Omandireform › Muu omandireform

ei ole erastatud maa riigi poolt tagasi ostmine võimalik. Teiseks ei tulene ühestki õigusaktist riigile ega kohalikule omavalitsusele kohustust osta tagasi kinnisasju, mida nende senised omanikud enam omada ei soovi. Avaliku võimu ülesannete hulka kuulub küll puudust kannatavate inimeste abistamine, ent see toimub erinevate sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise kaudu. Juhul kui kaebaja vajab igapäevaseks toimetulekuks raha või kui kinnisasja omamine on tema jaoks ebamõistlikult koormav, on tal võimalik kinnistu võõrandada vaba turu tingimustes ükskõik kellele, kes seda osta soovib ja kaebaja poolt soovitud hinda nõus maksma on. Müügi objektiks saab mõistagi olla kinnisasi ehk maa koos ehitistega. Kuna riigil sellise kinnistu ostmise kohustust ei ole, ei ole kaebajal ka õigust nõuda, et riik selle tagasi ostaks või isegi kaaluks selle tagasi ostmist. Seetõttu ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ka see, et maavanem kaebajalt maad ära ostnud pole ega tegelikult ka see, kui maavalitsus kaebaja sellekohasele avaldusele vastanud pole. Põhimõtteliselt on haldusorganil muidugi talle esitatud avaldustele kohustus vastata, ent isegi juhul kui kaebaja maavanemale maa tagasi ostmiseks avalduse esitas ning maavanem sellele tõepoolest vastanud ei ole, ei ole vajalik kaebust menetlusse võtta, kuna sel juhul tuleks kõne alla üksnes maavanema kohustamine avaldusele vastamiseks, ent seeläbi poleks kaebajal ilmselgelt võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Maavanem võiks sellisele avaldusele vastata eitavalt ja viidates vastava seadusest tuleneva kohustuse puudumisele, ilma et ta oma otsust kuidagi rohkem põhjendama peaks.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.