Tamara Hristoforova Andrei Grišini (Grišin) kaebus Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 18 370 eurot seoses kinnipidamistingimustega (sooja vee puudumine avatud sektsioonis alates 29.03.2013 kuni septembrini 2014 ja WC kasutamise osas ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016
Kohtuasi
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Andrei Grišin Vastustaja – Tallinna Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03. aprill 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.27.06.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Andrei Grišini poolt esitatud kaebus Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 18 370 eurot seoses kinnipidamistingimustega ajavahemikul 08.08.2006-01.03.2016.
2.Tartu Halduskohus 14.07.2016 määrusega tagastas A. Grišini kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses toidu kvaliteediga (määruse resolutsiooni p 1, jõustus 12.12.2016), tagastas kaebuse, mis puudutas ajavahemikku 08.08.2006-28.03.2013 (määruse resolutsiooni p 2, jõustus 12.12.2016), rahuldas A. Grišini menetlusabi taotluse ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega (määruse resolutsiooni p 3) ning määras vastustajaks Tallinna Vangla ja võttis tagastamata jäetud osas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 4).
3.04.08.2016 laekus kohtusse vastustaja poolt esitatud vastus kaebusele.
4.Tartu Halduskohus 21.09.2016 määrusega (jõustus 12.12.2016) jättis läbi vaatamata A. Grišini hüvitamiskaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.201301.03.2016. Kohtumenetlusse jäi A. Grišini hüvitamiskaebus seoses eluosakonnas sooja vee puudumisega (alates 29.03.2013 kuni septembrini 2014) ja WC kasutamisega öisel ajal ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016. Kaebuse põhjendused ja taotlus
5.Kaebuse kohaselt Tallinna Vangla avatud sektsioonis, kus kaebaja viibis ajavahemikul 29.03.2013-09.2014, puudus soe vesi. Kuna WC ei asunud vahetult kambrites oli kaebaja sõnul selle kasutamine raskendatud pikkade järjekordade tõttu. WC kasutamise ooteaeg ületas 30 minutit. Eelpoolnimetatud kohtlemine oli kaebaja arvates vastuolus Õiguskantsleri seisukohtadega ja tema inimväärikust alandav. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul välja mõista vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 18 370 eurot. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
6.1.Kaebajal oli äratusest öörahuni vaba juurdepääs eluosakonna koridoris paiknevale tualettruumile, kus on WC-d ja kraanikausid. Kuni 2014.a septembrini oli tagatud kraanist üksnes külm vesi. Kohtupraktikas on leitud, et sooja vee puudumist kambris, ei saa pidada õigusvastaseks. Vastustaja on seisukohal, et õigusvastaseks ei saa pidada ka sooja vee puudumist ühistualettides eluosakondades, kus tualetid kambris puuduvad, kuid on tagatud duši all käimise võimalus vähemalt kord nädalas. Igapäevaselt oli võimalik kambris sooja vett keeta elektrilise veekeedukannuga. Vastavalt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punktile 8.6.2. on isikliku kannu puudumisel lubatud kasutada kambrikaaslase loal temale kuuluvat kannu. Seega oli ka ajavahemikul 29.03.201309.2014 võimalik sooja vett nõude ja riiete pesemiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks kasutada. Alates 2014. aasta septembrist on tagatud ka soe vesi.
6.2.Öörahu ajal on tualeti kasutamine korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Öisel ajal võimaldatakse kinnipeetavatel külastada tualetti kambri kaupa, mis tähendab, et ajal kui ühe kambri kinnipeetavatele võimaldatakse tualeti kasutamist, ootavad teiste kambrite kinnipeetavad järjekorras. Õiguskantsler leidis ka, et reeglina peaks kinnipeetav isik saama tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. Välistada ei saa, et võis esineda olukordi, kus tualetti saamist tuli kaebajal oodata, kuid ooteaeg ei olnud ebamõistlikult pikk ja ei ületanud 30 minutit. Kinnipeetavatele on öörahu alguse aeg teada ning oma tegevusi, sh WC-s käimist, saab planeerida. Täiskasvanud inimene, kellel ei ole terviseprobleeme, ei vaja üldjuhul öösel WC-s käimist. On kahtlemata võimalik, et kaebajal oli mõnel ööl vaja WC-sse minna, kuid eluliselt ei ole usutav, et selleks oli vajadus järjepidevalt igal ööl. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ja vastustaja ei tea, et kaebajal esinenuks terviseprobleeme, mis tinginuks talle WC kasutamise osas erandite tegemist.
6.3.Tallinna Vanglas viibimise ajal ei ole kaebaja esitanud pöördumisi, s.h vaideid pesemistingimustega ja WC kasutamisega seonduvalt.
6.4.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
7.Kohtumenetluses on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisnõue summas 18 370 eurot seoses Tallinna Vangla avatud sektsioonis sooja vee puudumisega (alates 29.03.2013 kuni septembrini 2014) ja WC kasutamisega ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016 Tallinna Vanglas.
