Majandushaldusõigus › PRIA asjad

toetust põllu nr 3 osas rohumaa kohta, mille iga hektari kohta ei peeta põllumajanduslikus majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi või mille iga kuni 0,1 ha kohta ei ole taotlejal vähemalt ühte mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. Toetust ei arvestata maa ja hektarite ulatuses, mis ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osas toetusõiguslikud. Kaebajal on vähendatud toetust 89,50 eurot ja 72 eurot. Otsuse kohaselt on mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) 6.peatüki 1 jao sätete alusel. Täpsemad nõuded mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks on kindlaks määratud ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud maaeluministri 30.04.2015.a. määrusega nr 53 “Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (edaspidi Määrus nr 53). Määruse nr 53 § 25 lg 1 kohaselt teeb PRIA mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. PRIA on viidanud otsuse lisale, kus kajastuvad põhjendused toetuse vähendamise kohta. Tenso-Peetri talu on esitanud otsuse peale 11.03.2016 vaide, milles märgib, et talle on jäänud arusaamatuks kuidas PRIA on kaebaja põldu nr 3 käsitlenud valesti heinaseemnepõlluna ja pole selle eest kaebajale toetust määranud. Vaideotsusega 01.08.2016 nr 12-4/16/193-3 on PRIA jätnud vaide rahuldamata. 29.08.2016 on FIE Aarne Ojaveer Tenso-Peetri talu esindaja esitanud halduskohtule kaebuse PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/164 ja PRIA 01.08.2016 vaideotsuse 12-4/16/193-3 peale haldusaktide tühistamise ja haldusorgani kohustamise nõudes põllu nr 3 eest toetuse maksmiseks. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 31.08.2016 kaebuse menetlusse võtnud. Sama kohtumäärusega on märgitud, et kuivõrd kaevatav otsus puudutab 168 erinevat isikut, siis käsitleb kohus kaebust selliselt, et PRIA 10.02.2016 otsust saab kaebaja vaidlustada kaebajat puudutavas osas. Kaebajale ei ole määratud põllu nr 3 eest mahetootmise toetust, kuna tal puudusid mahetunnustatud karjatatavad loomad. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on PRIA ebaõigesti lugenud põllu nr 3 heinaseemnepõlluks. Kaebaja viitab Põllumajandusameti dokumendile nr 150238, et kaebaja tootmine vastab Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 nõuetele. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kaks haldusorganit käsitlevad ühte maakasutust erinevalt, kuna PRIA arvates kaebuse esitaja maakasutus ei ole selline, mis võimaldaks toetust saada. Kaebaja märgib, et otsuses viitab PRIA Määruse nr 53 § 8 lg 4, kuid PRIA jättis kohaldamata Määruse nr 53 § 12 lg 6, 7 ja 8, mis puudutab haljasväetistaimede kasvatamist. Liblikõieliste kasvatamise eesmärgiks on mulla väetamine ning liblikõieliste osa haljasväetistaimede segus peab olema 30%. Kaebaja põllul nr 3 kasvab punane ristik haljasväetisena, mis nähtub külvikorra plaanist. Kuna PRIA on vääralt ja vastuolus õigusnormidega käsitlenud kaebuse esitaja põllu nr 3 kasutusotstarvet, ei ole kaebaja suhtes tehtud otsus selles osas õiguspärane. Sama kajastub ka vaideotsuses. Otsus on kaalutlemata.

