Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 19. oktoober 2016, Tartu
Haldusasi
Andrei Grišini kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 14. juuli 2016. a määrus Andrei Grišini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Grišin Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-1259
Jätta Andrei Grišini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
18. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-08, p 10). Seega ei saa kaebaja toetudes viidatud EIK-i lahendile väita, et enne 2014. a ei saanud või ei pidanud ta kahju põhjustanud asjaoludest teada saama. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas pikaajaliselt, ligikaudu üheksa ja pool aastat. Selle perioodi vältel hoiti teda nii suletud osakonnas kui ka avatud osakonnas. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei tunneta teatud mõistliku perioodi möödumisel, et kinnipidamistingimused ei vasta nõutule. Seda enam, et kaebaja paigutati 20. juulil 2009 suletud osakonnast ümber avatud osakonda. Nende kahe režiimi osas on aga tajutavad erinevused, näiteks aeg, mil kinnipeetav saab ringi liikuda. Kahju hüvitamise taotluse vanglale esitas kaebaja aga alles 28. märtsil 2016 (registreeritud 29. märtsil 2016). Kaebaja väide, et tal oli raske mõista, et kinnipidamistingimused ei olnud nõuetekohased, ei ole ringkonnakohtu hinnangul veenev. Selle ebausutavust suurendab eelnevalt märgitud asjaolu, et perioodid, mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas nii suletud kui ka avatud osakonnas, olid märkimisväärselt pikad. Selle ajaperioodi jooksul, kui kaebaja tõesti tundis, et kinnipidamistingimused rikuvad tema õigusi, pidi ta mõistma, et tal tuleks oma õiguste kaitseks kasutada õiguskaitsevahendeid ja juhtida vangla tähelepanu sellele, et kambris valitsevad tingimused ei ole nõuetekohased. Pigem võib kinnipeetava passiivsus viidata sellele, et ta ei tajunudki kinnipidamistingimuste õigusvastasust. Vastasel juhul võtaks keskmine inimene tarvidusele meetmeid, et oma olukorda parandada. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium on eelnevalt viidatud määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-15 märkinud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb, ei saa antud juhul väita, et kaebaja pidi mõistma tingimuste ebakohasust alles siis, kui ta Tallinna Vanglast 1. märtsil 2016 vabanes või siis, kui ta sai teada EIK-i lahendis asjas Tunis vs Eesti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.