Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Jüri Puust Vastustaja (võlgnik/usaldusisik): O.G. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Puudutatud isik (võlausaldaja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Valentina Nefjodova
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. septembri 2016 määrus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtus Swedbank AS kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Viru Maakohtu 16.04.2012 määrusega kuulutati välja O.G. (võlgnik) pankrot. 02.05.2013 määrusega kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne, lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 171. Kohus määras usaldusisikuks võlgniku.
2.Võlgnik esitas 18.05.2016 maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vastavalt PankrS § 175 lg-le 11. Võlgnik leidis, et on kohustustest vabastamise menetluses täitnud nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik on maakohtule esitanud aruanded ja andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku majanduslik olukord on äärmiselt raske. Võlgnikul on osaline töövõimekaotus, tõsised südameprobleemid, ta on operatsiooni järjekorras. Füüsiline töö on võlgnikule tervislikel põhjustel vastunäidustatud, arvuti taga saab ta töötada järjest paar tundi.
3.Võlausaldaja Swedbank AS leidis, et võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. Menetluse jooksul on võlgnik teinud Swedbank AS-le ühe makse summas 117,16 eurot. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks püüd saada tasuvam töökoht.
4.Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustunud võlgniku taotlusega. Võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ei ole eluliselt usutav, et 20-aastase staažiga raamatupidaja ja loenguid pidav spetsialist teenib sedavõrd vähe. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik varjab oma tegelikku sissetulekut.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 2. septembri 2016 määrusega O.G. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Swedbank AS taotluse O.G. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks jättis maakohus samuti rahuldamata. Kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik kolme aasta vältel vastavalt jaotisele teinud võlausaldajatele ühe makse: 2013. a eest 04.10.2014 Swedbank AS-le 117,16 eurot ja 06.10.2014 AS-le SEB Pank 364,94 eurot. Lõpparuande kohaselt oli II järgus saamata jaotis Swedbank AS-l 21 367,86 eurot (24,30%) ja AS-l SEB Pank 67 407,17 eurot (75,70%). Võlgniku kolm aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel tasutut ei saa pidada PankrS § 175 lg 1 p 11 mõttes võlausaldajate nõuete rahuldamiseks arvestatavas ulatuses, mis õigustaks kohustustest vabastamist enne viie aasta möödumist. Kolme aasta vältel tasutud
ca 480 eurot on pigem sümboolne ning seetõttu puudub PankrS § 175 lg 1 p 11 kohaldamise vajalik eeldus. Kohus möönis, et võlgniku tervislik seisund (60% töövõimekaotus, krooniline südamepuudulikkus) võib mõjutada võlgniku töötamisvõimalusi ja võimekust, kuid kohtul ei ole veendumust, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, järgimaks võlausaldajate huve. Tervisetõenditest ei tulene, millise töö tegemine on võlgnikule vastunäidustatud ja millise koormusega tööd võib võlgnik teha. Tõenditest ei nähtu, et võlgnik saab töötada ainult raamatupidajana ja mitte üle kahe tunni päevas. Võlgnik on operatsiooni ootel, pärast mida võib eelduslikult tema tervislik seisund paraneda. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole tööd otsinud, vaid töötas töökohal, mis tal on olnud 20 aastat ja tervislikku seisundit arvestades veerand koormusega (2 tundi päevas). Kohus ei pidanud põhjendatuks Swedbank AS taotlust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks viimase kohustuste rikkumise tõttu. Kohtul on kahtlusi võlgniku väidete usutavuses, kuid puudub veendumus tema kohustuste rikkumise süülisuses ja tegeliku majandusliku olukorra tahtlikus varjamises. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. septembri 2016 määruse tühistamist osas, milles kohus jättis rahuldamata võlausaldaja taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus valesti materiaalõigusnorme. Määruskaebuse esitaja ei nõustu Riigikohtu määruses nr 3-2-1-19-16 toodud seisukohaga raskelt süülise käitumise kui PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamise eelduse kohta. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 ei tulene raske süülise käitumise eeldust, mistõttu PankrS §-s 173 toodud kohustuste rikkumise puhul piisab ka hooletusest. Seejuures asus maakohus ebaõigele seisukohale, et puudub veendumus võlgniku kohustuste rikkumise süülisuses ja tegeliku majandusliku olukorra tahtlikus varjamises; 2) on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kohus on märkinud, et aastaid raamatupidajana töötamist (sh loengut pidava spetsialistina) tasu eest alla miinimumtöötasu ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kohustuse rikkumise puhul eeldatakse kohustust rikkunud poole hooletust ning võlgnik on käitunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust rikkudes vähemalt hooletult. Ei ole eluliselt usutav, et 20-aastase staažiga raamatupidaja ja loenguid andev spetsialist teenib sedavõrd vähe. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik varjab oma sissetulekuid, millele viitab muuhulgas ka see, et võlgnik on võimeline palkama lepingulist esindajat; 3) on võlgnik alternatiivselt rikkunud kohustust raskelt hooletult. