lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1790/31

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1790/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1790

Haldusasi

XX kaebus Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse nr TA 15-006261 ja 30.06.2015 vaideotsuse nr 72 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido Rink

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1790 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2017, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-1790 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Töötukassa võttis 03.06.2014 otsusega XX töötuna arvele.
2.Eesti Töötukassa 08.09.2014 otsusega lõpetati tagasiulatuvalt alates 31.08.2014 XX töötuna arvelolek seoses 01.09.2014 tööle asumisega OÜ-s Y.
3.Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsusega nr TA 15-0060261 muudeti XX töötuna arveloleku lõpetamise otsust ja lõpetati XX töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 06.07.2014, sest XX töötas alates 07.07.2014 C OÜ-s. XX esitas Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse peale vaide. Eesti Töötukassa jättis 30.06.2015 vaideotsusega nr 72 vaide rahuldamata.
4.XX esitas 17.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse nr TA 15-0060261 ja 30.06.2015 vaideotsuse nr 72 tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Eesti Töötukassa on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis ning vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja töötas alates 07.07.2014 C OÜ-s. Kaebaja on asja arutamisel ise kinnitanud, et ta asus 07.07.2014 tööle, kuid ei töötanud täistööpäeva ulatuses. Avalduse tähtajaliselt (07.07.2014–16.07.2014) tööle asumiseks C OÜ-s osalise tööajaga on kaebaja kirjutanud ja allkirjastanud. Kohtupraktika järgi ei tulene asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, töölepingulise suhte puudumine (Riigikohtu 30.03.2012 määrus nr 3-2-1-30-12, p 11). Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 5 sätestab, et töölepingu kirjaliku vormi nõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Vastustaja järeldus, et kaebaja väljendas 07.07.2014 avalduses soovi osalise tööajaga tööle asumiseks kuni 16.07.2014 ning C OÜ aktsepteeris avaldust, lubades kaebaja tööle ning märkides töötamise registrisse töösuhte alguskuupäevana 07.07.2014, on kooskõlas nii tuvastatud faktiliste asjaoludega kui ka Riigikohtu praktikaga. Töötamise registri andmetel töötas kaebaja 07.07.2014–16.07.2014 C OÜ-s. Töötuskindlustuse andmekogust nähtuvalt on kaebajale 2014. a juuli eest makstud töötuskindlustusmaksega maksustatud tasu 132,17 eurot. C OÜ kirjalikud selgitused kaebaja seal töötamise kohta on asjakohased ning toetavad vastustaja järeldusi, vastavust kogutud tõenditele ja töösuhte olemasolu C OÜ ja kaebaja vahel perioodil 07.07.2014–16.07.2014. Kuigi kohus annab õigusliku hinnangu haldusaktile selle vastuvõtmise aja seisuga, kinnitab kaebaja 30.06.2015 töötukassale esitatud avaldus töötutoetuse määramiseks, milles kaebaja on märkinud töölepingu alusel töötamisena ka perioodi 07.07.2014–16.07.2014, täiendavalt vastustaja järelduste õigsust. Üksnes kaebaja konto väljavõte töösuhte puudumist ja tasu mittemaksmist ei tõenda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Halduskohus jättis ebaõigesti küsimata seletused C OÜ töötajatelt. Esitatud tõendid selle kohta, et kaebaja C OÜ-s töötas, ei ole piisavad. Kaebaja ei ole saanud nimetatud ettevõttest palka. Kaebaja tutvus 07.07.2014 C OÜ-s kolme tunni vältel töötingimustega. Seda ei saa 2(3)

3-15-1790 lugeda töösuhteks. Kaebaja ei asunud seal tööle, sest töötingimused ei olnud selleks sobivad. Kaebaja ei ole kuidagi väljendanud kaudset tahteavaldust seal tööle asumiseks. Tekkinud kahtlused tuleks tõlgendada kaebaja kasuks.

7.Eesti Töötukassa palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lisaks kaebaja avaldusele tööle asumiseks C OÜ-s tõendavad tema seal töötamist 07.07.2014–16.07.2014 töötamise registri kanne, Maksu- ja Tolliametile deklareeritud tasu töötamise eest, tööandja selgitused ja kaebaja 30.06.2015 esitatud avaldus töötutoetuse taotlemiseks, milles ta kinnitab töötamist töölepingu alusel 07.07.2014–16.07.2014. Nimetatud tõenditest tuleb järeldada, et kaebaja töötas C OÜ-s ajavahemikul 07.07.2014–16.07.2014. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide halduskohtule C OÜ töötajatelt selgituste küsimata jätmise kohta, sest vastustaja on pöördunud nii kohtumenetluses kui ka vaidemenetluses töösuhte väljaselgitamiseks otse tööandja poole. Tööandja on järjekindlalt kinnitanud töösuhte olemasolu. Kaebaja töötamine on ka dokumentaalselt tõendatud. Puudub mõistlik selgitus, miks peaks tööandja tegema kulutusi tööjõule, kui tal puudub isikuga töösuhe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selliseid uusi asjaolusid, väiteid ega tõendeid, mida halduskohus ei oleks kohtuotsuses juba hinnanud.
9.Vaidlustatud otsustes tuginetakse tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 lg 5 p-le 3 ja § 7 lg 1 p-le 3, mille järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. TLS § 1 lg 2 järgi eeldatakse töölepingulise suhte olemasolu, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Töölepingu olemasolu kaebaja ja C OÜ vahel on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjalikult hinnanud.
10.Vastuseks kaebaja väitele tõendite hindamise nõuete rikkumise kohta leiab ringkonnakohus, et halduskohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt (HKMS § 61 lg 1). Olukorras, kus kõik asja materjalide juurde kuuluvad tõendid näitavad ülekaalukalt töösuhte olemasolu kaebaja ja C OÜ vahel asjassepuutuval perioodil, puudub vajadus koguda täiendavaid tõendeid. Tööandja on kinnitanud kaebajaga töösuhte olemasolu asjassepuutuval ajavahemikul ja märkinud, et kaebajale tasuti töö eest sularahas (tl 69).
11.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 eurot) jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja