on täitnud kohustuse karjatada piisava loomkoormusega. - Rikkumise ulatuse määramisel on aluseks võetud kogu ala nr 13 pindala 43,40 ha, mitte vaid väidetavalt nõuetekohaselt karjatamata osa. Kuivõrd osa alast on karjatamata, ei ole millegagi põhjendatud arvestada rikkumise ulatusena kogu selle ala pindala, millisest osa on väidetavalt karjatamata. Teiste samas piirkonnas poollooduslikke kooslusi hooldavate taotlejate suhtes teostati kontrolli samal päeval. Ei ole eluliselt usutav, et Keskkonnaameti spetsialist teostas samaaegselt kontrolli Noarootsi valla erinevates külades erinevatel maaüksustel. Samuti ei ole usutav, et kontrolli teostaja jõudis sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul tuvastada

karjatamisele viitavad tunnused (söödud rohi, tallamine, sõnnikuhunnikud) või nende puudumise kokku 755,34 hektaril.

8.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 20-23p) jätta kaebus rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus menetles tühistamiskaebust ja jättis selle 18.11.2015. a otsusega (tl 100-103p) rahuldamata. Kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas vaidlustatud haldusaktid on antud valdavalt määratlemata sisuga õigusnormide (blanketse dispositsiooniga õigusnormide) alusel. Asjakohaseid seadusesätteid on sisustatud põllumajandusministri asjakohastes määrustes. Menetlustoimingu teostamiseks on aga juhised antud Keskkonnaministri asjakohase käskkirjaga. Taolises õiguslikus olukorras on vastustaja tuvastanud kaebaja poolt ühe ala alakarjatamise, mille raskust on hinnatud tuginedes asjakohases hindamismaatriksis ettenähtud rikkumiste hindamise juhistele. Halduskohus nõustus kaebajaga, et tegemist on tavapärasest keerulisema õigusliku olukorraga. Samas olukorras, kus haldusmenetlus toimus ettevõtjast kaebaja vastava taotluse alusel, mille esitamisel on kaebaja toetuste saamiseks võtnud endale õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise kohustuse, oli kaebaja oma põllumajanduslikku tegevust 2013. aastal teostades kohustatud järgima poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid. Vajadusel oli tal õigus näiteks konsultantide abiga enne vastava tähtaja saabumist selgeks teha, millises seisukorras peab kehtestatud tähtajaks poollooduslik kooslus toetuste 100 %-liseks saamiseks olema. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist ettevõtjaga, kes on 2013. aastal taotlenud arvestatavas mahus põllumajandustoetusi (325,25 ha, 278,50 ha ning loomade karjatamise toetus), ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei saa aru, mille tõttu on teda koormavad haldusaktid antud. Kaebaja toetuse vähendamise on tingind asjaolu, et kaebaja on oma tegevusi erinevalt Keskkonnametist pidanud karjatamisel nõudeid järgivaks. Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusaktid on antud korrektsel õiguslikul alusel, kusjuures menetlustoimingu teostajal oli õigus tugineda ka Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendile. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kaebaja ala nr 13 oli alakarjatatud või mitte ja kas seetõttu saab järeldada, et kaebaja tegevus on vastuolus ka heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega, mis on tinginud vaidlustatud haldusaktide andmise. Halduskohus nõustus vastustaja käsitlusega, et olukorras, kus tuvastatakse alakarjatamine, on see tegevus ühtlasi vastuolus ka heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise nõuetega, mistõttu on õige ka vastustaja järeldus, et vastustajal oli õigus vähendada ka teisi kaebaja taotletud toetusi. Kaebaja tugines tõenditena haldusmenetluses esitatud põlluraamatule ja 2013. aasta vihmasele suvele kui (väidetavalt) üldteada olevale asjaolule. Vastustaja tugines tõendamisel peaasjalikult Keskkonnaameti kontrollaktile. Kohtumenetluses pooled täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kaebaja taotluse teiste sama piirkonna taotlejate dokumentide väljanõudmiseks jäi rahuldamata, sest nende tõenditega ei saa tõendada faktilist olukorda kaebaja alal nr 13. Kaebaja pidas vaidlustatud haldusakte nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastasteks. Kohus kaebaja selle seisukohaga ei nõustunud. Puutuvalt vaidlustatud haldusaktide formaalse õigusvastasusega märgib kohus vastuseks kaebajale, et vaidlustatud haldusaktid ei ole formaalselt õigusvastased. Haldusmenetluses on kaebajale kättetoimetatud dokumentides kvalifitseeritud kaebaja rikkumine õiguslikult korrektselt, nagu on tõendanud vastustaja (tl 65 p). Seaduse ja määruste tasemel

