Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. märts 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 20.06.2016 Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373; 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766; 12.05.2016 käskkirja nr 62/779; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/781; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/789; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 tühistamiseks. 11.07.2016 saabus Tartu Halduskohtusse V. Fartõgini puuduste kõrvaldamise avaldus, milles V. Fartõgin taotles seonduvalt eelpoolnimetatud käskkirjadega ja vangla toimingutega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Tartu Halduskohus 19.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastas V. Fartõgini kaebuse osas, mis puudutas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt 28.03.2016 kaebaja täielike läbiotsimistega; resolutsiooni p-ga 2 võttis kaebuse Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373, 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/779, 12.05.2016 käskkirja nr 62/781, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/789, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamisnõude osas menetlusse ning määras vastustajaks Tartu Vangla. Sama määruse
resolutsiooni p-ga 4 eraldas kohus kaebuses esitatud nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse. V. Fartõgini nõuet Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot menetleb kohus haldusasja nr 3-16-1686 raames.
3.01.12.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus haldusasjas nr 3-16-1686.
4.Tartu Halduskohus 28.12.2016 määrusega jättis läbi vaatamata V. Fartõgini kaebuse käesolevas haldusasjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses lukustatud kambrites nr 1022 ja 1021 viibimise tõttu tekkinud tervisekahjuga (must ja külm kamber, värske õhu, sooja ja külma vee puudumine, kaebaja terviseseisundi kontrollimata jätmine lukustatud kambrisse paigutamisel, 24.05.2016 vanglaametnike tegevusetus, mille tõttu jäi V. Fartõginil õigeaegselt saamata meditsiiniline abi, aga samuti inimväärikuse alandamisega seoses). Kohtumenetlusse jäi V. Fartõgini kaebus Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamiseks ja seoses nimetatud käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot.
5.09.01.2017 esitas V. Fartõgin kohtule taotluse, milles esitas omapoolsed vastuväited vastustaja seisukohtadele.
6.25.01.2017 esitas vastustaja omapoolse seisukoha V. Fartõgini poolt 09.01.2017 esitatud vastuväidetele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
7.Kaebaja peab Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 õigusvastaseks. Kaebaja alustas näljastreiki 01.04.2016, seega jäi talle arusaamatuks, miks teda otsustati 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 paigutada lukustatud kambrisse alles 13.04.2016, mitte 01.04.2016. Kaebaja arvates tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud pelgalt näljastreigi pidamise tõttu proportsionaalne. Kaebaja leiab, et tema hoidmine lukustatud kambris 57 päeva jooksul on vastuolus Õiguskantsleri poolt 05.10.2016 Justiitsministeeriumile adresseeritud kirjas avaldatud seisukohaga kinnipeetavale kohaldatava üksikvangistuse suhtes. Kaebaja arvates vaidlustatava käskkirjaga tema suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine tõi endaga kaasa kaebaja inimväärikuse alandamise. Kaebaja väitis samuti, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine 57 päeva jooksul ei olnud proportsionaalne. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamist ja sellega seonduvalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 125 eurot. Vastustaja vastuväited
8.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
8.1.Vastustaja teatas, et jääb varasemalt vaideotsuses ning kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud seisukohtade juurde. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuete. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud nii õiguslik kui ka faktiline alus ning põhjendused, miks selliseid meetmeid kohaldada oli vaja. Ühtegi sellist sisulist vastuväidet, mille pinnalt võiks tekkida kahtlus haldusakti õiguspärasuses, kaebaja välja toonud ei ole. Tingimused konkreetses kambris, kuhu kaebaja vaidlustatud käskkirja täitmisega seonduvalt paigutati, ei mõjuta kuidagi haldusakti enda õiguspärasust.
