A.N. ́i kaebus Tallinna Vangla 8.03.2017 vaideotsusele nr 5-15/17/54-4.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.6.01.2017 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N. taotlus kõigi perioodil 1.11.2016-3.01.2017 esitatud ja tagasi võetud avalduste ja vaiete tagasi aktiivseks tegemiseks. Taotluses ei ole esitatud selle põhjendusi.
2.3.02.2017 kirjaga nr 5-8/17/520-2 esitas Tallinna Vangla A.N.i taotlusele vastuse, milles selgitas, et käsitleb A.N.i taotlust menetluse uuendamise taotlusena ning jättis selle rahuldamata.
8.02.2017 esitas A.N. 3.02.2017 vangla vastusele vaide. Tallinna Vangla andis 15.02.2017 A.N.ile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, millele A.N. vastas 20.02.2017.
8.03.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/54-4 jättis Tallinna Vangla A.N.i vaide rahuldamata.
5.10.03.2017 saabus Tallinna Halduskohtule A.N.i kaebus Tallinna Vangla 8.03.2017 vaideotsusele nr 5-15/17/54-4. Kaebuses taotleb A.N. vaideotsuse tühistamist ja kohustama vanglat tegema vaides nõutut. Kaebuse kohaselt on A.N.i õigusi rikutud ja toiming sooritamata.
6.10.03.2017 kohtunõudega kohustas kohus Tallinna Vanglat esitama asjakohased kohtueelse menetluse materjalid ning esialgse seisukoha kaebuse lubatavuse ja perspektiivikuse kohta. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 16.03.2017. Tallinna Vangla leiab, et A.N.i kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, samuti ei ole vangla hinnangul võimalik kaebusega selle eesmärki saavutada. Kaebusest ei nähtu, kuidas kaebaja õigusi Tallinna Vangla 03.02.017 vastusega nr 5-8/17/520-2 on rikutud. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest
(HMS) § 14 lg-st 1 on A.N. pöördunud vangla poole toimingu sooritamise taotlusega ehk ta soovib menetluste uuendamist. HMS § 14 lg 8 kohaselt taotleja võib enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. HMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. HMS § 43 lg 4 p 3 kohaselt toimingu menetlus lõpeb taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. Eeltoodust tulenevalt lubab seadus haldusorgani poole taotlusega pöördunud isikul igal hetkel oma taotlus tagasi võtta ning sellisel juhul lõpeb haldusorganis haldusmenetlus. Perioodil 07.10.2016 – 03.01.2017 on Tallinna Vanglas registreeritud 336 A.N.i pöördumist. Kuivõrd paljudel juhtudel on ühe numbri alla registreeritud hulk samasisulisi pöördumisi, on tema poolt esitatud pöördumiste suurusjärk ca 960. Käesoleval hetkel puudub vanglal ülevaade, millistest või kui paljudest oma pöördumistest A.N. täpselt loobunud on. Küll aga on Tallinna Vangla nt haldusasjas 3-17-496 kohtule 07.03.2017 esitatud vastuses välja toonud, et 13.12.2016 märkis A.N. omakäeliselt järgmistele taotlustele, et ei soovi kirjalikku vastust – jõuludeks vangla poolt tasuta kõneaega, kutsuda jõuludeks Üllar Jörberg esinema, viis liitrit bensiini 98, tasuta pudel Aura vett, soov minna botaanikakursustele ja tantrakursustele, jalavõru, lõhesuppi, kumminuia, kinnipeetavatele mobiiltelefone. 