7.1.Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Siit nähtub, et nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli avalik õiguslikus suhtes ja sellise süülise tegevusega (haldusaktiga või toiminguga) rikuti isiku subjektiivseid õigusi, mis on kaasa toonud isikule kahju tekitamist ning õigusvastase teo ja kahju tekitamise vahel esineb põhjuslik seos, aga samuti tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 7.2 Kinnipeetava hoidmine vangla eluosakonnas, kus puudus igapäevaseks kasutamiseks soe vesi ajavahemikul 29.03.2013-09.2014 ja väidetavalt olid raskused WC-sse pääsemisega ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016, on jätkuv toiming.1 Haldusmenetluse seadus (HMS) ja kohtupraktika ei defineeri jätkuva toimingu mõistet, seega jätkuva toimingu õiguspärasuse hindamisel tuleb kohtu arvates lähtuda toimingu suhtes kehtestatud üldnõudest vastavalt HMS § 107 lg-le 1.
8.Vastustaja kinnitusel viibis kaebaja ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016 Tallinna Vangla avatud eluosakonna kambrites, kus puudus vesi (sh. ka soe vesi) ja tualettruum. WC koos külma vee kraanikausiga asus eluosakonna koridoris. Seega poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nii kambrites, kus viibis kaebaja vaidlusalusel perioodil, kui ka avatud eluosakonnas, puudus üldse soe vesi. Pooled vaidlevad selle üle, kas sooja vee puudumine eluosakonnas alates 29.03.2013 kuni 09.2014 on olnud õiguspärane ja kas sellega võiks olla alandatud kaebaja inimväärikust.
8.1.HMS § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-le 1, peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. 30.11.2000 Justiitsministri poolt vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 lg 1 p-d 7 ja 8 sätestavad, et toa või kambri sisustusse kuuluvad
RKHKo 3-3-1-93-13, p 14.
muu hulgas võimaluse korral pesemiskoht ja WC. 02.07.2015 vastu võetud ja alates 06.07.2015 kehtima hakanud Majandus- ja taristuministri määruse nr 85 “ Eluruumile esitatavad nõuded“ § 5 lg 1 kohaselt peab eluruum olema varustatud tualetiga või selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maaalal. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumis peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Kuni 06.07.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punkti 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.
8.2.Lähtudes sellest, ei tulene ei VangS-st ega muudest õigusloovatest aktidest, et vangla kambrites peab olema vesi (s.h. soe vesi) ja WC. Õigusaktidest ei tulene ka, et vanglas peab kinnipeetavale ilmtingimata tagatud olema igapäevaselt sooja vee kasutamise võimalus. Sellest tulenevalt kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei ole õigusvastane.2 Isikliku hügieeni tagamiseks võimaldas vastustaja tulenevalt VangS § 50 lg-st 2 kasutada üks kord nädalas dušši. Kaebaja ei ole väitnud, et talle poleks võimaldatud kehtiva õigusega ettenähtud dušikorda. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta vajas tervisliku seisundi tõttu eritingimusi või erikohtlemist. Vastavalt VangS § 31 lg-le 2 võimaldatakse kinnipeetavatele isiklike elektriseadmete kasutamist, sh veekeetjate kasutamist. Eelnevaga on loodud võimalused sooja vee saamiseks, kuna kaebajale oli tagatud juurdepääs voolavale veele. Seega on kohus seisukohal, et sooja vee puudumine vangla eluosakonnas, ei saanud tekitada kaebajale rohkem ebamugavusi, kui need ebamugavused, mis kaasnevad paratamatult vangistusega. Veekeetja abil külma vee soojaks tegemine kambris on küll suhteliselt aeganõudev, kuid see on toiming, mille soovi korral saab kambris veekeetja olemasolul teostada iga kinnipeetav. Kaebaja ei ole väitnud, et temal või tema kambrikaaslastel puudus veekeetja või selle kastutamine oli võimatu või raskendatud muudel põhjustel. Kohtu arvates isikliku hügieeni tagamiseks igapäevased veeprotseduurid oleks kaebaja saanud teha ka külma veega (hammaste pesemine, habeme ajamine jne). Seega on kohus seisukohal, et lisaks võimalusele kasutada üks kord nädalas dušši ja veekeetjat kambris, ainult külma vee olemasolu elusektori koridoris vastas miinimumstandardile.
9.WC kasutamise osas puudub samuti pooltevaheline vaidlus selle üle, et WC asus ainult avatud eluosakonna koridoris. Kaebaja, viidates Õiguskantsleri 2011. a kokkuvõttele Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste osas väitis, et WC kasutamise ooteaeg ületas 30 minutit. Vastustaja ei nõustunud kaebaja väidega.