määratelemata jäetud õigusmõiste on lõppkokkuvõttes hindamismaatriksi alusel määratletud vastaval skaalal täpselt määratletava punktide arvuga (tl 74), millele on omakorda vaidlustatud otsustes (tl 7582) määratletud vastav toetuste vähendamise protsent. Vastustaja on õiguspäraselt ELÜPS § 26 lg 2 alusel tuginenud Keskkonnaameti kontrollaktile kui tõendile. Keskkonnaamet on pädev poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete järgimise kontrollimiseks heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise osas. Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud põlluraamatu alusel ei saa kohtu hinnangul kummutada kontrollaktiga tõendatut, kuna üksnes põlluraamatu kanded ei kummuta kontrollorgani poolt looduses tuvastatud alakarjatamise fakti. Teisisõnu, kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena käsitatav karjatamise tulemus ei ole looduses tuvastatav, ei saa seda kummutada pelgalt põlluraamatu sissekannetega. Halduskohtul puudus igasugune alus kahelda menetlustoimingu teostaja pädevuses. Vastupidi, halduskohtu arvates oli usaldusväärne, et riik on vaidlusaluse haldusmenetluse üles ehitanud nii öelda kaheetapilisena, st kohapealne kontroll on teostatud Keskkonnaameti poolt ja toetuste määramise üle otsustab vastustaja. Taolises olukorras ei ole tõenäoline, et keskkonnaametnik ja kaebajast põllumajandusettevõtja hindavad heina kasvu sügisel karjatamise tulemuste määratlemisel looduslikule olukorrale oluliselt erinevalt, seda ka olukorras, kus mõlemad olid saanud isiklikult kogeda, 2013. aasta sademete taset. Alakarjatamine on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (tl 68-73). Halduskohus leidis, et kaebajale omistatud rikkumised on tuvastatud vastava hindamismaatriksi alusel. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saanud halduskohus nõustuda vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmises. Vastustaja seisukoha kujunemine oli halduskohtule esitatud tõendite alusel jälgitav ja kontrollitav. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga menetlustoimingu teostaja järelduste ennatlikkuses, pealiskaudsuses ja spekulatiivsuses. Kohapealne kontroll on teostatud 16.10.2013, seega halduskohtu arvates karjatamise hooaja lõpus. Sel aastaajal oli võimalik tuvastada, kas karjatamise eesmärk on saavutatud või mitte ning vajadusel teostada täiendav üleniitmine. Madalmurusus põllu mingis osas on kohtu hinnangul sobiv eesmärk, mille abil tuvastada, kas tegemist on alakarjatamisega või mitte. Kohus ei nõustu kaebajaga kontrollakti spekulatiivsusest. Käesolevas kontekstis on järeldus – ilmselt karjatamata, tõlgendatav kaebaja kasuks faktilisele olukorrale hinnangu andmisega, kuna kontrolli läbiviija ei ole sellega 100%-liselt pidanud võimalikuks järeldada, et karjatamist ei ole minimaalseski mahus toimunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10.Kaebaja esitas 18.12.2015 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 108-110p, 146146p), milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebuse täienduses täpsustas kaebaja, et soovib lisaks PRIA 14.01.2014 otsuse nr 12-6/34, 21.01.2014 otsuse nr 12-6/68, 23.01.2014 otsuse nr 12-6/96 ja 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80 ning 06.10.2014 vaideotsuse nr 12-4/14/317-1 osalisele tühistamisele PRIA kohustamist kaebaja pindalatoetuste taotlust nr 11013112847 rahuldama, alternatiivselt taotlust uuesti läbi vaatama (kohustamiskaebus). Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses ELÜPS § 23 lg-tele 1 ja 4, mis viitvad nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (määrus nr 73/2009) artiklitele 5 ja 6 ning määruse nr 11 § 5 lg-tele 1, 2 ja 5. Seejärel märgib kaebaja, et määruse nr 73/2009 artiklite 4-6, lisade II, III, ELÜPS §de 23-26 ja määruse nr 11 kohaldatavusega on nõustunud ka PRIA. Kaebajale on tehtud etteheide, et koosluse nr 47654052442 ala nr 13 ei ole täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud. Kohapealses kontrollis alasid ei mõõdetud. Määrusest, mis sätestab minimaalse hooldustööde taseme, ei tulene 30% madalmurususe nõuet karjamaana kasutatava

rohumaa hooldamisele. Määrus nr 11 ei anna minimaalsete hooldusnõuete täpsemaks määratlemiseks volitusnormi mistahes teisele isikule. Kaebaja jääb seisukohale, et temale alles pärast alade kontrollimist esitatud Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhend ei saa kaebajale panna ega täpsustada minimaalsete hooldustööde tingimusi. Tegemist on ametisisese juhendiga, mis saab anda juhiseid üksnes kontrolli läbiviivatele ametnikele. ELÜPS § 25 sätestab ühemõtteliselt, et vastavas normis loetletud asutused (PRIA, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon) kontrollivad konkreetselt ELÜPS §-s 23 nimetatud nõuete täitmist ning ELÜPS § 23 lg 4 sätestab, et nõuded/tingimused sätestatakse põllumajandusministri määrusega. Ka PRIA kinnitab vastuses kaebusele, et head põllumajandus- ja keskkonnatingimused on sätestatud ELÜPS § 23 lg 4 alusel kehtestatud määruses nr 11. Seega ei saa Keskkonnaameti peadirektor sätestada võrreldes määrusega nr 11 täiendavaid või täpsustavaid nõudeid/tingimusi. Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhend ei saa sellest tulenevalt olla kontrollimise objektiks ELÜPS § 23 tähenduses. Halduskohus ei ole välja toonud, millistele tõenditele tuginevalt (v.a kuus fotot) asus halduskohus seisukohale, et tegemist on alakarjatatud alaga. Vastavad kuus fotot esitas PRIA esmakordselt kohtumenetluses, 08.12.2014. a vastuse lisadena, märkides, et fotod on tehtud 16.10.2013 kohapealses kontrollis ilmestamaks poolloodusliku koosluse nõuetekohast hooldamata jätmist. Kaebaja leiab, et tuvastamata ajal tuvastamata kohas tuvastamata isiku poolt tehtud suvalised fotoülesvõtted ei saa kuidagi tõendada vastustaja poolset koosluse nr 47654052442 ala nr 13 nõuetekohast karjatamata jätmist. Kui PRIA poolt alles kohtumenetluses vastusega kaebusele esitatud fotod olid tehtud 16.10.2013 kohapealsel kontrollil, pidid vastavad fotod olema tõenditeks ka haldusmenetluses. Arvestades vaidemenetluses kajastatut, on ilmne, et vastavaid fotosid ei käsitletud tõenditena haldusmenetluses, millest johtuvalt ei saa ka kohtud kõnealuseid fotosid tõenditena arvestada. 16.10.2013 toimunud kohapealses kontrollis karjatatavate koosluste alasid ei mõõdetud. See tuleneb 16.10.2013. a kontrollaruande nr 130448-57-0001 toetuse kontrollnõuete aktist. Jääb arusaamatuks, kuidas on ilma alasid mõõtmata võimalik tuvastada väidetav madalmurususe protsent alal. Kaebajale väljamakstavaid toetusi on vähendatud just põhjusel, et kontrollitavad alad olid väidetavalt alakarjatatud. Selle tuvastas kontrollija läbi selle, et täitmata oli minimaalne 30% alapõhine madalmurususe nõue. PRIA-l on tõendamiskoormis, kuidas ja mille alusel, ilma mistahes mõõtmisi teostamata, tuvastati, et enam kui 30% kooslusest ei ole madalmurune. Puuduvad joonised, plaanid, millelt oleks nimetatut võimalik hinnata. Ebaselgeks jääb ka asjaolu, kas PRIA on lähtunud määruse nr 11 § 5 lg-st 2, mis sätestab nõuete täitmise tähtpäevaks 31. juuli, või sama paragrahvi lg-st 5, mis määratleb tähtpäevana

1.oktoobri. Kui PRIA väidab, et kaebaja rikkus ka määruse nr 11 § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille täitmise tähtpäev on 31. juuli, on küsitav, kuidas on 16. oktoobril toimunud kontrolli käigus võimalik tuvastada kahe ja poole kuu tagust olukorda. Üllatuslik on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oleks kaebaja saanud näiteks konsultantide abiga enne vastava tähtaja saabumist kindlaks teha, millises seisukorras peab kehtestatud tähtajaks poollooduslik kooslus toetuste 100%-liseks toetuse saamiseks olema. Tegemist on oletuslikku laadi väitega, mille kohta pooltel polnud võimalust oma seisukohta avaldada ning vastavale asjaolule tuginemine kohtu poolt on seeläbi seadusevastane. Kaebaja jääb väite juurde, et kaevatavad haldusaktid on nõuetekohaselt motiveerimata. Vaidlustatud otsustest nähtuvad viited erinevatele õigusaktidele ning seejärel täiesti üldsõnaline lause „Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid ja esitatud taotlused ning arvestades taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega /.../“. Mitte üheski vaidlustatud otsuses ei ole loetletud, milliseid konkreetseid kontrollaruandeid või nn muus kirjalikus

vormis tuvastatud rikkumisi otsuste tegemisel arvestatakse. Kohtuotsusest võib järeldada, et halduskohtu hinnangul on kontrollaktis hindamismaatriksi alusel välja toodud punktide arvud piisavad toetuse vähendamise protsendi põhjendamiseks ning täiendav motiveerimiskohustus PRIA-l puudub. Kontrollaktis sisalduvad kolm numbrilist näitajat ei asenda haldusorgani motiveerimiskohustust ning selle täitmata jätmine on kaasa toonud põhjendamatute haldusaktide andmise.

