Korrakaitse › Vanglad

Tartu Halduskohus tagastas 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses toidu kvaliteediga ja resolutsiooni p-ga 2 tagastas kaebuse ajavahemiku osas 08.08.2006–28.03.2013. Määruse resolutsiooni p-ga 4 võttis halduskohus kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega, duši kasutamise ebapiisavusega, WC kasutamiseks pika ooteajaga ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega menetlusse.

Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse ning palus halduskohtu määruse selles osas tühistada.

Tartu Ringkonnakohus jättis 19.10.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 läbi vaatamata kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016. Määruse kohaselt juhtis vastustaja vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse osas seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016 on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) saab halduskohus menetleda kinni peetava isiku hüvitamiskaebust üksnes ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kaebaja on Tallinna Vanglale esitatud kahjunõude kohaselt taotlenud talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemikul 21.07.2009–01.03.2016 vaid seoses sooja vee puudumisega (kuni septembrini 2014) ja WC kasutamisega. Seega nõustus halduskohus vastustajaga, et kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016 on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Järelikult ei ole kaebus selles osas HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kohtumenetlusse jäi hüvitamiskaebus seoses sooja vee puudumisega (kuni september 2014) ja WC kasutamisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016.

Kaebaja esitas 02.10.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.09.2016. määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole vaidlustanud ruumipuudust Tallinna Vangla kambrites ja jalutusboksides, ventilatsioonipuudulikkust, ebapiisavat tegevust väljaspool kambrit ja spordisaali külastamisvõimaluste vähesust, samuti seda, et dušši oli võimalik kasutada vaid üks kord nädalas 18-19 minuti jooksul inimese kohta. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastustaja vastuse punktile 7, mille kohaselt vangla kaebaja arvates sisuliselt nõustub rikkumistega. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et aegumistähtaega arvestatakse eelneva kolme aasta jooksul. Kaebaja märgib, et ta oli Tallinna Vanglas 11.07.2006-01.03.2016 vahetpidamata ning 21.07.2009-01.03.2016 oli avatud

sektsioonis. Kaebaja ei nõustu tema kaebuse ajalisteks perioodideks jagamisega ning palub kaebuse läbi vaadata täies ulatuses. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja märgib, et ta jääb oma 04.08.2016. a vastuses kaebusele esitatud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Kaebaja väited, mis puudutavad kaebuse tagastamist ajavahemiku 08.08.2006-28.03.2013 osas palub vastustaja jätta tähelepanuta, sest nende osas on Tartu Ringkonnakohus võtnud seisukoha 19.10.2016. a määruses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

puudutavad kaebuse tagastamist perioodi osas 08.08.2006-28.03.2013 ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohased, sest selles osas tagastas halduskohus kaebuse 14.07.2016. a määrusega, mille kaebaja määruskaebusega ka vaidlustas. Tartu Ringkonnakohus võttis kaebaja viidatud määruskaebuse osas seisukoha juba 19.10.2016. a määrusega. Kuna kaebaja on käesoleva määruskaebuse esitanud Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse peale, millega halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016, siis saab ringkonnakohus võtta käesolevas määruskaebemenetluses seisukoha üksnes selle kohta, kas halduskohus on nimetatud osas jätnud kaebuse õigesti läbi vaatamata.

kohaldub VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning selle läbimata jätmise korral ei ole kaebus HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata.

jalutusboksis ruumipuuduse, ventilatsiooni puudulikkuse, ebapiisava tegevusega väljaspool kambrit, spordisaali ja duši vähese kasutamise võimaluste osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja on küll need väited kahju hüvitamise taotluses esitanud, kuid üksnes seoses perioodiga 2006–2009 (tl 14p-20p). Käesolevas asjas on menetluses kaebus seoses perioodiga 29.03.2013–01.03.2016. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses märkinud, et perioodil 21.07.2009–01.03.2016 viibis ta avatud sektsioonis, kus puudus kuni septembrini 2014 soe vesi ning WC kasutamine oli öisel ajal raskendatud. Seega on tal perioodi osas 29.03.2013–01.03.2016 läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus üksnes nende väidete osas.

esitatud väide, et kõik puudujäägid kinnipidamistingimustes mõjutasid teda katkestamatult 9 aasta jooksul, s. o 2006–2016 (tl 21). Perioodi osas 21.07.2009–01.03.2016 on kaebaja kahju

hüvitamise taotluses siiski sõnaselgelt märkinud, et ajal, mil ta viibis avatud osakonnas, esinesid kinnipidamistingimustes puudujäägid üksnes seoses sooja vee puudumise ning WC öisel ajal kasutamise võimalustega (tl 21). Sellele, et kaebaja nõue seoses ruumipuudusega kambrites, probleemidega jalutuskäigu võimaluste ja spordisaali kasutamise võimalustega, seoses akende, loomuliku valguse ja ventilatsiooni samuti vaba aja veetmise võimaluste puudulikkuse, ning duši kasutamise ja väljastatud toidu kvaliteedi probleemidega hõlmas vaid perioodi 2006–2009, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja kahju hüvitise nõude suuruse arvutuskäik. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses taotlenud aja eest, mil ta viibis eeluurimise all, 15 eurot päevas hüvitist, ning perioodi eest 21.07.2009–01.03.2016, mil ta viibis avatud sektsioonis, taotlenud 1 euro suurust hüvitist ühe päeva eest. Seega on kaebaja ilmselgelt pidanud avatud sektsiooni kinnipidamistingimusi oluliselt paremateks, mis viitab otseselt sellele, et kaebaja on perioodil 21.07.2009–01.03.2016 avatud sektsioonis viibimise ajal kinnipidamistingimuste puudujääkidena, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb, mõelnudki üksnes sooja vee puudumist kuni september 2014 ning öisel ajal WC kasutamise piiranguid.

ei nähtu kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, et perioodi osas 29.03.2013–01.03.2016 oleks kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitise nõude vanglale seoses ruumipuudusega kambrites, probleemidega jalutuskäigu võimaluste ja spordisaali kasutamise võimalustega, seoses akende, loomuliku valguse ja ventilatsiooni samuti vaba aja veetmise võimaluste puudulikkuse, ning duši kasutamise ja väljastatud toidu kvaliteedi probleemidega. Järelikult on kaebajal nende väidete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse selles osas läbi vaatamata.

kaebusele rikkumisega nõustunud. Vastustaja on vastuses üksnes märkinud, et juhul, kui halduskohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleks nende väidete osas jätta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu rahuldamata, esitab vastustaja ka sisulised vastuväited kaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita selles seisukohas miski rikkumistega nõustumisele.

tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tanel Saar

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.