9.1.Kohus märgib, et tõepoolest ajavahemikul 07.03.2011-29.03.2011 korraldas Õiguskantsler Tallinna Vanglas kontrollkäigu ja koostas hiljem selle kohta kokkuvõtte. Kokkuvõtte punktis
4.1.leidis Õiguskantsler muu hulgas, et ehkki kehtiv õigus tualeti kasutamise osas eraldi regulatsiooni ette ei kirjuta, peab kinnipeetav saama WC-sse esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem, kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi WC kasutamisel tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab3. Kohus on seisukohal, et kuna eelpoolnimetatud kokkuvõttes, millele viitas kaebaja, avaldas Õiguskantsler rahulolematust RKHKm 3-3-1-57-11, p 13; TrtRKo 3-16-218; TlnRKo 3-14-50956. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_tallinna_vangla.pdf
seoses eluosakonna koridoris asuva WC kasutamise võimalusega ainult öörahu ajal, siis kohus ei hinda WC kasutamise võimalusi eluosakonnas päevasel ajal. Kohus eeldab, et kuna Õiguskantsler 2011. a kokkuvõttes ei esitanud vastustajale etteheiteid seoses kinnipeetavate poolt WC kasutamise võimalusega päevasel ajal, oli see aktsepteeritav. Samas vastustaja kinnitusel päevasel ajal kambrite lahtioleku ajal oli kinnipeetavatele tagatud vaba juurdepääs koridoris asuvale WC-le (Tallinna Vangla 30.05.2016 vastus kahjunõudele nr 5-37/16/72-2).
9.2.Vastustaja selgituse kohaselt võimaldati kinnipeetavatel öörahu ajal (22.00-6.00) kasutada WC-d. Kinnipeetav, kes soovis minna öörahu ajal WC-sse, kutsus valvuri vajutades vastavat nuppu. Valvur võimaldas kinnipeetavatel WC-d külastada järjekorra alusel juhul, kui soovijaid on mitmeid. Seega möönab kohus, et mõnikord tuli kaebajal öisel ajal WC-sse pääsemist oodata. Samas, õige on vastustaja seisukoht, et üldjuhul ei kasuta inimesed (sh. kinnipeetavad) WC-d öisel ajal järjepidevalt. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud kohtule, et vaidlusalusel perioodil tal esinesid terviseprobleemid või muud öisel ajal WC-d kasutamise vajadused. Seega on välistatud, et kaebajal oli vajadus kasutada WC-d igal ööl. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul pidi ta öisel ajal ootama WC-sse pääsemist enam, kui 30 minutit. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud vastustaja poole taotluse, avalduse, vaide, märgukirja, või muu pöördumisega, milles oleks väitnud, et konkreetsel kuupäeval pidi ta ootama öisel ajal WC-sse pääsemist pika aja jooksul jne. Kohtule esitatud kaebuses piirdus kaebaja vaid viitega Õiguskantsleri 2011. a kokkuvõttele. Kohus märgib, et Õiguskantsler küll mainis oma 2011. a Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste osas tehtud kokkuvõttes, et kinnipeetavate sõnul on olnud Tallinna Vanglas juhtumeid, kus kinnipeetav pidi ootama öisel ajal WC-sse viimist enam kui tund aega, kuid tegemist on kontrollimata üksikjuhtumitega, millest kohtu arvates ei saa teha sellist kokkuvõtlikku järeldust, et üldjuhul ületas vaidlusalusel perioodil Tallinna Vanglas öörahu ajal WC-sse pääsemiseks ooteaeg 30 minutit. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et Õiguskantsleri 2011. a kokkuvõtte p-s 4.1. kinnipeetavate sõnade järgi kajastatud üksikjuhtumeid öisel ajal WC kasutamise osas puudutaksid kaebajat. Seega ei pea kohus kaebaja üldsõnalist väidet, et öisel ajal oli Tallinna Vanglas avatud sektsioonis WC-sse pääsemiseks ooteaeg enam kui 30 minutit, usutavaks. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et antud juhul puudub alus arvata, et üldjuhul ületas öörahu ajal WC-sse pääsemise ooteaeg 30 minutit. Ülaltoodu alusel on tuvastamata asjaolud, et kaebajat koheldi vaidlusaluses perioodis ebainimlikult.
10.Võttes arvesse, et kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas seoses sooja vee puudumisega alates 29.03.2013 kuni septembrini 2014 ja WC kasutamisega öisel ajal ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016 ei olnud õigusvastased ja nendega ei olnud alandatud kaebaja inimväärikust, puudub juba seetõttu mittevaralise kahju hüvitamisnõude rahuldamise alus. Kohus leiab, kuna tuvastamata on jäänud vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, ei esine vajadust täiendavalt analüüsida teiste eelduste täitmist (vastustaja süü, põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekitatud kahju vahel, esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine).
11.Sellest tulenevalt jätab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, seonduvalt Tallinna Vangla eluosakonnas sooja vee puudumisega ajavahemikul 29.03.2013-09.2014 ja WC kasutamisega öisel ajal ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016, rahuldamata täies ulatuses.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 14.07.2016 määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab
kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.