Korrakaitse › Vanglad

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla jättis D. P. vaide rahuldamata kuna distsiplinaarmenetluse käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudus alus. Vastustaja jääb oma vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ka käesolevas kohtumenetluses ega pea vajalikuks neid korrata. Ettekande nr 1687 kohaselt tõmbas kinnipeetav D.P. 18.03.2016 jalutuselt tulles püksid jalast ja tõstis pluusi üles ning seejärel sõna otseses mõttes liputas (hööritas puusi) ja ütles, et tahad ju näha. Ettekande kohaselt ei andnud valvur kinnipeetavale korraldust riiete ära võtmiseks. Vastustaja märgib, et M. Saarniit suuliste selgituste kohaselt kinnipeetavad ei anna ilma korraldust saamata oma riideesemeid valvuri kätte keelatud esemete kontrollimiseks. Kui kinnipeetav saabub jalutuselt, jääb ta esmalt ootama valvuri korraldust, sest kinnipeetav ei tea, kas tema suhtes viiakse läbi täieliku lahti riietumisega läbiotsimine või kombatakse ta riietatud keha kätega läbi. Valvuri suuliste selgituste kohaselt ei suhelnud D. P. ja valvur omavahel vahetult enne pükste alla laskmist. M. Saarniit suuliste selgituste kohaselt ei ole valvur kaebajale andnud korraldust teha kükke, samuti ei ole kaebaja toimunud läbiotsimise käigus esitanud soovi meditsiinipersonali kaasamiseks.

Vastustaja märgib, et distsiplinaarmenetlus on olemuslikult haldusmenetlus, mitte karistusõiguslik menetlus, seega on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Vastustaja ei ole takistanud kaebajal esindaja kaasamist. Vastustaja on seisukohal, et distsipliinirikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendamist leidnud ja kaebaja esitatud väited ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Kaebaja käitumises on distsipliinirikkumise teokoosseis täidetud ning see on ka tõendatud, määratud karistus on proportsionaalne. Karistuse määramisel on vangla võtnud arvesse asjaolu, et kaebajat oli varasemalt 21-l korral distsiplinaarkorras karistatud, muu hulgas ka korduvalt ebaviisaka käitumise eest. Seega ei ole kartserikaristuse määramine kuueks ööpäevaks kahe kuulise katseajaga ebamõistlikult kaebaja õigusi ja huvisid kahjustav ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus jääb rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. Kohus on kaebusest aru saanud selliselt, et kaebaja sooviks on tühistada Tartu Vangla 18.04.2016 käskkiri nr 6-2/627. Kaebaja on märkinud ka, et lisaks kaebusele jääb oma vaides esitatud seisukohtade juurde. 5.Asja materjalide kohaselt on D.P. 18.03.2016 kella 16.10 ajal jalutuselt tulles võtnud püksid jalast ja tõstnud pluusi üles, paljastas genitaalid ning seejärel hööritas puusi ja ütles, et tahad ju näha. Valvur ei ole kinnipeetavale andnud korraldust riiete ära võtmiseks. Seega on algatatud distsiplinaarmenetlus ning kaebajale on süüks arvatud Tartu Vangla kodukord p 1.6.3 ja p. 1.7.1 süüline rikkumine. Kaebajat on karistatud Tartu Vangla 18.04.2016 käskkirjaga nr 6-2/627 kartserisse paigutamisega 6 (kuueks) ööpäevaks ning täitmisele pööramine lükata edasi 2 (kahe) kuulise katseajaga. 6.Tartu Vangla kodukord p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistatavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. 7.Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on Tartu Vangla valvur Miko Saarniit 18.03.2016 koostatud ettekanne nr 1687, mille kohaselt kinnipeetavat D.P. kahtlustati ebaviisakas käitumises. D. P. ise end süüdi ei tunnista, kuna leiab, et süü tuvastamine on meelevaldne, menetleja on rikkunud kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet ja karistus on määratud ebaõigesti ja põhjendamatult. Kaebaja on märkinud, et sama ametnik on teinud läbiotsimisi ka 16.03.2016 ja 17.03.2016 ja käskis püksid alla lasta, mida kaebaja enda selgituste kohaselt ka tegi. 8.Asja materjalide kohaselt on valvur Miko Saarniit 17.11.2016 andnud täiendavaid suulisi selgitusi 18.03.2016 toimunud läbiotsimise käigu kohta, samas on vastanud ka kirjalikult esitatud küsimustele. Ettekandes on valvur kinnitanud, et ajal kui ta eluhoone 7. eluosakonna viimaseid jalutajaid sisse lasi ja läbi otsis, tuli kaebaja jalutuskäigult ning lasi koheselt püksid alla ja hööritas puusi öeldes „tahad ju näha“. M. Saarniit suuliste selgituste kohaselt kinnipeetavad ei anna ilma korraldust saamata oma riideesemeid valvuri kätte ega paljasta keha. Kui kinnipeetav