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole tööd otsinud, vaid on jätkanud töötamist töökohal, mis tal on olnud 20 aastat, töökoormusega 2 tundi päevas. Kohustuse rikkumine on võlgnikule subjektiivselt etteheidetav, kuna tema intellektuaalsed teadmised ja tööalased kogemused võimaldanuks teenida oluliselt suuremat tulu. Võlgniku tervislik seisund ei ole hea, kuid võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, milline töö talle võimetekohane on ja millise koormusega töötamine lubatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.O.G. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajate huve, vaid vastupidi, on tasunud võlausaldajatele võlga. Võlgnik ei varja oma sissetulekuid ja on esitanud korrektselt aruandeid. Võlgniku rahalised ning ka töötamise võimalused on väga piiratud; 2) kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta ning seega menetlust lõpetada. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-19-16 (p 14). PankrS § 175 lg 5 rakendamisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega ning selle vaidlustamiseks puudub võlausaldajal õiguslik alus; 3) töötab võlgnik töölepingu alusel XXX OÜ-s. Tegemist on väikese raamatupidamisettevõttega, mille sissetulekud on väikesed. Kuna võlgnik on 60% ulatuses töövõimetu, siis 40%-line tööaeg on 16 tundi nädalas ehk maksimaalselt 3,2 tundi päevas. Nimetatud aja sisse käib ka puhkeaeg. Perearst on näinud võlgnikule ette töörežiimi 10 tundi nädalas, s.o 2 tundi päevas. Pärast südameoperatsiooni on võlgnik pikemat aega töövõimetu ja töövõimetuse protsent tõuseb minimaalselt 80%-le.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
8.AS SEB Pank palub Swedbank AS määruskaebus rahuldada ja tühistada Viru Maakohtu
2.septembri 2016 määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata Swedbank AS taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Seisukoha kohaselt: 1) on põhjendatud määruskaebuse järeldus, et PankrS § 175 lg 2 p-st 2 ei tulene raske süülise käitumise eeldust ja PankrS §-s 173 toodud kohustuste rikkumise puhul piisab ka hooletusest; 2) on võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud raske hooletusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas maakohtu määruse Swedbank AS ja seda osas, millega maakohus jättis rahuldamata Swedbank AS taotluse lõpetada O.G. kohustustest vabastamise menetlus (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
10.Swedbank AS võlausaldajana esitas maakohtule taotluse lõpetada O.G. kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 kohus võib omal algatusel või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest. Võlausaldaja on tuginenud oma taotluses PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatule ning leidnud, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (I kd, tl 176). Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud taotluse, otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, lahendamise puhul on tegemist kaalutlusotsustusega, kus kohus peab
hindama, kas esinevad küllaldased alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks või mitte. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnanud ning põhjendatult leidnud, et puuduvad alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ka alus määruskaebuse rahuldamiseks.
11.Riigikohus on 04.05.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetlusest ilma jätta. Ülaltoodust tuleneb, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine eeldab võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tuvastamist ning ekslik on määruskaebuses esitatud väide, et PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise puhul piisab ka võlgniku hooletu käitumise tuvastamisest. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletusega tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Seega tuleks võlausaldaja taotluse rahuldamiseks tuvastada, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega ning seejuures ei järginud võlgnik käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Maakohtu määrusest nähtuvalt võlgniku käitumises selliste asjaolude esinemist ei nähtu ning määruskaebuse esitaja on ka ise märkinud, et esinevad kahtlused võlgniku töötasu suuruse usutavuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi kahtlustest ei piisa, et heita võlgnikule ette tulude varjamist. Võlgnik on kogu menetluse kestel kinnitanud ja kohtule esitatud aruannetega tõendanud, et tema töötamine mittetäieliku tööajaga ja sellest tingitud mitteküllaldane töötasu on tingitud tervislikust seisundist. Esitatud tõendid (I kd, tl 193-204) kinnitavad, et võlgnik on alates 2012. a osaliselt töövõimetu (töövõime kaotus 60%) kroonilise südamepuudulikkuse tõttu, ta vajab jälgimist eriarsti poolt ning kardioloog on soovitanud operatsiooni. 21.10.2016 esitatud täiendavatest tõenditest nähtuvalt on võlgniku töövõime kaotuse protsent 80%, tema igapäevases tegutsemises esineb raskusi ning samuti esineb puude raskusastmele vastava muu funktsiooni (süda) suur kõrvalekalle. Kardioloog on soovitanud kirurgilist ravi. Eeltoodu tõendab, et suurema töökoormusega töötamist ei saa võlgnikule ette heita ning võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust raskelt hooletult.
12.Maakohus jättis nii O.G. kui Swedbank AS-i taotlused rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel Swedbank AS-i kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.