Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel 28.02.2017, Tartu 3-16-2444 Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla kohustamiseks muuta individuaalses täitmiskavas tema ohtlikkusele antud hinnangut Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määrus Deniss Rogateni määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Rogaten Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Deniss Rogateni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.31.05.2016 koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) on kaebaja ohtlikkuseks märgitud „ohtlik“ ning avavanglasse ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021. D. Rogaten on ITK-ga tutvunud 10.06.2016. 07.11.2016 koostatud ITK-s on kaebaja ohtlikkuseks märgitud „kõrgohtlik“ ning avavanglasse ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021. D. Rogaten on ITK-ga tutvunud 07.11.2016.
2.D. Rogaten palus 06.07.2016. a taotluses selgitada Viru Vanglal, miks on ITK-s muudetud avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäeva, kuivõrd eelmine tähtpäev oli juunis 2016. a. Viru Vangla selgitas 08.08.2016. a vastuses nr 6-10/19924-2, et kahe ITK koostamise vahelisel ajal muudeti D. Rogateni ohtlikkus tasemelt „ohtlik“ tasemele „kõrgohtlik“, millega parandati aastaid kinnipeetava ITK-s esinenud viga. Vangla märkis, et kuna kinnipeetav hinnati kõrgohtlikuks, ei tule kõne alla tema paigutamine avavanglasse ITK alusel ning kõrgohtliku kinnipeetava puhul ei ole
võimalik justiitsministri 25.03.2009. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17 lg 1 p-st 2 tulenevalt varasem avavanglasse paigutamise kuupäev.
3.Kaebaja esitas 10.08.2016 taotluse, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et tema ohtlikkuse tase 31.05.2016. a ITK-s on „ohtlik“ ning ta soovis selgitust ohtlikkuse taseme ja avavanglasse paigutamise aja muutmise osas. Viru Vangla vabandas 12.09.2016. a vastuses nr 6-10/230842 31.05.2016. a ITK-s valesti märgitud ohutaseme pärast.
4.D. Rogaten esitas 13.09.2016 taotluse nr 6-10/26507-1, milles ta leidis, et viimati koostatud ITK-s on põhjuseta muudetud avavanglasse paigutamise võimalikkust tähistavat kuupäeva ja ohtlikkuse taset. Viru Vangla jättis 13.10.2016. a vastusega nr 6-10/26507-2 rahuldamata D. Rogateni 13.09.2016. a taotluse täies ulatuses. Vangla selgitas, et põhjus, miks muudeti kinnipeetava avavanglasse paigutamise kuupäeva, on ammendavalt selgitatud vastuses nr 610/19925-2, ning asjaolu, et ITKs jäi hooletusveana esialgselt kuupäev muutmata, ei muuda asjaolu, et sooritatud kuritegudest lähtuvalt on ta hinnatud kõrgohtlikuks.
5.D. Rogaten esitas 18.10.2016 vaide, milles ta palus muuta tema ohtlikkuse tase tagasi tasemele „ohtlik“. Viru Vangla jättis 17.11.2016. a vastuses nr 6-10/30322-2 D. Rogateni ohtlikkuse taseme muutmata. Vangla selgitas, et kuni ohtlikkuse taseme tõstmiseni oli D. Rogateni ohtlikkuse tase valesti hinnatud. Tapmine on kõrgohtlik kuritegu, mille sooritaja ei ole kõrgohtlik vaid juhul, kui kuriteo toimepanemise juures ilmnevad väga erandlikud kõrgohtlikkust välistavad asjaolud, kuid D. Rogateni puhul neid ei esine.