11.PRIA taotleb vastuses apellatsioonkaebusele (tl 118-121) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Käesolev kohtumenetlus ei puuduta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete kontrollakti, mille alusel vähendati kaebajale määratavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 18% ulatuses, kuivõrd käesolevas asjas ei toimu vaidlust poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kohta tehtud otsuse üle (Tartu Halduskohtu 12.03.2015. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-14-53281, millega tagastati FIE-le Üllar Neemrand’i Farm kaebus PRIA 08.08.2014. a otsuse nr 12-6/437 (2013. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine) tühistamise nõudes ja mis jõustus 31.03.2015). Kaevatavate haldusaktidega on ebasoodsamate piirkondade toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja loomade karjatamise toetust vähendatud 3% ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. Nõuetele vastavuse rikkumise kohta on koostatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakt, mis on kaebajale edastatud ja mille alusel on eelnimetatud toetusi 3% ulatuses vähendatud. Kaevatavate haldusaktide andmise aluseks oli PRIA poolt koostatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakt, mitte Keskkonnaameti poolt koostatud toetuse nõuete kontrollakt. Ka ei ole kaevatavaid toetusi vähendatud poolloodusliku koosluse toetuse nõuete kontrollaktis märgitud määras, s.o 18% ulatuses. Seetõttu ei pidanudki kaevatavatest otsustest nähtuma viited Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendile. Ka asjaolu, et vaidlustatud toetusmeetmete osas heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumise kohta otsuse tegemisel oli PRIA ELÜPS § 26 lg-st 2 tulenevalt õigustatud tuginema teiste kontrolliasutuste ja muudes seaduses sätestatud kontrollide käigus saadud teabele, ei tähenda, et kaevatavates haldusaktides pidanuks sisalduma viide kõnesolevale Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendile. Kaebaja majandusüksuses hinnati poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete täitmist vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mitte Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendi alusel, nagu püüab kaebaja väita. Nimetatud juhendis on toodud pelgalt juhised kontrolli teostavatele ametnikele õigusaktides sätestatud nõuete täitmise hindamiseks ning juhend ja õigusaktid on omavahel kooskõlas. Halduskohus on õigesti märkinud, et menetlustoimingu teostajal oli õigus tugineda ka juhendile, nagu on viidatud Keskkonnaameti kontrollaktil, kuivõrd juhend ongi siduv kontrolli teostavale ametnikule. Sellest, et juhend on siduv Keskkonnaameti menetlustoimingu teostajale, on meelevaldne ja väär teha järeldust, justkui kontrolliti kaebaja majandusüksuses mitte määruse nr 19 § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid, vaid täiendavaid või koguni rangemaid nõudeid. Kuivõrd juhendiga seonduv ei ole mõjutanud PRIA poolt kaebaja suhtes 2013. aastal taotletud kaevatavate toetuste kohta tehtud otsuseid, on kaebaja etteheited Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendi osas asjakohatud. Asjaolu, et halduskohus on kohtuotsuse punktis 30 märkinud „Keskkonnaameti“ asemel ekslikult „Keskkonnaministri“ ei anna siiski alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on kaebaja asunud seisukohale, justkui ei oleks kaebaja ettevõttes kontrollitud niitmise ja karjatamise nõudeid määruse nr 19 § 4 lg 2 tähenduses, st kontrolliti selliseid nõudeid, mida määrus ei sätesta. Kontrollaktis on sedastatud: „Kooslusel 47654052442 ala 13 (43,40 ha) on alakarjatatud. HPK akt koostatud PLK kontrolli

tulemusel.“ Vastavalt määruse nr 19 § 7 lg-le 3 kontrollis Keskkonnaamet 16.10.2013 kaebaja deklareeritud koosluse nr 47654052442 alal nr 13 määruse nr 19 § 4 lg-s 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet. ELÜPS § 58 lg 2 ja § 23 lg 1, määruse nr 19 § 3 lg 5, põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46) § 4 lg 9, põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lg 5, põllumajandusministri 23.04.2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 47) § 3 lg 6 ning põllumajandusministri 18.03.2010. a määruse nr 33 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 33) § 3 lg 6 kohaselt on nii poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotleja, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja, ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja, loomade karjatamise toetuse taotleja kui ka ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotleja kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Vastavad tingimused on täpsemalt sätestatud määruses nr 11, mille § 5 lg 2 kohaselt tuleb enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad vähemalt üks kord enne 31. juulit (poollooduslikul kooslusel taotlemisel 1. oktoobriks (määruse nr 11 § 5 lg 5) niita või seal loomi karjatada. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Määruse nr 33 § 6 lg-st 2, määruse nr 46 § 11 lg-st 2 tulenevalt, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on rikkunud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud ohustatud tõugu looma pidamise toetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lg-te 1-3 ja § 61 lg 2 kohaselt. Sarnase rikkumise korral otsustab PRIA määruse nr 43 § 6 lg-st 2 ja määruse nr 47 § 8 lg-st 2 ka ebasoodsamate piirkondade toetuse ja loomade karjatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lg-te 1-3 kohaselt. Kuivõrd Keskkonnaamet tuvastas, et kaebaja deklareeritud koosluse ala nr 13 ei ole olnud nõuetekohaselt karjatatud, oli kaebaja rikkunud määruse nr 19 § 4 lg-s 2 nimetatud baasnõuet ning nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandus- ja keskkonnatingimust. Eeltoodud asjaolud ongi kaasa toonud kaevatavate haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses ise möönnud, et 2013. a oli rohu kasv tingituna suurest sademete hulgast ja temperatuurist väga hea, mistõttu ei jõudnud loomad ala madalmuruseks süüa. Seega sai kaebaja enda selgitustest juba järeldada, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud määruse nr 19 § 4 lg-s 2 sätestatud baasnõuet, mis on ühtlasi ka kaevatavate toetuste osas kohalduv hea põllumajandus- ja keskkonnatingimus. Kuivõrd kaebaja enda selgitused kinnitavad Keskkonnaameti kohapealses kontrollis tuvastatud ala nõuetekohast hooldamata jätmist, ei saagi tekkida küsimust toetusnõuete nõuetekohasest täitmisest. Situatsioonis, kus toetusnõuded on nõuetekohaselt täitmata, on toetuste vähendamine õigustatud ning kaebajal ei ole alust nõuda toetuste määramist täies ulatuses. Koosluse ala mõõtmata jätmise etteheite kohta märgib PRIA, et Keskkonnaameti kontrollaruandega on tuvastatud, et osal koosluse alal nr 13 puudusid üldse karjatamise jäljed nagu söödud rohi, tallamine ja sõnnikuhunnikud ning ka ülejäänud osa polnud madalmurune. Seega on Keskkonnaameti kontrollakti kohaselt nõuet rikutud kogu koosluse ala ulatuses (43,40 ha). Nõuetekohaselt hooldamata alasid on võimalik tuvastada visuaalselt, mida Keskkonnaameti spetsialist käesoleval juhul ka tegi. Juhul, kui visuaalsel vaatlusel