saabub jalutuselt, jääb ta esmalt ootama valvuri korraldust, sest kinnipeetav ei tea, kas tema suhtes viiakse läbi täieliku lahti riietumisega läbiotsimine või kombatakse ta riietatud keha kätega läbi. Valvuri suuliste selgituste kohaselt ei suhelnud D. P. ja valvur vahetult omavahel enne D. P. poolt pükste alla laskmist, seega ei saanud valvur ka kaebajale mingit korraldust anda. M. Saarniit suuliste selgituste kohaselt ei ole valvur kaebajale andnud ka korraldust teha kükke, samuti ei ole kaebaja toimunud läbiotsimise käigus esitanud soovi meditsiinipersonali kaasamiseks läbiotsimistoimingule. 9.Kohus nõustub vanglaga, et usutav ei ole kaebaja väide, et ta täitis temale antud korraldust, sest kui valvur olekski andnud kaebajale korralduse riided seljast võtta, tõendab kaebaja käitumise viis ja laad, et tema soov ei olnud läbiotsimiskorraldust täita, vaid teadlikult ebasobivalt käituda. Genitaalide paljastamist ei saa kindlasti pidada riiete eemaldamise korralduse täitmiseks. Kaebaja käitumine tõendab, et ta soovis oma teoga teadlikult alavääristada ametniku tegevust. Samuti ei ole eluliselt usutav, et valvur, olles andnud kaebaja sõnul korralduse riided seljast võtta, küsib riiete ära võtmise kohta, et mis teed. Eeltoodud valvuri küsimus tõendab pigem seda, et kaebaja lasi oma püksid alla valvurile ootamatult ehk vastavat korraldust saamata. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et tema eesmärk oli nõuetekohaselt korraldust täita, kuna kaebajat oli eelnevalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametnike korralduste eiramise eest. 10.Kaebaja on vaides märkinud, et tal on raske puue, kuid sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud. Vastustaja on märkinud, et talle teadaolevalt on kriminaalasjas nr 1-14-4128 kohtule 20.10.2016 esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 16E-KPA0738 andnud ekspert oma arvamuse, mille kohaselt ei põe D.P. vaimuhaigust, ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, tal ei esine muud rasket psüühikahäiret ega ajutist vaimutegevuse riket. D.P. on oma vaimsest seisundist tulenevalt võimeline esinema kohtus ning kandma vanglakaristust. D.P. ei ole oma vaimsest seisundist tulenevalt ohtlik endale ega ühiskonnale. 11.Kohus nõustub siinkohal vanglaga, et distsipliinirikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendamist leidnud ja kaebaja esitatud väited ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Kaebaja on distsipliinirikkumise toime pannud ning määratud karistus on proportsionaalne. Karistuse määramisel on vangla võtnud arvesse asjaolu, et kaebajat oli varasemalt 21-l korral distsiplinaarkorras karistatud, muu hulgas ka korduvalt ebaviisaka käitumise eest. Seega ei ole kartserikaristuse määramine kuueks ööpäevaks kahe kuulise katseajaga ebamõistlikult kaebaja õigusi ja huvisid kahjustav ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. 12.Kohus peab usaldusväärseks vangla selgitusi ja valvuri ettekannet nr 1687 ja selgitusi asja kohta, mis on olnud ajendiks distsiplinaarmenetluse algatamisele. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud varasemalt 21 distsiplinaarkaristust, on tõene, et kaebajal on probleeme käitumisega. 13.Kohus märgib, et vangla tegevus 18.03.2016 läbiotsimise läbiviimisel ei ole meelevaldne, läbiotsimine on vanglas vajalik, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või sealt väljuvat isikut ning läbiotsimise eesmärk on leida ja ära võtta keelatud esemeid või aineid. Läbiotsimine võib olla manuaalne tegevus (keha kompimine, riiete läbivaatamine) ning läbiotsimist võib teha plaanipäraselt või vastavalt vajadusele (vangistusseadus § 68).