Kaebusega taotletakse tühistada PRIA 10.02.2016 otsus nr 12-6/164 osaliselt ja PRIA 01.08.2016 vaideotsus nr 12-4/16/193-3 ning kohustada PRIA ́t välja andma haldusakt kaebaja põllu nr 3 eest mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse maksmiseks. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et põld nr 3 on ebaõigesti välja arvatud toetusaluse maa kogupindala hulgast. Kuna põld nr 3 ei ole rohumaa, vaid on põllumaa, siis on see toetusõiguslik. Kaebaja viitab mõistete sisule. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA märgib, et kaebaja põllu nr 3 näol on tegemist rohumaaga, mille kohta peab taotlejal olema vähemalt 0,2 loomühikut mahetunnustatud loomi. PRIA on märkinud, et põldu nr 3 on käsitletud Määruse nr 53 § 8 lg 1 punktis 6 mõistes rohumaana, mille osas antakse § 8 lõike 4 kohaselt toetust, kui selle iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt/.../. Kuivõrd kaebajal puuduvad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, põllule nr 3 toetust ei määratud. Vastustaja märgib, et on käsitlenud põldu nr 3 õigesti Määruse nr 53 § 8 lg 1 punktis 6 nimetatud rohumaana, mistõttu on ka toetuse vähendamine õiguspärane. Kaebaja ei ole teinud taotlusele põllu nr 3 osas märget veergu nr 21, et põld on kuni 3-aastane rohumaa ega ka märget veergu nr 11, et põld on heinaseemnepõld, samuti ei ole Põllumajandusamet tunnistanud põldu nr 3 heinaseemnepõlluna 2015. aastal. Kaebaja on märkinud taotlusse põllu nr 3 kohta maakasutuse tüübiks „P“. Kui kaebajal puudusid mahetunnustatud karjatatavad loomad ja põllu nr 3 osas ei olnud tegemist heinaseemnepõlluga, oleks kaebaja pidanud tegema märke taotlusele veergu 21 „kuni 3-aastane rohumaa“, millega on kinnitatud, et põld nr 3 on 3-aastane külvikorras olev rohumaa. Vastustaja märgib, et PRIA kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, otsuste tegemisel ei esinenud kaalutlusvigu, PRIA ei ole vääralt määratlenud põllu nr 3 kasutusotstarvet, mistõttu ei ole ka alust otsuste tühistamiseks. Vastuse täienduses jääb vastustaja oma seniste seisukohtade juurde Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Kaebusega on vaidlustatud PRIA 10.02.2016 otsust nr 12-6/164, millega on määratud osaliselt ja suunatud väljamaksmisele mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus 168 taotlejale, nende hulgas ka kaebaja (taotleja ID ja nimi: 50862 Tenso-Peetri talu, taotluse nr 110157800503, kood 11671387) , kes vaidlustas tema suhtes tehtud otsust põllu nr 3 (põllumassiiv 70146286043) osas. Kaebajale ei ole määratud põllu nr 3 osas mahetootmise toetust, kuna tal puudusid mahetunnustatud karjatatavad loomad. 3.Asja materjalide kohaselt makstakse toetusperioodil 2014-2020 mahetootmise toetust heintaimedele kolmes ühikumääragrupis: põldtunnustatud heinaseemnepõld (taotlusel märge HS, veerg 11) ja Põllumajandusameti poolt tunnustatud heinaseemnepõld; kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa (taotlusel märge „kuni 3-aastane rohumaa“, veerg 21) ja rohumaad, mille kohta on taotlejal vähemalt 0,2 loomühikut mahetunnustatud loomi.

4.Tulenevalt Määruse nr 53 § 8 lg 4 kohaselt antakse toetust lõike 1 punktis 6 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt, või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta. 5.Toetust ei määrata rohumaa kohta, mille iga hektari kohta ei peeta põllumajanduslikus majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi või mille iga kuni 0,1 hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt ühte mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. 6.Kui vaadata kaebaja poolt 21.05.2015 esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotlust, on PRIA välja toonud, et kaebaja ei ole teinud märget lahtrisse 11 ja 21 (taotluse lisa), mis tähendab, et on märkimata see, et põld on kuni 3-aastane rohumaa ja et tegemist on heinaseemnepõlluga. Põld ei ole ka tunnustatud heinaseemnepõlluna Põllumajandusameti poolt. Heinaseemnepõld (HS) märgitakse kui põlde kasutatakse heinaseemne kasvatamiseks (veerg 11) ja kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa (veerg 21) täidab MAH toetuse taotleja – sümboliga „X“ märgitakse kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa, millel kavandatakse 4. aastal kasvatada muud põllumajanduskultuuri. 7.Kaebaja on ka varasemalt põllu 3 osas toetust taotlenud. PRIA on selgitanud, et varasema kehtiva toetusperioodi 2007-2013 ajal maksti mahetootmise toetust taotlusele tehtud „HS“ märke alusel ja Põllumajandusameti heinaseemnepõllu tunnustuse nõuet ei olnud. PRIA lähtus sellest, et taotlusel oli tehtud „HS“ märge. Käesoleval juhul ei piisa ainult märke „HS“ tegemisest taotlusele, et saada heinaseemnepõllu eest toetust, põld peab olema Põllumajandusameti poolt tunnustatud heinaseemnepõld. Seega on PRIA õigesti lugenud, et tegemist on rohumaaga põld 3 osas, mille kohta peab olema vähemalt 0,2 loomühikut mahetunnustatud loomi, kaebajal loomi ei olnud. 8.PRIA on rõhutanud, et dokumendid peavad olema nõuetekohaselt esitatud, mis on taotleja ülesanne. Kuna kaebajal puudusid mahetunnustatud loomad ja põllu nr 3 osas ei olnud tegemist heinaseemnepõlluga, tulnuks kaebajal teha märge veergu 21 „kuni 3-aastane rohumaa“, millega kinnitatakse, et põllu nr 3 näol on tegemist kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaaga. 9.Eeltoodu alusel nõustub kohus PRIA ́ga, et kuna kaebaja ei ole vastavaid märkeid teinud oma poolt esitatud taotluse lisale, ei ole taotlus nõuetekohane ja PRIA ́l on õigus keelduda toetuse maksmisest selles osas. Taotleja ülesanne on jälgida nõudeid ja täpselt taotlus täita, see on taotleja hoolsuskohustuse täitmine. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt PRIA veebilehel. 10.Kaebaja on viidanud Põllumajandusameti dokumendile, et kaebuse esitaja vastab Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 nõuetele. Kohus märgib, et selle dokumendi alusel on PRIA arvestanud kaebaja põlde mahetunnustatud põldudena. Põllumajandusameti 11.08.2015 dokument on tõendiks antud asjas põllu mahetunnustamise kohta (tl 9 verte). Kohus märgib, et Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 on aluseks Põllumajandusametil dokumendi koostamisel mahetunnustuse andmisel, dokumendis on viidatud määruse artikkel 29 lg 1 ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 889/2008.