tuvastatakse, et koosluse ala on nõuetekohaselt hooldamata, ei olegi võimalik nõuetekohaselt hooldatud ala pindala mõõta, kuna nõuetekohaselt hooldatud ala pind puudub. Antud juhul oli nõuetekohaselt hooldamata ala pindala 43,40 ha, mis moodustas rikkumise ulatuse 23,9% kogu taotletud poolloodusliku koosluse pindalast (43,40/181,30*100). Määruse nr 19 § 4 lg 2 ning määruse nr 11 § 5 lg-te 2 ja 5 kohaselt peab niitmise ja/või karjatamise teostamist olema kogu taotlusel märgitud maa-alal võimalik visuaalselt tuvastada. Juhul kui visuaalselt on võimalik tuvastada koosluse hooldamist karjatamise teel, on tuvastatav ka madalmurune taimkate, kuivõrd karjatamise tulemuseks peakski olema loomade poolt madalaks söödud niiduala, st madalmurune taimkate. Seega on ilme, et karjatamise ja/või niitmise nõuetekohasus nähtubki madalmurususest. Vastustaja rõhutab, et Keskkonnaameti toetuse nõuete kontrollaktist nähtub selgelt, et toetuse saamise tingimustele vastavust on hinnatud läbi selle, kas poollooduslikul kooslusel on toimunud loomade karjatamine selliselt, et visuaalsel vaatlusel on võimalik tuvastada koosluse ala nr 13 nõuetekohast karjatamist ning arvestades, et visuaalsel vaatlusel ei nähtunud hooldamistööde teostamist kogu ala ulatuses, st. nõutavat tulemust ei nähtunud vaidlusaluse koosluse ühelgi osal, ei olnud vajadust mõõta koosluse või selle osa pindala. Eeltoodust tulenevalt on väited koosluse mõõtmata jätmise kohta asjakohatud. Isegi juhul, kui nõuetekohaselt hooldamata ala pindala oleks olnud väiksem kui 43,40 ha, tulnuks õigusaktide kohaselt ikkagi vähendada kaebaja poolt taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, loomade karjatamise toetust ja ohustatud tõugu looma pidamise toetust, kuivõrd nõuetele vastavuse süsteemi raames tuleb taotlejal nõudeid täita kogu oma põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses ning nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral kuuluvad automaatselt vähendamisele kõik nõuetele vastavuse süsteemi kuuluvad toetusliigid. Rikkumise kindlakstegemisel ei toimu nõuetele vastavuse raames toetuste vähendamine mitte niitmata või karjatamata alade eest toetuse maksmata jätmisega, vaid kindlaks määratakse toetuse vähendamise protsent, mida kohaldatakse toetuse kogusummale. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti kohaselt ongi hindamismaatriksi alusel rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hinnatud kokku 6 hindepunktiga, mis tõigi kaasa toetuste vähendamise 3%. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et nt hindeline näitaja oleks vastuolus hindamismaatriksiga või vastav maatriks oleks ebaproportsionaalne, mistõttu on nõuetele vastavuse nõuete rikkumise kaalumisel jõutud ebaõige tulemuseni jms, st kaebaja ei vaidle rikkumise üle sisuliselt, vaid püüab otsitud väidete kaudu neid sihikindlalt eksitavateks kujundades saavutada haldusaktide tühistamist. Kuigi kaebaja väidab, et karjatas loomi temalt nõutava loomkoormusega (0,5-1,3 loomühikut hektari kohta), jääb ka see väide paljasõnaliseks. See, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, nähtub kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et mõistet „piisav loomkoormus“ ei saa antud asjaoludel tõendada üksnes põlluraamatu sissekannetega, kui põlluraamatu sissekanded ja faktiline olukord looduses on diametraalselt erinev. PRIA leiab jätkuvalt, et kontrollakt koostoimes kaevatavate haldusaktidega tagab haldusaktide motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomise ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise. Riigikohus on korduvalt leidnud (nt RKHKo 30.07.2014, 3-3-1-39-14, p 10), et PRIA läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Ka käesoleval juhul on kaevatavate haldusaktide konkreetsete vähendamiste ja väljaarvamiste faktiliste asjaolude põhimotiivid ja õiguslikud alused välja toodud otsuste lisades esitatud tabeli vastavat vähendamist ja väljaarvamist kajastaval real

