Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 29.09.2016, Tartu 3-16-1372 Danel Parmase (Parmas) kaebus Tartu Vangla 18.04.2016. a käskkirja nr 6-2/627 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrus Danel Parmase määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Danel Parmas Vastustaja Tartu Vangla
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrus muutmata.
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
a käskkirja nr 6-2/627 tühistamiseks. Viidatud käskkirjaga karistati määruskaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kuueks ööpäevaks 2-kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra punktide 1.6.3 ja 1.7.1 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt solvas määruskaebuse esitaja oma käitumisega vanglaametnikku (tõmbas jalast püksid, tõmbas ülesse pluusi ning hööritas puusi ning sõna otseses mõttes liputas ja ütles ametnikule, et tahad ju näha). Määruskaebuse esitaja eitab toimunut ning viitab sellele, et alasti läbiotsimine on õigusvastane, meditsiinipersonali kaasamata jätmine on õigusvastane ning menetluse raames on rikutud tema kaitseõigust. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu
tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Arvestades HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsust asjas nr 3-3-1-35-15 ning määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtet (perioodil 06.03.2016–05.07.2016) leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu isik, kuid kuna määruskaebuse esitaja kaebust ei saa
pidada edulootusi omavaks HKMS § 111 lg 1 mõttes, ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Sama kodukorra p 1.7.1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Halduskohtu hinnangul ei saa põhimõtteliselt olla vaidlust selles, et käskkirjas kirjeldatud intsidendi toimumise korral tuli sellist isiku käitumist pidada ebaviisakaks ja solvavaks ning selle eest võis karistada distsiplinaarkorras. Määruskaebuse esitaja küll eitab sellist käitumist, kuid halduskohtul puudub alus arvata, et viidatud juhul oleks tegemist olnud vanglaametniku väljamõeldisega, kuna vale ettekande koostamise ilmsikstulekul ootaksid vanglaametnikku sanktsioonid. Määruskaebuse esitaja sõnades annab aga alust kahelda asjaolu, et ta on varasemalt korduvalt ebaviisakalt käitunud. Määruskaebuse esitaja püüab küll tühistamiskaebust põhjendada sellega, et korraldus alasti läbiotsimiseks on õigusvastane ning samuti on õigusvastane läbiotsimine meditsiinilise personali vahenduseta, kuid määruskaebuse esitajat ei ole käesoleval juhul karistatud läbiotsimisele mitteallumise eest, vaid solvava käitumise eest. Määruskaebuse esitaja viited distsiplinaarmenetluses kaitsja puudumisele ei ole asjakohased, kuna distsiplinaarmenetluses ei ole kohustust isikule kaitsjat määrata ning asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks keelanud määruskaebuse esitajal endale esindajat võtta. Määruskaebuse esitajat on rikkumise eest karistatud kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mille täitmisele pööramine määrati sõltuvusse kahekuulise katseaja läbimisest. Seetõttu ei saa määratud karistust pidada ka ebaproportsionaalselt karmiks. Eelnevat arvestades jõudis halduskohus seisukohale, et kuna määruskaebuse esitaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka tema riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel ja seega jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata.
halduskohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus on ebaõige ja põhjendamatu. Halduskohus ei ole sisuliselt käsitlenud määruskaebuse esitaja väiteid ega õiguskäsitlust. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, miks halduskohtu arvates puuduvad määruskaebuse esitaja esitatud kaebusel edulootused. Määruskaebuse eitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käskkirjas kirjeldatud intsidendi toimumise korral, tuli isiku sellist käitumist pidada solvavaks, kuna määruskaebuse esitaja täitis ametniku korraldust eemaldada riided. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus põhjendamatult asunud vastustaja poolele ja ei ole seetõttu erapooletu. Määruskaebuse esitaja leiab, et ametniku poolne valeütluste andmine ei ole välistatud ning määruskaebuse esitaja on ametniku väited argumenteeritult vaidlustanud. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mida pidas halduskohus solvavaks käitumiseks. Halduskohtu viide määruskaebuse esitaja varasematele sarnastele rikkumistele, ei ole määruskaebuse esitaja arvates asjakohane, kuna nende rikkumiste osas kohtumenetlused alles käivad. Määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võetakse määruskaebuse esitaja kaebus menetlusse ning vabastatakse ta riigilõivu tasumisest.
vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).
sisuliselt käsitlema määruskaebuse esitaja väiteid ja õiguskäsitlust, vaid hindama kaebuse perspektiivikust. Seda on halduskohus ka teinud ning asjaolu, et halduskohtu järeldused määruskaebuse esitajale ei meeldi, ei tähenda, et halduskohtu määrus oleks põhjendamatu.
põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.