8.2.Lisaks eeltoodule märkis vastustaja, et Õiguskantsler on oma 05.10.2016 kirjas pööranud Justiitsministeeriumi tähelepanu kartserikaristuse regulatsiooni ning karistuse kestvusega
seonduvale. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all mitte kaebajale määratud distsiplinaarkaristus, vaid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega, kaebaja viide nimetatud dokumendile on käesolevas vaidluses asjakohatu. Täiendavate julgeolekuabinõude näol on tegemist julgeoleku tagamise täiendava abinõuga, mida kohaldatakse ainult konkreetse aluse ilmnemisel. Tegemist on ennetuslikku laadi meetmega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Seetõttu ei saa pidada asjakohasteks kaebaja selgitusi karistuse proportsionaalsuse ja täiendavate julgeolekuabinõude kestvuse kohta, sest täiendavate julgeolekuabinõud ei ole karistuse liik VangS § 63 lähtudes.
8.3.Kuivõrd vastustaja hinnangul ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olnud kaebaja suhtes õigusvastane, ei ole kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele.
8.4.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
9.Kaebuse kohaselt taotles selle esitaja kohtult Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamist ja sellega seonduva kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 125 eurot.
10.Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamisnõue.
10.1.Tulenevalt haldusasja materjalidest, Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirjaga nr 6-1/373 kohaldati kaebaja suhtes alates 13.04.2016 täiendavaid julgeolekuabinõusid - lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-de 1 ja 2 p-de 1, 3, 4 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 lg 1 alusel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 09.06.2016 käskkirjaga nr 6-1/567. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et käesoleva aja seisuga vaidlusalune käskkiri juba kaotas oma kehtivuse, on selle vaidlustamine tühistamisnõude raames lubatud õiguskaitsevahend (v.t. RKHKo 3-3-1-88-14).
10.2.Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid (TJ) võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine.
10.3.Kohus on seisukohal, et vaidlustatav Tartu Vangla 13.04.2016 käskkiri nr 6-1/373 on haldusakt, kuna käskkiri vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele (kaebaja suhtes regulatiivse iseloomuga otsustus). Vastavalt HMS §-le 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
10.4.Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Seega, Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 näol on tegemist diskretsioonilise haldusaktiga, milles on kasutatud otsustamisdiskretsiooni (otsustakse TJ kohaldamise üle) ja valikudiskretsiooni (valitakse konkreetne TJ vastavalt VangS § 69 lg-le 2).
10.5.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHKo 3-3-133-10, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHKo 3-3-1-63-09, p 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kinnipeetav kavatseb tegutseda ka edaspidi VangS § 69 lg-s 1 kirjeldatud viisil (RKHKo 3-3-1-88-14, p 16).
10.6.Tulenevalt kaebusest ja selle täiendusest, pidas kaebaja Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 õigusvastaseks muu hulgas ka põhjusel, et kamber nr 1022, kuhu ta oli paigutatud, oli must ja külm, kambris puudus värske õhk, soe ja külm vesi. Enne TJ kohaldamist jäeti kontrollimata kaebaja terviseseisund. 24.05.2016 vanglaametnike tegevusetuse tõttu jäi V. Fartõginil õigeaegselt saamata meditsiiniline abi.
10.6.1.Võttes arvesse eelpoolnimetatud Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt antud juhiseid TJ kohaldamise kohtulikuks kontrollimiseks, aga samuti HMS § 4 lg-s 2 ja §-s 54 sätestatud õiguspärase diskretsioonilise haldusakti eelduseid, on kohus seisukohal, et kaebaja etteheited lukustatud kambri nr 1022 tingimustele ei ole Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 vaidlustamisel asjakohased. Kuigi lukustatud kambrisse paigutamine toimus vaidlusaluse käskkirja alusel, on see kohtupraktikas tunnistatud eraldiseisvaks toiminguks, mille õiguspärasuse kontroll ei toimu selle toimingu aluseks oleva käskkirja vaidlustamise raames. Analoogne olukord ka kambritingimustega ja vanglaametnike tegevusetusega. Need toimingud vaidlustatakse eraldi käskkirjast, mille alusel otsustati kohaldada TJ. Tulenevalt haldusasja materjalidest, ei ole kaebaja vaidlustanud tuvastamisnõude raames ei tema lukustatud kambrisse nr 1022 paigutamist ega selle kambri tingimusi, aga samuti vanglaametnike tegevusetust 24.05.2016. Kaebaja soovis seoses eelpoolnimetatud toimingutega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Tartu Halduskohus 28.12.2016 määrusega jättis kahjunõude läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
10.7.Nähtuvalt kaebuse ja selle täiendusest, seadis kaebaja kahtluse alla Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirjaga nr 6-1/373 tema suhtes TJ kohaldamist alates 13.04.2016 põhjusel, et kaebaja oli näljastreigis alates 01.04.2016.