02.01.2017 märkis A.N. täiendavalt järgmistele taotlustele, et võtab need tagasi – tasuta kabinetti, luupi, tasuta kanakoiba, jõuludeks kapsaid, viina, piiritust ja liha, Google-prille kõigile, kartulit ja viljaaparaati, et teha piiritust, viis pakki nuudleid, turu-uuringut kinnipeetavate rahulolul kohta, enda edaspidi mitte läbiotsimist, koopiamasinat, kõigist oma taotlustest koopiaid, trenažööri/jalgratast, tasuta Eesti Ekspressi aastatellimust, piljardiringi, mediteerimiskursustele, tasuta suitse kappi, tasuta leiba ja saia, viia ametnike sööklasse sööma, väljastada vesivoodi, väljastada 3 kg musta teed. Konkreetselt märgitud pöördumiste pinnalt ei saa vangla hinnangul asuda ka seisukohale, et tegemist on ilmselgelt põhjendatud ja kaebaja õigusi reaalselt puudutavate põhjendatud taotlustega, milliste osas on tal ülekaalukas huvi vastuseid saada. Pigem nähtub eelnevalt välja toodud sisust, et tegemist on sisutühjade ja pahatahtlike ning kaebaja kui vanglas viibiva isiku õigusi mittepuudutavate pöördumistega, millistele vastuste saamine ka kuidagi tema õiguste kaitsele kaasa ei aitaks. Juhul kui taotluse esitaja on võtnud oma taotluse tagasi, siis sellekohane menetlus haldusorganis lõpeb. Samuti nähtub, et menetluse uuendamine on võimalik vaid juhtudel, mis on toodud HMS § 44-s. A.N. ei ole oma taotluses välja toonud millistele pöördumistele ta ei ole soovitud viisil vastuseid saanud. Samuti ei vihja ta ühelegi asjaolule, mis vastaks HMS § 44-s sätestatule. Kui haldusorgan on kord juba menetluse lõpetanud, olgu siis isikule soodsalt või ebasoodsalt, ei ole lõpetatud menetlust võimalik niisama lihtsalt uuendada. Menetluse kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud haldusmenetluse tulemuse kehtima jäämise suhtes ning oleks samuti vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse nõudega. Seetõttu on HMS § 44 lg-s 1 loetletud ammendavad alused, millal menetlus uuendatakse. Menetluse uuendamine on seega kokkuvõtvalt vajalik juhtudel, kui pärast menetluse lõppemist asjas tähtsust omavad asjaolud muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis ei olnud varem teada. Käesolevalt selliseid asjaolusid vangla hinnangul ei esinenud. Lisaks ei saa käesoleval juhul mööda vaadata asjaolust, et kaebaja on oma initsiatiivil pöördumistele kirjaliku vastuse soovist loobunud ja/või need tagasi võtnud, seega on tegemist olnud kaebaja subjektiivse valikuga. Kaebajal on alati võimalik uue taotlusega haldusorgani poole pöörduda ning eelmistest loobumine seda õigust temalt võtnud ei ole.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama §-i lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Kohus märgib kaebuse esitajale, et riigivastutuse seaduse (RVS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) § 14 lg-st 1 on A.N. pöördunud vangla poole toimingu sooritamise taotlusega ehk ta soovib menetluste uuendamist. Käesolevalt on kaebaja saanud esitada vaide ja see on lahendatud. Vaideotsuse tühistamist kaebaja ei vaja, kuna kaebaja ei märgi, et see iseseisvalt rikuks tema õigusi.
Kaebaja eesmärgiks on, et algatataks haldusmenetlused neis asjades, milles ta oli teinud loobumise ja kaebaja peab silmas perioodi 01.11.16- 03.01.17.a.
9.Kohus nõustub vangla selgitustega, et kui kaebaja loobus oma esitatud avaldustest, siis on menetlus lõppenud ning kaebajal on igal ajal võimalik esitada põhjendatud vajadusel uus vastav (kohustamis)nõue. Keegi ei saanud kaebajalt võtta ära õigust loobuda oma kaebusest. Käesolevalt ongi kaebaja kasutanud oma õigust loobuda haldusorganile esitatud nõudest. HMS § 14 lg 8 kohaselt taotleja võib enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. HMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega ja HMS § 43 lg 4 p 3 kohaselt toimingu menetlus lõpeb taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. Kuna seadus lubas kaebajal haldusorgani poole esitatud taotlus tagasi võtta, siis sellisel juhul lõpeb haldusorganis ka vastav haldusmenetlus. Kohtule nähtub, et kaebaja selle üle ise ei vaidle.
10.Vangla on märkinud, et perioodil 07.10.2016 – 03.01.2017 on Tallinna Vanglas registreeritud 336 A.N.i pöördumist (pöördumiste suurusjärk jääb ca 960 ). Kaebaja ei ole käesolevalt ise oma kohtukaebuse märkinud, millistest nõuetest vangla vastu ta on loobunud ja milliste osas ta sooviks haldusmenetluse uuendamist. Kohus ei hakka kaebust käiguta jätma, kuivõrd kaebaja ilmselgelt ei ole ka ise suutnud kindlaks teha, milliste nõuete osas ta tegi loobumised ja milliste osas ta sooviks menetluse uuendamist ehk juba tehtud loobumisest loobuda. Kaebaja ei saa aga tulenevalt seadusest nõuda juba loobutud nõuete arutamist, mistõttu selline eesmärk, et loobutud nõudeid asutakse uuesti arutama, ei ole saavutatav.
11.HMS § 44 lg 1 kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. HMS § 44 lg 3 haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates ning lg 4 menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei korrata.
12.Kaebaja ei ole märkinud, miks ta on loobunud oma nõuete arutamisest ja seejärel nõuab nende uut arutamist, mistõttu ei nähtu, et kaebajal esineks mingi põhjendatud huvi või vajadus juba lõppenud menetluste uuendamiseks. Kaebaja ei tohi vastustajat ega ka kohut eksitada sisutühjade ja pahatahtlike avaldustega. Kuna vaidlust ei oleks selles, et kaebaja on ise kinnitanud, et ta on loobunud oma taotlustest ja et ta on ise varasema loobumisega võtnud oma taotlused tagasi, siis sellekohane menetlus haldusorganis lõppes seaduslikul alusel ning see ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Vastavalt ei käsitle seda ka kaebaja ise. Kaebaja ei saa taotleda ka menetluse uuendamist, kuna kaebaja ise ei viita ühelegi HMS § 44 õiguslikule alusele.
13.Kohus juba märkis, et HMS § 44 märgitud menetluse uuendamise aluseid kaebusest nähtuvalt ei esine. Menetlusosalistel on õigus loota, et haldusmenetluse tulemust ei asuta muutma muudel alustel, kui seadus seda ette näeb. Haldusmenetluse efektiivsuse nõudega ei oleks samuti kooskõlas, kui nõuetest loobumise tagajärgi ei arvestataks. Seega tuleb kaebajal ja kohtul arvestada, et HMS § 44 lgs 1 on loetletud ammendavad alused, millal menetlus uuendatakse.
14.Kuigi kaebaja ei ole märkinud, milleks temale menetluse uuendamine oleks üldse vajalik, võib mõista, et pärast menetluste lõppemist ei ole kaebajal esitada ka uusi asjaolusid, vastupidiselt oleks ta need juba esitanud. Kuna kaebaja ei süüdista vastustajat selles, et tema tegeliku sooviga kaebaja osundatud perioodil pole arvestatud, saab lugeda, et tegemist on olnud kaebaja enda subjektiivsete valikutega ja ka sellest tulenevalt ei oleks võimalik tuletada kaebaja õiguste rikkumist. Pelgalt asjaolu,
et kaebaja mingil põhjusel hiljem mõtles ümber ja esitas taotluse, ei anna õiguslikku alust nõuda lõppenud menetluse uuesti algatamist.
15.Kaebajal on alati võimalik kasutada efektiivseimaid õiguskaitsevahendeid, kui ta leiab, et mingi hüve saamine on talle hädavajalik. Käesolevalt ei ole kaebajalt ära võetud võimalust esitada uus põhjendatud taotlus mingi hüve saamiseks, kui ta peab seda vajalikuks.
16.Kohus leiab, et A.N.i kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
17.Kuna Tallinna Vangla vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa, tõlgendab kohus vaideotsuse tühistamise taotlust ka vaidemenetluse esemeks olnud toimingu kohustamise nõudena. Kohustamiskaebus on lubatav aga üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakt anda ning kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja ei ole viidanud, milles seisneb õiguste rikkumine, ent nagu nähtub, siis puudub vastustajal kohustus asuda kaebaja juba loobutud taotlusi uuesti lahendama. Selliselt on esitatud kaebus perspektiivitu ja kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks puudub alus. Kohus tagastab kaebaja kaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.