Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 09.03.2017, Tartu 3-16-2448 MTÜ Tenniseklubi Quadro kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.10.2016. a otsuse nr 144 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus MTÜ Tenniseklubi Quadro määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Tenniseklubi Quadro, esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja Narva-Jõesuu linn
Jätta MTÜ Tenniseklubi Quadro määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
kavatsusest öelda alates 01.11.2016 üles sõlmitud linnavara kasutamise rendileping põhjusel, et Narva-Jõesuu linn pole enam Vabaduse 35 (muudetud aadress Pargi 4) asuva tenniseväljaku omanik.
Jõesuu linna ja MTÜ Tenniseklubi Quadro vahel 31.05.2005 sõlmitud tähtajaline rendileping ja tegi linnavalitsusele ülesandeks saata MTÜ-le Tenniseklubi Quadro
avaldus rendilepingu ülesütlemiseks alates 01.11.2016. Otsuses märgiti, et selle peale võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja.
Linnavolikogu 26.10.2016. a otsuse nr 144 tühistamiseks. Ühtlasi sooviti esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Kaebaja väitis, et otsuses puuduvad faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused ja kaalutlused selle tegemiseks. Kaebajale pole antud võimalust esitada oma arvamust ja vastuväited. Otsuses viidatakse tsiviilasja nr 2-08-20020 kohtuotsusele, mis jõustus juba 08.07.2011, kuid millest teavitati kaebajat alles 2016 septembri lõpus.
tsiviilõiguslik leping peaks kajastuma kas haldusaktina või toiminguna. Eestis tuleneb halduslepingute ja tsiviilõiguslike lepingute puhul haldusaktiga vormistatud tahteavalduse vajalikkus seadusest. Rendilepingu nr 50 p 6.2. kohaselt on rendileandjal õigus leping ennetähtaegselt kirjaliku avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.10.2016. a otsus nr 144 on mõistetav tsiviilõigusliku tahteavaldusena rendilepingu lõpetamiseks. Haldusaktina väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust saab hinnata maakohus hagimenetluse korras. Kuna tegemist on tsiviilasjaga, tuleb kaebajal lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg-st 1 pöörduda maakohtusse. Isegi põhjusel, et haldusakt võib sisalda vaidlustamisviidet halduskohtule, aga vaidlustatud on tsiviilõiguslikku lepingut ja seal sisalduvat tsiviilõiguslikku tingimust, pole halduskohus asja lahendamiseks õige kohus. Tsiviilõigusliku lepingu, mille eelduseks on haldusakt, lõpetamise vaidlustamisel tuvastab lepingu tühisuse maakohus. Kui tsiviilõigusliku lepingu lõpetamise vaidlustamisel tugineti selle eelduseks olnud haldusakti tühisusele, lahendab asja üldjuhul samuti tsiviilkohus. Halduskohus tuvastab tsiviilõigusliku lepingu tühisuse ainult seaduses otsesõnu lubatud juhtudel või kui vaidlustajaks on kolmas isik.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Maili Lokk
Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.