ning põhjalikumalt on otsusteni viinud kaalutlusi ja põhjendusi käsitletud 06.10.2014. a vaideotsuses nr 124/14/317-1. Kaebaja väitel on esitatud fotode puhul tegemist „suvaliste fotoülesvõtetega“, mis on tehtud „tuvastamata ajal tuvastamata kohas tuvastamata isiku poolt.“ Fotod on tehtud 16. oktoobril 2013 poollooduslikul kooslusel nr 47654052442 Keskkonnaameti ametniku M. Tiido poolt. Ilmselgelt on looduses võimalik tuvastada, et fotod on tehtud just nimelt kaebaja poolt deklareeritud aladel. Väide, et fotosid ei käsitletud tõenditena haldusmenetluses, on väär. Asjaolu, et fotosid pole vaideotsuses käsitletud, ei tähenda, et need polnud tõendiks haldusmenetluses. Ka ei tulene kuskilt, et kohtule ei tohiks esitada tõendit, mida pole vaidemenetluses käsitletud. Halduskohtumenetluses on olnud kaebajal võimalus fotode kohta esitada vastuväiteid, mida kaebaja pole teinud. Kaebaja ei seadnud kahtluse alla, et halduskohtule esitatud fotod on tehtud kaebaja poolt deklareeritud kooslusel 16. oktoobril 2013 Keskkonnaameti ametniku poolt. Esitatud fotod aitavad üksnes faktilisi asjaolusid, mis kohapealses kontrollis tuvastati, kinnitada ja ilmestada. Fotod üksnes toetavad PRIA seisukohta ala alakarjatamisest. Kaebaja on väitnud, et kuivõrd kohapealne kontroll on teostatud (16.10.2013) kaks nädalat peale karjatamisperioodi lõppu (01.10.2013), siis on justkui küsitav, kuidas on võimalik tuvastada kahe nädala tagust olukorda. Apellatsioonkaebuses on kaebaja pidanud küsitavaks, kas ja kuidas on 16.10.2013 toimunud kontrolli käigus võimalik tuvastada kahe ja poole kuu tagust olukorda (31.07.2013). Määruse nr 11 § 5 lg 2 kohaselt tuleb enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad vähemalt üks kord enne 31. juulit (poollooduslikul kooslusel taotlemisel 1. oktoobriks, sama määruse § 5 lg 5), niita või seal looma karjatada. Kaebaja etteheide kontrolli aja suhtes ei ole asjakohane ega muuda olematuks fakti, et koosluse ala oli nõuetekohaselt hooldamata. PRIA hinnangul ei saaks ka vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud koosluse alal kasvada selline taimestik, nagu nähtub Keskkonnaameti poolt jäädvustatud fotodelt. PRIA hinnangul ei anna need fotod alust kahelda kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. PRIA nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt oli kaebajal vajadusel õigus näiteks konsultantide abiga enne vastava tähtaja saabumist selgeks teha, millises seisukorras peab kehtestatud tähtajaks poollooduslik kooslus toetuste 100%-liseks saamiseks olema. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud väidetest nähtub, et kaebaja pole isegi aru saanud sellest, et määruse nr 19 § 4 lg-st 2 tuleneva kohustuse nõuetekohaseks saavutamiseks ei piisa üksnes sellest, et loomad kooslusel viibivaid, vaid täita tuleb ka poolloodusliku koosluse nõuetekohase hooldamise nõudeid. Toetuste kui soodustuste saamisest huvitatud taotleja peab põllumajandusvaldkonnas tegutsevale põllumajandustootjale esitatavaid nõudeid täitma, olenemata sellest, kas ja kuidas ta mõistab määrustes sätestatud nõudeid (ühtlasi ka seda, et karjatamise ja/või niitmise nõuetekohasus nähtubki madalmurususest). Kaebaja pole mõistnud ka seda, milliste nõuete rikkumisi talle üldse ette heidetakse, sest ta väidab nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses, justkui pidanuks kaevatavatest otsustest nähtuma ka kohustuslike majandamisnõuete rikkumised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
13.Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetluslikke küsimusi (I), võtab seejärel seisukoha vaidlustatud otsuste õiguspärasuse osas (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III).

I

14.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kaebaja 08.03.2017. a avalduses esitatud muudetud taotlust. Kui halduskohtus ja ringkonnakohtule 18.12.2015 esitatud apellatsioonkaebuses taotles kaebaja vaidlustatud PRIA otsuste tühistamist, siis 08.03.2017. a avalduses soovib ta otsuste tühistamisele lisaks kohustada PRIA-t kaebaja pindalatoetuste taotlust nr 11013112847 rahuldama, alternatiivselt taotlust uuesti läbi vaatama. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav; kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. HKMS § 49 lg 2 täiendab, et pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Käesoleval juhtumil peab ringkonnakohus põhjendatuks kaebuse nõude muutmist seetõttu, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi, menetledes kaebust, mis ei ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks kõige tõhusam. HKMS § 2 lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Esitatud kohustamisnõue on kaebaja eesmärgi saavutamiseks kõige tõhusam.
15.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a käskkirjaga nr 1-4.1/13/344 kinnitatud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi 2013“ (kokku 60 lk). Vastustaja on sellele juhendile tuginenud ja kaebaja on sellele juhendile samuti viidanud, kuid apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette, et juhendit ei ole käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud. Ringkonnakohus võtab seetõttu Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendi uurimispõhimõttest tulenevalt asja materjalide juurde. II
16.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei oleks saanud kaebust ka muudetud kujul rahuldada. Esmalt täpsustab ringkonnakohus, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele ELÜPS 19.05.2013. a redaktsioonis. Seega on kõik viited ELÜPS-ile viited 11.11.2009 vastu võetud ELÜPS-ile, mis asendus 01.01.2015 uue, 19.11.2014 vastu võetud terviktekstiga.
17.Pooled vaidlevad nelja erineva põllumajandustoetuse vähendamise õiguspärasuse üle. Kaebaja taotles 19.05.2013. a pindalatoetuste taotluses nr 11013112847 (tl 25-64p) muuhulgas ebasoodsamate piirkondade toetust 325,25 ha-le, keskkonnasõbraliku majandamise toetust 278,50 ha-le, ohustatud tõugu looma pidamise toetust viie eesti tõugu hobuse kasvatamise eest ning loomade karjatamise toetust. Nimetatud neli toetuse taotlust rahuldas PRIA 97% ulatuses ning vähendas väljamakstavat summat 3% võrra. Kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas on saada nimetatud nelja toetust 100% ulatuses.
18.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajal ei ole õigust saada taotletud ebasoodsamate piirkondade toetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ohustatud tõugu looma pidamise toetust ega loomade karjatamise toetust 100% ulatuses ning et PRIA poolne toetuste vähendamine on õiguspärane. Seda sellepärast, et põllumassiivid, millele kaebaja vastavaid toetusi taotles, ei vastanud nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et

halduskohus on otsuse p-s 30 ilmselgelt ekslikult märkinud „Keskkonnaameti“ asemel „Keskkonnaministri“. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse sisuliste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist.