10.7.1.Tulenevalt vaidlusalusest käskkirjast, üheks kaebaja suhtes alates 13.04.2016 TJ kohaldamise aluseks oli tõepoolest see asjaolu, et kaebaja pidas alates 01.04.2016 näljastreiki. Kohus leiab, et vaidlusaluses käskkirjas on ammendavalt selgitatud, miks esineb vajadus kohaldada kaebaja suhtes TJ sel põhjusel, et kaebaja kuulutas välja näljastreigi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt alates 01.04.2016 ehk 13 päeva jooksul vanglas pakutavast toidust loobumise tõttu seadis kaebaja ohtu enda tervise ja elu. Kohtu arvates näljastreigi pidamise tõttu tervise ja elu ohtu seadmine on siiski individuaalne ja oleneb konkreetse kinnipeetava tervisest ja organismi vastupidavusest, kuid üldjuhul on tervise ja elu ohtu seadmine tõenäoline, kui kinnipeetav loobub toidust 10 päeva jooksul. Antud juhul 13.04.2016 seisuga pidas kaebaja näljastreiki juba 13 päeva järjest, seetõttu esines kohtu arvates alus TJ kohaldamiseks. TJ kohaldamisel küll ei toitlusta vastustaja kinnipeetavat sunniviisiliselt, kuid vastustaja selgitusel viibib kinnipeetav lukustatud kambris pideva järelevalve all. Seega, vajaduse korral oleks vastustaja saanud kiiremini reageerida kaebaja terviseseisundi halvenemisele. Järelikult ei nõustu kohus kaebajaga, et tema suhtes alates 13.04.2016 TJ kohaldamine, näljastreigi pidamise tõttu, oli
meelevaldne.
10.8.Lisaks eelpoolnimetatule märgib kohus, et tulenevalt Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirjast nr 6-1/373, peamiseks TJ kohaldamise aluseks oli kaebaja käitumine, mis väljendus korduvates distsiplinaarrikkumiste toimepanemises. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt ajavahemikul 12.03.2016-12.04.2016 pani kaebaja toime kokku 8 rikkumist, millest viimased 3 olid registreeritud 12.04.2016. Kaebaja poolt toime pandud rikkumiste seas oli kehtiva suitsetamiskorralduse rikkumine, keelatud esemete hoidmine ja omastamine, vanglaametnike korralduste eiramine. Sellest tulenevalt on õige vaidlustatavas käskkirjas tehtud vastustaja järeldus, et kaebaja on süstemaatiline vangistust reguleerivate õigusaktide rikkuja, kes oma õigusvastase käitumisega kujutab ohtu vangla julgeolekule ja kelle käitumist ei mõjuta isegi kõige rangemad distsiplinaarkaristused.