6.D. Rogaten esitas 27.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Viru Vanglat muutma tema riskihindamise ohutaset. Kaebuse põhjendused: 21.11.2012 koostatud ITK-s oli märgitud kaebaja ohutasemena „ohtlik“. Korduvate riskihindamiste käigus on kaebaja hinnatud samuti „ohtlikuks“. Ta täitis kõik ITK-s ettenähtud nõuded: töötas, osales programmides, õppis, tegeles vabatahtlikult asjadega, mida polnud ITKs ette nähtud. Kui tuli alustada tema avavanglasse ümberpaigutamise protsessiga, tehti kaebajale erakorraline riskihindamine, mille tulemusena muudeti ohutase „kõrgohtlikuks“ ning selgituseks öelda, et tulenevalt tema kuriteost on ta hinnatud kõrgohtlikuks ning et ta ei saa avavanglasse. Selline ohutaseme muutmine oli ebaseaduslik ja meelevaldne. Kuna riskihindamistega tegelevad väljaõppinud spetsialistid, siis on vigane hinnang välistatud ja viimane muudatus on meelevaldne. Ka on õpikutes „Kriminogeensete riskide hindamine“ ja „Riskihindamise käsiraamat“ märgitud, et ohutasemeid ei määrata konkreetse kuriteo ega paragrahvi järgi. Kaebaja suhtes leidis kohus süüd kergendavaid asjaolusid ja määras keskmisest kergema karistuse. Ta pole kinnipidamise jooksul saanud ühtegi karistust, ei ole käitunud agressiivselt, on täitnud kõik ITK-s toodud tegevused ja programmid, on osalenud heategevuses, ka vabatahtlikel üritustel. Puuduvad viited, et ta võib teisi ohustada ning ka tingimused, milles oht ilmnes, on muutunud.
7.Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2017. a määrusega D. Rogateni kaebuse. 1) Kohus palus vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud avaldusi seoses tema ümberpaigutamisega avavanglasse (näiteks taotlus ümberpaigutamiseks, vastuväide ümber paigutama jätmisele) ning kas vangla on teinud otsuseid seoses kaebaja ümberpaigutamisega avavanglasse. Kuivõrd vangla kohtunõudele vastates
sellekohaseid andmeid ei esitanud, siis eeldas kohus, et eelnimetatud avaldusi või haldusakte tehtud ei ole. 2) Kohus märkis, et kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude ja palus kohustada Viru Vanglat muutma ITK-s kaebaja ohtlikkusele antud hinnangut, kuid selline nõue ei ole lubatav ja kohtul tuleks see tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, et muudetaks ITK-s märgitud avavanglasse paigutamise kuupäeva, millise nõude lahendamise käigus saaks kohus hinnata, kas kaebaja ohtlikkuse taset muudeti õiguspäraselt. Seega tõlgendas kohus kaebust nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja ITK-d avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti üle vaatama. Kohus leidis, et ITK on avavanglasse paigutamise aja osas kohtus vaidlustatav. Määruse nr 9 § 17 lg 1 p 3 alusel on kinnipeetava paigutamine avavanglasse varem kui 18 kuud enne vabanemist võimalik ainult eeldusel, et ümberpaigutamine on ette nähtud ITK-s. Kui kinnipeetaval on ITK põhjal olnud kindel teadmine sellest, millal otsustatakse tema üleminek avavanglasse, võib selle tingimuse muutmine ehk avavanglasse üleviimise otsustamise aluse äravõtmine väärida kohtulikku kontrolli. Kaebus kuulub tagastamisel HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4) Kohus märkis, et Viru Vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vastustaja poole 06.07.2016. a ja 10.08.2016. a selgitusnõuetega ohutaseme muutmise osas ning 18.10.2016 esitas kaebaja avalduse, mille ta pealkirjastas vaidena ja milles taotles oma ohtlikkuse taseme muutmist. Seega ei ole kaebaja esitanud vanglale nõuet muuta ITK-s tema avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.D. Rogaten esitas 22.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub rahuldada tema kaebus või tagastada see Tartu Halduskohtule läbivaatamiseks ja menetlemiseks. Kaebaja väitel vaidlustab ta kohtu seisukohad, et ITK ei ole haldusakt ja selle vaidlustamine ei ole võimalik ning et ta ei ole esitanud vaiet. D. Rogaten märgib, et ta esitas 13.09.2016 taotluse nr 6-10/26507-1, milles ta nõudis muuta „kõrgohtlik“ tagasi „ohtlikuks“, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata, millele ta esitas 19.10.2016 vaide, milles nõudis riskihindamise tulemusel eksliku hinnangu muutmist ning mille p-s 1 vaidlustas otsust nr 610/26507-2, mida vangla teadlikult või ekslikult lahendas taotlusena. Sellega on ta ebaõigsuse parandamiseks ammendanud kõik vanglasisesed võimalused – taotlus ja vaie on olemas, mis jäeti rahuldamata. Oma taotluses ja vaides nõudis ta riskihindamise tulemusel määratud ohutaseme muutmist selle ebaseaduslikkuse ja põhjendamatuse tõttu. Kuna ohutase puudutab vangistatu elu paljusid aspekte (kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine, väljasõidud, avavanglasse ümberpaigutamine, puhkuse väljasõidud koju), siis on tegemist haldusaktiga.