19.ELÜPS § 23 lg 1 järgi oli nõuetele vastavus määruse nr 73/2009 artiklis 5 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning sama määruse artiklis 6 sätestatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste, sealhulgas püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmine. ELÜPS § 23 lg 4 andis põllumajandusministrile volituse kehtestada määrusega head põllumajandus- ja keskkonnatingimused mullaerosiooni, mulla orgaanilise aine, mulla struktuuri, minimaalse hooldustööde taseme ning veekaitse ja -majanduse osas taotleja põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusmaa kohta. Selle alusel antud määruse nr 11 § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne
31.juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg-s 5 on muuhulgas sätestatud: „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev.“ Määruse nr 73/2009 artikkel 6 lg 1 sätestab: „Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded III lisas kehtestatud raamistiku alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole kõnealuses raamistikus ette nähtud.“ Määruse nr 73/2009 III lisas on kohustuslike nõuetena muuhulgas loetletud: minimaalne taimkate, kohaspetsiifilistele tingimustele vastav maakasutus, maastikule iseloomulike vormide säilitamine, põllumajandusmaa võsastumise vältimine, püsirohumaade kaitse. Eelnimetatud normide koosmõjust tulenevalt on käesoleva asja põhiküsimus selles, kas kaebaja põllumassiividel, millele ta toetusi taotles, olid need nõuded täidetud.
20.Kaebaja vaidleb PRIA-le vastu, et PRIA ei oleks tohtinud tugineda kaebaja taotluste osalisel rahuldamata jätmisel 16.10.2013 läbi viidud kontrolli tulemusel koostatud Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktile nr 130448-57-0001 (tl 74-74p). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on õigusega viidanud asjaolule, et Keskkonnaamet, kes nimetatud kontrolli läbi viis ja kontrollakti koostas, ei ole pädev hindama ELÜPS §-s 23 sätestatud nõuete täitmist, kuna ELÜPS § 25 sätestab ühemõtteliselt, et neid nõudeid hindavad PRIA, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon. Ringkonnakohus juhib PRIA tähelepanu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 2, mille järgi võib haldusmenetluses tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Kontrollakt nr 130448-57-0001 ei vasta ühelegi nimetatud tingimustest. Kontrollaktilt nr 130448-57-0001 ei nähtu selle väljaandja ning sel on loetamatu teenistuja allkiri, mistõttu ei ole tuvastatav ka selle koostaja. Ringkonnakohus leiab siiski, et HMS § 38 lg-s 2 nimetatud tõendite kataloog ei pruugi olla ammendav ning haldusmenetluses võib tõendiks olla ka selles nimetamata tõendusvahend, mis on sobiv tõendatava asjaolu tõendamiseks tingimusel, et see on piisavalt usutav. Nimetamata tõendusvahendeid lubab ka näiteks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 229 lg 2. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud nimetatud kontrollakti autentsust, see on koostatud samade põllumassiivide kohta ja oli aluseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse lahendamisel, siis tuleb seda kontrollakti pidada piisavalt usutavaks ka käesolevas menetluses ning lugeda see ka käesolevas asjas lubatavaks tõendiks.