10.9.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustajal esines 13.04.2016 seisuga põhjendatud alus arvata, et tulevikus paneb kaebaja korda uusi distsiplinaarrikkumisi. Seega, kaebaja suhtes TJ kohaldamiseks olid täidetud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud eeldused. Samuti kohus on seisukohal, et Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 osas, mis puudutab kaebaja suhtes alates 13.04.2016 TJ kohaldamist, ei esine kaalutlemisvigu. Kaalutletud on TJ kohaldamata jätmist, kaebaja suhtumist vangistust reguleerivatesse õigusaktidesse ja kaebaja käitumisest tulenevat mõju teistele kinnipeetavatele ning vangla julgeolekule. Konkreetsete VangS § 68 lg-s 2 sätestatud TJ kohaldamise osas leiab kohus, et ka TJ meetmete valiku põhjendamisel ei teinud vastustaja kaalutlusvigu. Iga kohaldatud TJ vajalikkust ja eesmärki on põhjendatud. Need põhjendused on kohtu jaoks arusaadavad ja veenvad. Vastustaja arvestas TJ kohaldamisest kaebaja õigustele tuleneva mõjuga. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes rakendatud meetmed (lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine) on olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Käskkirjadest nähtuv kinnitab, et otsustamise käigus kaaluti piisava ulatusega nii kaebaja varasema käitumisega seonduvat kui selle mõju teistele vanglas viibivatele isikutele. Tulenevalt vaidlusaluse käskkirja põhjendusest kohtul puudub alus arvata, et kaebaja suhtes TJ kohaldamisel lähtuti karistuslikust eesmärgist.
10.10.Kaebaja väitis, et tema suhtes TJ kohaldamine 57 päeva jooksul ei olnud proportsionaalne.
10.10.1.Tulenevalt haldusasja materjalidest, kohaldati kaebaja suhtes TJ alates 13.04.2016 (käskkiri nr 6-1/373) 06.05.2016 pikendati (TJ kohaldamise pikendamise protokoll) ja lõpetati 09.06.2016 (käskkiri nr 6-1/567) asjaolude äralangemise tõttu.
10.10.2.Esmalt nõustub kohus vastustajaga, et antud juhul ei ole kaebaja viide Õiguskantsleri poolt 05.10.2016 Justiitsministeeriumile esitatud pöördumisele asjakohane. Õiguskantsler oma 05.10.2016 pöördumises nr 6-1/161019/1604041 Justiitsministrile avaldas rahuolematust seoses maksimaalselt lubatud kartserikaristuse pikkusega. Sellest pöördumisest tulenevalt ei tule kõne alla TJ kohaldamise pikkust. Kohus leiab, et kuigi nii kartserikaristusega kui ka lukustatud kambrisse paigutamisega kaasneb kinnipeetava üksikvangistus, on distsiplinaarkaristuse ja TJ kohaldamise eesmärgid erinevad. Distsiplinaarkaristusel on sanktsioneeriv eesmärk, seevastu TJ kohaldamine toimub preventiivsel ehk ennatlikul eesmärgil seni, kuni esineb oht VangS § 69 lg-s 1 sätestatud hüvedele, mille kaitse tagamine kaalub kohtu arvates kindlasti üles üksikvangistusega kaasnevaid kinnipeetava õiguste riiveid.
10.10.3.VangS § 69 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Vaidlusaluses käskkirjas oli märgitud, et kolmanda üksuse juht otsustab kaebaja suhtes TJ kohaldamise jätkamise vajaduse üle alates käskkirja kaebajale tutvustamise päevast vähemalt korra kuus või kuni asjaolude äralangemiseni.
Seega, vaidlusaluses käskkirjas märgitu, et TJ kohaldamine lõpetatakse asjaolude ära langemisel, on kooskõlas VangS § 69 lg-ga 3. Mis puudutab ühekuist kontrollitavat perioodi, siis kohtu arvates on see proportsionaalne ajavahemik, mille saabumisel oleks võimalik kogutud teabe põhjal uuesti kaaluda TJ kohaldamise jätkamist. Sellel põhjusel ei ole eelpoolnimetatud perioodi jooksul TJ kohaldamine ebaproportsionaalne.
