Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetada kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebused Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks 2. veebruaril 2017 (haldusasi nr 3-17-273) ja 5. veebruaril 2017 (haldusasjad nr 3-17-284 ja 3-17-289). Kõikides asjades taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, põhiseaduspärasuse kontrolli, riigi õigusabi ja asja läbivaatamist kohtuistungil. Kaebuste esitamise eesmärgiks on X märkinud üldsõnaliselt preventiivse huvi ja hilisema kahjunõude esitamise soovi ning otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.
2.Haldusasjas nr 3-17-273 märgib X, et kartseris ei võimaldata muud kirjandust peale usuja õppekirjanduse.
3.Haldusasjas nr 3-17-284 märgib X, et kartseris on mittekvaliteetsed joped, kuna neil kas puuduvad nööbid või lukk ning need lasevad külma läbi.
4.Haldusasjas nr 3-17-289 märgib X, et Tartu Vangla ei võimaldanud tal 3. veebruaril 2017 advokaatidele helistada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1). Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe.
6.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10).
7.Tuvastamiskaebuste esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.Kohtu hinnangul on hilisemad mittevaralise kahju hüvitamise nõuded praegusel juhul ilmselgelt perspektiivitud, mistõttu ei ole isikul õigust tuvastamiskaebuseid sellel alusel esitada (HKMS § 45 lg 2 kolmas lause).
8.1.Kaebaja hinnangul on õigusvastane see, et kartseris ei ole lubatud tavaraamatud, vaid üksnes usukirjandus. Lisaks on õigusvastane see, et kartseris on mittekvaliteetsed joped, mis lasevad külma läbi, ja ta ei saanud 3. veebruaril 2017 advokaatidele helistada.
8.2.Kohtu hinnangul ei anna ükski eelpool nimetatud tegevus ja vangla režiimiga kaasnev paratamatu ebamugavus alust jaatada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise aluse olemasolu.
8.3.Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 60 lg 1 sätestab loetelu esemetest, mis võivad kinnipeetaval kartseris olla. Selle loetelu kohaselt tavaraamatud kartseris olla ei tohi. Tegemist on imperatiivse normiga, mille rakendamisel puudub vanglal kaalutlusõigus. Kartserikaristuse mõtteks ongi piirata tavapärases vangla režiimis olevaid valikuvõimalusi. Tavaraamatute keeld ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Tegemist ei oleks ka sellise piiranguga, mis annaks aluse jaatada vabaduse võtmist RVastS § 9 lg 1 mõttes.
8.4.Kinnipeetav kannab vangla riietust kui seadus ei sätesta teisiti (VangS § 46 lg1). Kinnipeetava kartserisse paigutamisel antakse kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus (VsKE § 100 lg 1). Kaebaja viibis kartseris lühikest aega. Isegi juhul, kui tal võis olla mingil hetkel külmatunne, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kannatas kogu viie kartseris oldud päeva ajal külma käes ning et sellega oleks rikutud tema inimväärikust või kahjustatud tema tervist RVastS § 9 lg 1 mõttes.
8.5.Vangla ei keelanud kaebajal advokaatidele helistada. Kaebusest ja vangla vastusest kohtule nähtub, et kaebaja esitas vanglale kinnise ümbriku 2. veebruaril 2017, mis oli adresseeritud Tartu Vangla direktorile. Tartu Vangla kodukorra p 13.8.2. kohaselt oleks kaebajal tulnud helistamiseks soovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneval tööpäeval kuni kella 18.00-ni (vt ka Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg-d 2 ja 3). Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja talitanud nii, et vangla oleks tema soovist
avalduse esitamise hetkel teada saanud. Kaebaja taotlus oli esitatud kinnises ümbrikus ja adresseeritud vangla direktorile ning vangla ei pidanudki enne, kui taotluse registreerimisel, teadma selle sisu. Kaebaja on olnud kinnipeetav pikemat aega, mistõttu ta pidi teadma helistamise korralduslikku poolt, kuid kaebaja valis taotluse esitamiseks tavapärasest teistsuguse viisi (s.o kinnises ümbrikus esitatud taotlus). Seega pidi ta mõistma, et sellisel viisil taotluse esitamine ja selle registreerimine võib võtta rohkem aega, kui siis, kui ta oleks taotluse esitanud otse vastavale ametnikule. Kohtu hinnangul pidi kaebaja muuhulgas teadma, et vangla direktor ei tegele helistamiste korraldamisega. Vangla direktorile kinnises ümbrikus adresseeritud dokumendi registreeris vangla 6. veebruaril 2017 elik kooskõlas asjaajamiskorra ühtsete aluste § 32 lg-ga 1.
8.6.Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega, sest ta viibis Tartu Vanglas ajutiselt seoses uurimistoimingutega ajavahemikel 11. jaanuar–16. jaanuar 2017 ning 1. veebruar–6. veebruar 2017, Tartu Vangla kartserirežiimil viibis ta 1. veebruar-6. veebruar 2017 kella 07.15-ni (Tartu Vangla vastus kohtunõudele tl 5).
9.Kohus märgib täiendavalt, et kaebused on esitatud üldsõnaliselt, mille sisuks võib olla mh vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkte. Kui kinnipeetav peab õigusvastaseks nende toimingute tegemata ja haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleb vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti (RKHKo 3-3-1-28-15, p 18-23). Selleks peab ta olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud.
10.Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3-3-1-4815, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisekaebuse esitamiseks. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks. Seoses helistamise mittevõimaldamisega ei ole preventiivse huvi märkimine kohtu hinnangul asjakohane, kuna VsKE § 60 lg 1 on imperatiivne ning ka edaspidi peab vangla sellest lähtuma. Ühtlasi on kaebajal kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.
11.Kohtule teada olevad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebuse esitanud muul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid napisõnalisi kaebusi (vt Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2017. a määruse haldusasjas nr 3-16-2599 p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja on endiselt jätkanud enda eelnevalt väljakujunenud käitumismustrit (vt nt haldusasjad nr 3-17-271, 3-17-272, 3-17-273, 3-17-274, 3-17-275, 3-17287, 3-17-292). Kaebaja saatis halduskohtusse kirja, milles märkis, et 2016. aasta oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust (6. jaanuaril 2017 haldusasjas nr 3-162599 kohtusse saabunud märgukiri). Seega võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on
suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi, mida aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebused kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebused kuuluvad tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise, Euroopa Kohtult eelotsuse, põhiseaduspärasuse kontrolli ja riigi õigusabi taotluste küsimustes.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.