Kohus märgib, et vangla toiming kaebaja läbiotsimisel tuleneb seadusest ja vajadusest ning läbiotsimistoiming vanglas on lubatav ja ei ole kinnipeetavat alandav.

14.Kaebajale ei ole antud korraldust 18.03.2016 lahtiriietumiseks, kaebaja on seda teinud ise öeldes, et tahate mind paljalt näha. M. Saarniit on märkinud, et varasematel (16.03.2016 ja 17.03.2016) täielikul läbiotsimisel on ta andnud korralduse kaebajale teatud riideesemete seljast võtmiseks, et riided läbi kompida ja seejärel sai isik riided tagasi. 15.Kokkuvõttes on tõendatud, et kaebaja on käitunud vangla ametnikuga 18.03.2016 ebaviisakalt, on kasutanud solvavat žesti ja on seega rikkunud Tartu Vangla kodukord p 1.6.3 ja 1.7.1 sätteid, mille kohaselt on keelatud suhtlemisel kasutada solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, žeste ning kinnipeetav on kohustatud olema viisakas ametnikuga. Antud asjas kaebaja käitumist, mis seisnes omavoliliselt pükste maha võtmises ja särgi ülestõstmises ning oma genitaalide paljastamises ja selle juures märkides, et tahad ju näha, on igati solvav žest ja ebaviisakas käitumine ametniku aadressil. M. Saarniit suuliste selgituste kohaselt vanglale ei ole valvur kaebajale andnud korraldust teha kükke, samuti ei ole kaebaja toimunud läbiotsimise käigus esitanud soovi meditsiinipersonali kaasamiseks, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et talle ei tagatud kontrolli meditsiinipersonali poolt intiimpiirkonna kontrollimiseks. Samas ei ole antud vanglaametniku poolt kaebajale korraldust riidest lahti võtta ja kükke teha, mistõttu puudus igati vajadus meditsiinipersonali kaasamiseks. 16.Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on igati õiguspärane, vastab vorminõuetele ning on antud pädeva haldusorgani poolt. Tartu Vangla on asja menetledes uurinud kõiki asjaolusid, võtnud kaebajalt seletuse, kogunud tõendeid ja teinud õiguspärase kaalutletud otsuse. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, menetlusosalise õigusi ei ole rikutud. Karistuse määramisel on vangla võtnud arvesse asjaolu, et kaebajat oli varasemalt 21-l korral distsiplinaarkorras karistatud, muu hulgas ka korduvalt ebaviisaka käitumise eest. Seega ei ole kartserikaristuse määramine kuueks ööpäevaks kahe kuulise katseajaga ebamõistlikult kaebaja õigusi ja huvisid kahjustav ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. 17.Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle ei ole antud haldusmenetluses kaitsjat. Vangla on märkinud, et ei ole teinud takistusi kaebajal endale esindaja leidmiseks ning kohus nõustub vanglaga, et haldusmenetluses ei ole kaitseõiguse tagamine kohustuslik. 18.Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3, 6, 7 ja 8 sätteid. Kaebajat ei ole piinatud, kaebajale on tagatud kohtumenetlus ning kaebajat on karistatud seaduse alusel, samuti ei ole keegi tema asja menetlemisel sekkunud kaebaja perekonnaellu. Kaebaja poolt kaebuses ja vaides tehtud viited Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ei ole asjakohased käesoleva asja lahendamisel. 19.Antud asja lahendamisel on kohus lähtunud 18.03.2016 toimunud sündmusest, mis on olnud ajendiks kaevatavale käskkirjale. Kuna vangla on kaebaja suhtes viinud menetluse läbi õiguspäraselt ning samuti on kaevatav käskkiri 18.04.2016 nr 6-2/627 õiguspärane, jääb kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata.

20.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja lähtub otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 21.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud 15 eurot riigilõivu, mis jääb tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.