10.10.4.06.05.2016 hindas vastustaja uuesti kaebaja suhtes TJ kohaldamise vajadust ning otsustas TJ kohaldamist jätkata. Selle kohta oli koostatud 06.05.2016 protokoll. Protokolli kohaselt jätkas kaebaja kontrollitaval perioodil (13.04.16 - 13.05.16) õigusrikkumiste toimepanemist ning tema käitumises ei olnud näha positiivset muutust. Seega otsustati jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (samas mahus, mis otsustati käskkirjaga nr 6-1/373) põhjusel, et tegemist on jätkuvalt süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 06.05.2016 esines jätkuvalt vajadus kaebaja suhtes TJ kohaldamiseks ning alates 06.05.2016 kuni 09.06.2016 VangS § 69 lg 2 p-des sätestatud TJ jätkuv kohaldamine on olnud proportsionaalne.
10.11.Kohus märgib täiendavalt, et ei esine ka muid aluseid Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamiseks. Vaidlusalune käskkiri vastab HMS §-s 54 esitatud õiguspärase haldusakti nõuetele. Diskretsiooni kasutati vastavalt HMS § 4 lg-s 2 sätestatud reeglitele. Käskkiri on välja antud pädeva ametniku poolt (VSKE § 12 lg 1), kooskõlas VangS § 69 lg-dega 1 ja 2 ja vastab vorminõuetele. Kohus nõustub vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendustega ja kaalutlustega ning leiab, et kaalutlusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huvi. Vastustaja on enne 13.04.2016 ja 06.05.2016 otsustuste tegemist andnud kaebajale võimaluse esitada vastuväiteid. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 13.04.2016 käskkiri nr 6-1/373 on nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane.
10.12.Sellest tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 tühistamisnõude rahuldamata.
11.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue seonduvalt Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirjaga nr 61/373.
11.1.Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on vaidlustatud käskkirjaga vabaduse piiramine lukustatud kambrisse paigutamise, liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise ning kehakultuuriga tegelemise keelamise näol. Samuti väitis kaebaja kaebuse täienduses, et Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirjaga nr 6-1/373 alandati tema inimväärikust.
11.2.Kohus märgib, et 28.12.2016 määrusega jättis kohus läbi vaatamata V. Fartõgini kaebuse käesolevas haldusasjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses lukustatud kambrites nr 1022 ja 1021 viibimise tõttu tekkinud tervisekahjuga (must ja külm kamber, värske õhu, sooja ja külma vee puudumine, kaebaja terviseseisundi kontrollimata jätmine lukustatud kambrisse paigutamisel, 24.05.2016 vanglaametnike tegevusetus, mille tõttu jäi V. Fartõginil õigeaegselt saamata meditsiiniline abi, aga samuti inimväärikuse alandamisega). Lisaks eeltoodule, leiab kohus, et kaebaja vaidlusaluse käskkirja alusel lukustatud kambrisse paigutamise tõttu ei saanud tema inimväärikust olla alandatud iseenesest (vrd. RKHKo 3-3-1-3-10, p 9). Järelikult saab kohus sisuliselt vaadata kahjunõude vaid seonduvalt Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 alusel vabaduse piiramisega.
11.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4 ja 6 sätestatud
viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
11.4.Seega, peab mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks esinema lisaks kahjule ka haldusorgani õigusvastane tegu (haldusakt või toiming), süü teo toimepanemises ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel. Kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 õigusvastasust, ei ole kahju hüvitamise nõude esmane eeldus täidetud, mistõttu puudub vajadus analüüsida teiste eelduste esinemist. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seonduvalt Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373 alusel tema vabaduse piiramisega rahuldamata.
12.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.
13.Menetluskulud.
13.1.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et vastustaja juriidilise osakonna põhitegevuseks ongi kohtumenetluses osalemine ja vangla huvide kaitsmine, ei pidanud vastustajal käesoleva halduskohtumenetluse raames tekkima menetluskulusid. Sellest tulenevalt ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.