Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (8)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (8)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

eseme olemusega. VÕS § 208 lg 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kuna lepingu osaks on Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused, siis on tegemist tüüptingimustel lepinguga VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud.

Puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus liitumislepinguid ja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arvetelt (tl 24) nähtub, et 01.03.2014. a seisuga oli kostjal teenuste eest tasumata 409,29 eurot. Seoses kostjapoolse rikkumisega peatati temale teenuste osutamine alates 26.03.2014. a. Perioodi 01.03.201-31.03.2014. a eest on Tele2 Eesti Aktsiaselts esitanud kostjale arve (tl 24-25) kasutatud teenuste eest summas 3,77 ja kasutamata miinimumarve tasu summas 8,03 eurot, kokku summas 11,80 eurot. Kokku on kostjal tasumata 421,09 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina selle kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 421,09 eurot.

4 (8)

Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud selle vastuväiteid. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole aga kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nimetatud sätetest tulenevalt peab kohus kontrollima hageja nõude õiguslikku alust, sh nõude aluseks olevate tüüptingimuste kehtivust, olenemata sellest, et kostja ei ole tüüptingimuste tühisusele tuginenud. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (RTKo 08.12.2008. a nr 3-2-1-125-08, p 14; RTKo 15.01.2014. a nr 3-21-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul on Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas kohustuste rikkumise puhuks ettenähtud võlgnevuse sissenõudmistasu määr, s.o 26,40 % võlanõudest ebamõistlikult suur ning seega tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Võrdluseks, et alates 01.10.2015. a on kehtestatud VÕS § 1132 , mis reguleerib võla sissenõudmise kulude hüvitamist tarbija poolt. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas ettenähtud määras on antud juhul võla sissenõudmise kulude suuruseks ca 110 eurot (26,40 % võlalt summas 421,09 eurot), mis on ületab käesoleval ajal seadusega kehtestatud tarbijalt lepingu kehtivuse ajal nõutavat võla sissenõudmise kulu summat enam kui 20 korda. Võla sissenõudmise kulud on oma olemuselt VÕS § 115 lg 1 mõistes kahjuhüvitis, mida võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral on õigus nõuda. Lepingu kehtivuse ajal ei olnud seadusega reguleeritud tarbijalt nõutavate võla sissenõudmiskulude suurust ja seega tuli lähtuda kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Vastavalt VÕS § 115 lg-s 1 ja VÕS § 127 lg-s 1 ettenähtud põhimõttele peab kahju nõudja tõendama muu hulgas kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt kohtu nõudele täpsustas hageja võla sissenõudmise kulude nõuet ja täpsustas, et need sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: võlgnevuse kohta SMS-i teavituste edastamine kostjale, sideteenuste osaline piiramine, meeldetuletuskirjade edastamine, viivise arvestuse pidamine, tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, võlanõude edastamine paberkandjal, lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine, sideteenuste osutamise piiramine, sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes, informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Hageja ei ole toonud välja eelnimetatud toimingutega seotud konkreetseid kulusid ehk kahju. Hageja tugines jätkuvalt Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas ettenähtud võlgnevuse sissenõudmistasu määrale.

5 (8)

Kuna Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine ja kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et võla sissenõudmisega seoses tekkisid tal kulud (kahju)sellises määras, s.o summas 109,48 eurot, siis lähtub kohus võla sissenõudmise kulude põhjendatud ulatuse leidmisel analoogia korras kehtivast regulatsioonist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja poolt esitatu kohaselt on kostjale lepingu kehtivuse ajal saadetud võla meeldetuletusi ja pärast lepingu ülesütlemist on hageja saatnud kostjale võlanõude koos nõude loovutamise teatisega. Alates 01.10.2015. a kehtivate VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 analoogia alusel loeb kohus põhjendatud võla sissenõudmise kuluks lepingu kehtivusajal 5 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 15 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude 20 euro ulatuses. Ülejäänud ulatuses, s.o summas 89,48 eurot jääb nõue rahuldamata.

Kohus leiab, et ka hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Puudub vaidlus selle üle, et kostja on lepingutest tulenevat maksekohustust rikkunud ja ei ole põhivõlga summas 421,09 eurot tasunud tähtaegselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjaga sõlmitud liitumislepingud kostjapoolse rikkumise tõttu üles öelnud. Hagis ei ole märgitud lepingu ülesütlemise aega, kuid hageja on arvestanud viivist alates 18.05.2014. a. Sellest võib järeldada, et lepingud öeldi kostjaga üles ja lepingutest tulenev võlanõue muutus tervikuna sissenõutavaks alates 18.05.2014. a. Viivisemäära arvestamisel on hageja lähtunud Tele2 teenuste kasutamise tingimustes ettenähtud määrast. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 (tl 30) on maksetähtpäevaks tasumata summadelt ettenähtud viivisemääraks 0,15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 ettenähtud viivisemäär 0,15 % tasumata summalt päevas on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat kui tarbijat oluliselt kahjustav ning seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Viivise korral 0,15% päevas kujuneb aastaseks viivise määraks 54,75 %. Viivis sellises määras ületab seadusjärgset, s.o VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud viivise määra (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) ligikaudu 6 korda. Kuna Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 viivisemäära kohta on tüüptingimusena tühine, siis võtab kohus viivise arvestamisel aluseks VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud viivise määra. Kostja põhivõlg hageja ees on summas 421,09 eurot. Hageja nõuab viivist alates 18.05.2014. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 07.06.2016. a. Viivise suuruseks 421,09 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ajavahemikul 18.05.2014. a

6 (8)

kuni 07.06.2016. a kujuneb 63,33 eurot (421,09 eurot x 0,02% x 752 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Suuremas määras viivisenõue ei ole põhjendatud.

7 (8)

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 520 eurot, sh nõudelt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 320 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 48 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 249,60 eurot (520 eurot x 48 %). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.