21.Kaebaja heidab PRIA-le ette seda, et PRIA on esitanud kuus fotot alles halduskohtumenetluses. PRIA selgitas vastuses apellatsioonkaebusele, et kuus fotot on tehtud 16.10.2013 Keskkonnaameti ametniku M. Tiido poolt poollooduslikul kooslusel nr 47654052442. Seejuures nõustub ringkonnakohus PRIA-ga, et kuna kaebaja ei ole väitnud, et need fotod ei ole tehtud tema põllumassiividel, tuleb käsitada asjaolu, et fotod on tehtud kaebaja põllumassiividel, mittevaieldava asjaoluna. Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga, et nimetatud fotode esitamine alles halduskohtumenetluses ei ole haldusorgani poolt korrektne. PRIA käitumine on selles osas vastuolus hea halduse põhimõttega, mille kohaselt tuleb isikule anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet; selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, asjaolusid tuleb uurida, koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne (vt nt RKHKo 05.03.2007, 3-3-1-102-06, p 21; 26.11.2012, 33-1-58-12, p 22). Et olla kooskõlas hea halduse põhimõttega, peab haldusorgani tegevus olema isiku jaoks selge ja üheselt mõistetav (RKHKo 10.05.2007, 3-3-1-100-06, p 15; RKHKm 07.05.2008, 3-3-1-85-07, p 26; RKHKo 16.11.2011, 3-3-1-65-11, p 12). PRIA jättis käesolevas asjas osa tõendeid vaideotsuse põhjendamisel esitamata. Ringkonnakohus leiab siiski, et kuna PRIA ei saanud käesolevas asjas teha teistsugust sisulist otsust, siis ei mõjuta nimetatud menetlusviga toetusetaotluste osaliste rahuldamata jätmiste õiguspärasust (HMS § 58). Nimetatud fotodelt (tl 68-73) nähtub üheselt, et pildistatud põllumassiivide puhul ei saa rääkida loomade poolt madalaks söödud niidualast, st madalmurususest.
22.Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et kaebaja on kaebuses ka ise sisuliselt nõustunud, et kõnealused põllumassiivid ei olnud madalmurused, kui ta kaebuses väitis, et 2013 oli rohu kasv tingituna suurest sademete hulgast ja temperatuurist väga hea, mistõttu ei jõudnud loomad ala madalmuruseks süüa. Ringkonnakohus leiab, et madalmurususe nõue on eelpool viidatud normidest tõlgendamise teel tuletatav ning seda kontrolliti ka õigel ajal. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil küsimustel pikemalt peatuda.
23.Keskkonnaameti peadirektori 16.07.2013. a juhendi osas märgib ringkonnakohus, et tegemist on Keskkonnaameti siseaktiga, mis ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus kaebajaga.
24.Kaebaja heidab PRIA-le ette toetuste vähendamisel kaalutlusõiguse mitteteostamist. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. PRIA on põhjendanud toetuste just 3% võrra vähendamist Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil nr 130448-57-0001 (tl 74-74p) antud hinnangu ja hindamismaatriksiga. Ringkonnakohus kaebaja etteheitega ei nõustu. PRIA on vaideotsuses viidanud määruse nr 33 § 6 lg-le 2, määruse nr 43 § 6 lg-le 2, määruse nr 46 § 11 lg-le 2, määruse nr 47 § 8 lg-le 2, mis kõik näevad ühtviisi ette, et kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lg-te 1–3 kohaselt. Seejuures tugines PRIA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 lausele 2, mille kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaideotsuse vastav põhjendus kõlab järgnevalt: „Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Kontrollaruandelt nähtub, et rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuse vähendamine 3% ulatuses.“ Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollaktil nr 130448-57-0001 (tl 7474p) on lahtris „Hinnang rikkumisele“ antud tõsiduse eest „1“, ulatuse eest „2“ ja püsivuse eest „3“, mis teeb kokku „6“. Kontrollakti pöördel olevast hindamismaatriksist nähtub, et 6–10 punkti korral leiab aset vähendamine 3% võrra. Kontrollaruandest on ka arusaadav, et tegu on koosluse 47654052442 alaga nr 13 ehk põllumassiividega, mis on küsimuse all ka käesolevas asjas. Ringkonnakohus peab sellist tabeli vormis esitatud põhjendust piisavaks, kuna on ilmne, et tüpiseeritud hindamine aitab paremini tagada õiguskindlust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Riigikohus on PRIA asjades selgitanud, et PRIA põhjendamiskohustus on piiratud, kuna täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks (vt RKHKo 04.04.2013, 3-3-1-77-12; 10.04.2014, 3-3-1-16-14). Kuigi kontrollaruandest ei selgu, milline haldusorgan selle kontrollaruande on koostanud, ei ole poolte vahel vaieldav, et nimetatud kontrollaruande on koostanud Keskkonnaamet. Kuigi käesoleval juhul tugineb PRIA kaalutluse teostamisel Keskkonnaameti poolt tuvastatud faktidele ja hinnangutele, siis tuleb seda pidada võimalikuks tingimusel, et haldusorgani arutluskäik jääb otsuse adressaadi ja kohtu jaoks jälgitavaks. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et PRIA on kaalutlusõigust teostanud.

25.Kaebaja on PRIA-le ette heitnud ka HMS § 56 lg-te 2 ja 3 rikkumist. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Aluse vaideotsuse põhjenduses hindamismaatriksile viitamiseks annab HMS § 56 lg 1 ls 2, mis kohaldub vastavalt ELÜPS § 1 lg-le 2 ka PRIA menetluses.
26.Ka kaebaja etteheide, et kohapealse kontrolli käigus alasid ei mõõdetud, ei anna alust PRIA otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et tõenditest nähtuvalt on piisavalt usutav, et kaebaja põllumassiivid olid täies ulatuses nõuetekohaselt karjatamata ja hooldamata. Seda asjaolu kinnitavad PRIA esitatud fotod (tl 68-73). Antud asjaoludel puudub kohtu hinnangul tarvidus madalmurususe nõuet mitte täitva ala mõõtmiseks.
27.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et peab halduskohtu viidet võimalusele kasutada konsultante üldteada asjaoluks. Kui isikule on mingi asjaolu õiguskorras ebaselge, siis on isikul võimalik kasutada selleks õigus- või mõne muu asjatundja abi. Kui isik soovib saada riigilt toetust, siis on ilmselge, et tal tuleb toetuse saamise nõuded eelnevalt endale selgeks teha. Ringkonnakohus leiab, et madalmurususe nõuet toetuse täies ulatuses saamiseks ei saa käesoleval juhul pidada kuidagi üllatavaks ega erandlikuks.
28.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et PRIA 14.01.2014. a otsus nr 126/34, 21.01.2014. a otsus nr 12-6/68, 23.01.2014. a otsus nr 12-6/96 ja 23.01.2014. a otsus nr 126/80 ning 06.10.2014. a vaideotsus nr 12-4/14/317-1 on materiaalselt õiguspärased. Siiski on PRIA tõendeid liiga hilja esitades pannud toime menetlusvea, rikkudes hea halduse põhimõtet. III
29.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
30.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja