S. B (B) kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes ebapiisava kambripinnaga
Menetlusvorm
Kohtuistung 03.02.2017, Jõhvi
Menetlusosalised
Kaebaja S. B Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta S. B menetluskulud summas 650 eurot Eesti Vabariigi kanda.
3.Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. aprill 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik. Kaebuse põhjendused ja taotlus
S. B esitas 14.09.2015 Viru Vanglale kahjunõude ( tl 9 jj).
2.Viru Vangla 13.11.2015 kirjaga tagastati kahju hüvitamise taotlus osaliselt ja teises osas jäeti rahuldamata.
3.S. B esitas 3.12.2015 Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise nõude ( tl 1 jj).
4.Tartu Halduskohtu 17.12.2015 määrusega hüvitamiskaebus tagastati perioodi 15.09.2015 kuni 01.12.2015 osas, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne kord. Määrus jõustus 05.01.2016.
Kaebaja taotleb õiglast hüvitist s.o 15 eurot päevas tema alandamise ja ebainimliku kohtlemise eest. Kohtuistungil täpsustas kaebaja kahjunõude perioodi ja märkis, et see on alates 26.09.2011 kuni 14.09.2015 15 eurot päevas inimväärikust alandavate tingimuste eest.
5.Kaebaja selgitab, et vangistusseaduse kommenteeritud väljaande järgi peab kambris olema iga kinnipeetava kohta vabaks liikumiseks 3 m2. Kaebaja teada on vastustaja mingis teises asjas 18.06.2014 märkinud, et Viru Vanglas on kambris vaba pinda 2,88 m2. Ka on õiguskantsler 04.07.2013 teinud ettepaneku, et kinnipeetavale peaks minimaalseks põrandapinnaks olema 4 m2 ja seda hiljemalt 01.01.2017. Ka EIK on lahti seletanud isikliku ruumi mõiste, mistõttu ei saa kambri pinna alla kuuluda wc ja mööblialune pind, sest nende peal ja all ei saa vabalt liikuda, sest furnituur on statsionaarselt kinnitatud põranda külge ( vt tl 123 jj). Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaralise kahju 15 eurot iga Viru Vanglas viibitud päeva eest perioodil 26.09.2011 kuni 14.09.2015. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning jääb juba kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde, paludes halduskohtul järgida vangla põhjendusi vastavalt HKMS § 165 lõikele 2 ( tl 56 jj). Viru Vangla on Eesti uusim vangla, mis vastab sellisele ehitisele kehtestatud nõuetele. Kohtueelses menetluses tugines kaebaja väitele, et kambri pind ei ole vanglas ühe kinnipeetava kohta nõuetekohane ning kaebaja põhiargumendiks oli, et kambri pinnast tuleb välja arvata nii tualettruum, mis asub eraldatuna kambris, kui ka kambris olev mööbel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käsitlus on põhjendamatu ning ei ühti ka kohtupraktikaga. Iseenesest puudub vaidlus, et Viru Vangla elukambrite pind on koos tualettruumiga 9,8-9,9 m2, millest tualettruumi pindala on 1,8 m2. Kambris ei ole üle kahe kinnipeetava. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda ( tl 117 jj). Kohtu seisukoht
7.Kaebaja tugineb oma kaebuses asjaolule, et kinnipidamistingimused Viru Vanglas ei vasta(nud) nõuetele ning selline olukord on tekitanud talle kahju. Käesolevas haldusasjas on S. B esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 eurot Viru Vanglas iga viibitud päeva eest ajavahemikul 26.09.2011 kuni 14.09.2015 seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
8.Kaebajal on läbitud kohtueelne menetlus seoses alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 26.09.2011-14.09.2015, mille eest taotleb kaebaja hüvitist 15 eurot iga ööpäeva eest. Kohus jääb oma 17.12.2015 määruses märgitud seisukoha juurde, mille kohaselt on kaebuse esitamine just nimetatud perioodil lubatud (jätkuv toiming vt tl 44 jj).