9.Viru Vangla esitas 22.02.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Vangla märgib, et kohus tagastas kaebuse õigesti, kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud nõuet muuta ITK-s tema avavanglasse paigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet. Vangla väitel ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et vangla on kohut eksitanud, kuivõrd kaebaja poolt 18.10.2016 esitatud pöördumisest ei tulene taotlust muuta ITK-s tema
avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
12.Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 3 märkinud, et kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude ja palus kohustada Viru Vanglat muutma ITK-s kaebaja ohtlikkusele antud hinnangut, milline nõue ei ole lubatav ja kohtul tuleks see tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seejärel märkis halduskohus määruses, et kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, et muudetaks ITKs märgitud avavanglasse paigutamise kuupäeva ning kohus saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja ITK-d avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti läbi vaatama, milline kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole nii seonduvalt ITK-s tema ohtlikkuse kohta tehtud märkega kui ka avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäevaga, on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses selgelt taotlenud, et Viru Vanglat kohustataks muutma tema riskihindamise ohutaset „kõrgohtlikust“ „ohtlikuks“, kuna ohutaseme muutmine on kaebaja arvates ebaseaduslik ja meelevaldne. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, on halduskohus vaidlustatud määruses ebaõigesti märkinud, et saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja ITK-d avavanglasse paigutamise kuupäeva osas uuesti läbi vaatama. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu määruse pdes 4-6 esitatud põhjendused avavanglasse paigutamise aja osas asjakohatud.
14.Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kaebaja esitatud kohustamisnõue ei ole lubatav ning halduskohus on viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26). Kaebaja vaidlustab määruskaebuses kohtu seisukoha, et ITK ei ole haldusakt. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole ITK haldusakt, vaid karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, kus esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ja nende rakendamise graafik ning iseseisvalt ei ole võimalik vaidlustada ITK turvalisusriske puudutavat osa. Seda on Riigikohus ka märkinud halduskohtu viidatud lahendis. Ringkonnakohus selgitab, et märge ITKl kinnipeetava
ohtlikkuse kohta ei ole haldusakti tunnustele vastav märge ning sellel puudub iseseisev mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vangistusseaduse (VangS) §-de 14, 16 ja 20 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib asuda seisukohale, et kehtiva vangistusõiguse kohaselt viiakse karistus täide kinnises vanglas. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise kolm ammendavat alust on sätestatud VangS §-s 20. Nendeks on ITK-st järelduv vangistuse kinnises vanglas täideviimise ebaotstarbekus, reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ajaline lühidus (vähem kui üks aasta) ja karistuse kandmiselt vabanemise tähtpäeva lähenemine (ära kanda jäänud vähem kui 18 kuud) (VangS, kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 73-74). Kehtivast seadusandlusest ei tulene vangla kohustust kaaluda mõne formaalse eelduse täitumisel kinnipeetava ümberpaigutamist ning seadusandlus ei välista kinnipeetava poolt taotluse esitamist tema avavanglasse ümberpaigutamiseks, kui ta leiab, et selleks on nõutud tingimused täidetud. Sellekohase taotluse mitterahuldamise otsustust on kinnipeetaval võimalik vaidlustada. Käesoleval juhul sellist ITK-s märgitud hinnangul põhinevat haldusakti või toimingut vaidlustatud ei ole. Kohtupraktikas on sedastatud, et kaebaja võib ITK-s esitatu ekslikkusele viidata ka tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (Riigikohtu 17.07.2010. a otsus nr 3-3-1-95-09, p 26). Kuna ITK ei vasta sisu poolest haldusakti tunnustele, sisaldab üksnes hinnanguid kinnipeetava ohtlikkuse kohta ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi, siis ei ole see iseseisvalt vaidlustatav. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vastustaja ei ole teinud märkele „kõrgohtlik“ tuginedes kaebaja suhtes ühtegi otsustust, mis vastaks haldusakti tunnustele. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja esitatud kohustamisnõue ei ole lubatav. Muus osas jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud kaebaja väited tähelepanuta, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
15.Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et D. Rogateni kaebus kuulub talle tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna Tartu Halduskohus on lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni ja on tagastanud D. Rogateni kaebuse, siis jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2017. a määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.