9.Vastustaja on aga tuginenud Riigikohtu lahendile 3-3-1-42-15, mille punktis 17 on toodud välja, et „EIK praktikast ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m2. Sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest. Kui kohustust ei tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik selle rikkumisele tugineda kahjuhüvitise nõudmisel RVastS §-de 7 ja 9 alusel.“ Antud otsuses on Riigikohus viidanud arvukale EIK praktikale kinnipeetavate nn kambripinna asjades ning kohtuotsuse järeldustest saab tuvastada, et ei EIK ega Riigikohus ei näe obligatoorselt ette,
et kinnipeetava kambri pinna arvutamise puhul tuleks kambri üldpinnast maha lahutada tualettruumi ning kambri mööbli alune pind. Käesoleval juhul ei esine ka ühtegi viidatud otsuse punktis 14 välja toodud kolmest tingimusest, mille esinemisel võiks tõusetudagi võimalik viide mittevaralise kahju tekkimisele. Kohus hindab kaebuse väiteid puuduliku isikliku ruumiga seoses, võtab seisukoha kaebuses esitatud nõude (I) ja menetluskulude jaotuses osas ( II) I
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Viru Vangla elukambrite pind on koos tualettruumiga 9,8 kuni 9,9 m2. Tualettruum on 1,8 m2. Kambris ei ole üle kahe kinnipeetava.
11.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerivad sama seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll väärikuse alandamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda, kuid üksnes haldusorgani süülise käitumise korral, proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
12.Vangla tegevuse õiguspärasust ei saa hinnata üksnes justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatud minimaalse põrandapinna alusel, arvestada tuleb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 3 sätestatuga ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga.
13.Riigikohtu Halduskolleegium on varem märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast ega Eesti õigusaktidest ei tulene, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2 (haldusasi nr 3-3-1-42-15, p 17).
14.EIK suurkoja 20. oktoobri 2016. a otsuses asjas nr 7334/13, Muršić vs. Horvaatia, arendati edasi mitme kinnipeetavaga kambris kambripinna arvutamise metoodikat lähtuvalt EIÕK art 3 nõuetest. Suurkoda asus seisukohale, et kambrisisest sanitaarsõlme ei tuleks arvestada kambri üldpinna hulka. Mööblialust pinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (p 114).
15.16. märts 2017 lahendis nr 3-3-1-83-16 Riigikohtu Halduskolleegium muutis eeltoodud EIK lahendist tulenevalt oma praktikat. Kambripinna arvestusest jääb välja kambris asuva sanitaarsõlme pindala ning hinnata tuleb seda, kas kambri mööbel takistab kinnipeetaval tavalisel viisil kambris liikuda.
16.EIK on leidnud, et mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumiseks (Muršić vs. Horvaatia, p-d 110 ja 124 ja seal toodud viited). Kui põrandapinda kinnipeetava kohta on 3–4 m2, jääb ruumiaspekt kaalukaks, kuid kinnipidamistingimuste inimväärikuse hindamisel tuleb seda arvestada koos teiste kinnipidamistingimustega, nagu võimalus
viibida värskes õhus, loomulik valgus, õhk ja ventilatsioon kambris, kambri temperatuur, privaatne tualetikasutamise võimalus, kohased hügieenitingimused (Muršić vs. Horvaatia, p-d 106 ja 139). Kui aga ruumi ühe kinnipeetava kohta on mitmekohalises kambris üle 4 m2, siis tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art-le 3 vastavust kontrollida lähtuvalt teistest kinnipidamistingimustest kogumis (Muršić vs. Horvaatia, p 140 ja seal toodud viited).
17.Praegusel juhul viibis kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta oli 4 - 4,05 m2 põrandapinda ( 8-8,1 m2 / 2 = 4-4,05 m2 ). Ajal, kui kaebaja viibis tingimustes, kus kambripinda ühe kinnipeetava kohta oli rohkem kui 3 m2, tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art 3 nõuetele vastavust hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega. Antud juhul ei ole kaebaja pidanud muid kinnipidamistingimusi oma õigusi rikkuvaks, kui ainult m2. S. B oli tagatud vähemalt 4 m2 suurune põrandapind kambris ning sellest ei saa järeldada isiku õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist.
18.Halduskohus leiab, et sellised kinnipidamistingimused ei ole inimväärikust alandavad ega õigusvastased. Viru Vangla ei rikkunud kaebaja õigusi ega alandanud tema inimväärikust ajavahemikul 26.09.2011-14.09.2015, kui kaebaja oli paigutatud kambritesse, kus põrandapinda kinnipeetava kohta oli 4-4,05 m2. Kohtu hinnangul tuleb jätta kaebus rahuldamata. II
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
21.Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu so 650 euro tasumisest osaliselt 17.12.2015 määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
22.Kaebaja on tasunud riigilõivu 100 eurot 24.12.2015 (tl 50). Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulu jääb poolte endi kanda.