Kohus märgib, et kaebaja on eelnimetatud dokumenti ekslikult pidanud Määruse nr 53 § 8 (nõuded toetusõigusliku maa kohta) lg 1 p 2 sätestatud dokumendiks, mille kohaselt on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud. Kaebaja põldu nr 3 on käsitletud Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 6 nimetatud rohumaana, mis ei ole toetusõiguslik.

11.Kohus märgib selgitavalt, et kaebaja poolt viidatud külvikorraplaan on aluseks Põllumajandusametil mahetunnustuse andmisel ning PRIA saab lähtuda toetuse määramisel talle esitatud taotluse andmetest. Nagu eespool on kohus maininud, et kaebaja ei ole pindalatoetuste ja maksetaotluse lisas teinud märkeid veergudel 11 ja 21 ja samuti ei ole põldu nr 3 Põllumajandusamet 2015. aastal heinaseemnepõlluna tunnustatud, on tinginud nimetatud asjaolud toetuse osalise vähendamise. Kaebaja on teinud pindalatoetuste ja maksetaotluse lisas maakasutuse tüübi osas põllu nr 3 osas märke „P“. PRIA on selle kohta märkinud, et ei ole käsitlenud seda põldu heinaseemnepõlluna. Ristik on heintaim. Heintaimede kohta makstakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust kindlaks määratud juhtudel. Mis puudutab heintaimede puhul mahepõllumajandusega jätkamise toetuse maksmist, tuleb Määruse nr 53 § 4 lõige 1 (punktid 5-7) kohaselt juhinduda kolmest juhust (käsitletud käesoleva kohtuotsuse punktis 3). PRIA on märkinud, et PRIA on arvestanud põlluga nr 3 liblikõieliste kultuuride 20% nõude täitmisel, seega on liblikõieliste nõue kaebajal täidetud, kuid ristik on heintaim, mistõttu seda võib toetada Määruse 53 § 4 lg 1 punktides 5-7 märgitule. 12.Määruse nr 53 § 8 lg 1 punkti 1 alusel on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Kohus märgib, et kuna selles sättes ei ole juttu ristikupõllust, mistõttu ei saa maksta ka selle sätte alusel toetust ristikupõllule. 13.Eeltoodut arvestades nõustub kohus PRIA-ga, et põld nr 3 osas on tegemist rohumaaga, mille kohta peab taotlejal olema 0,2 loomühikut mahetunnustatud loomi. Kuna kaebajal loomad puuduvad, on PRIA õigesti vähendanud toetust ja kaebus jääb rahuldamata haldusakti tühistamise nõudes kaevatava PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/164 kaebajat puudutavas põllu nr 3 osas. Kaebaja on viidanud ka otsuse tegemisel kaalutlusele. Kohus märgib selle kohta, et kui PRIA on avastanud mittenõuetekohased dokumendid ja taotluse mittevastavuse nõuetele, tuleb juhinduda õigusaktidest ning kaalutlusruum jääb selles osas väga väheseks. Antud juhul on PRIA välja toonud asjaolud toetuse vähendamiseks, läbi on viidud uurimismenetlus ja otsus sisaldab faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning on lõpptulemusena arusaadav. Lisaks on vaideotsuses asjaolusid täiendavalt lahti seletatud. Kohtu arvates ei ole kaebaja suhtes rikutud asja läbivaatamisel menetlusnorme. 14.Kohus märgib, et rahuldamata jääb ka kaebus 01.08.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/193-3 tühistamise osas. Nii PRIA otsus nr 12-6/164 kaebajat puudutavas põllu nr 3 osas kui ka vaideotsus on õiguspärased, haldusaktid on antud selleks pädeva haldusorgani poolt kehtiva

õiguse alusel ja tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Vaidemenetluse läbiviimisel ei ole tuvastanud kohus ka menetlusnormide rikkumist. 15.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude põllu nr 3 osas toetuse maksmiseks. Kohus märgib, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav 10.02.2016 PRIA otsus nr 12-6/164 kaevatud osas õigusvastaseks. Kuna kohus pidas eelnevalt vaidlustatud otsust õiguspäraseks, jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. Samas ei oleks kohus saanud teha PRIA ́le ettekirjutust toetuse välja maksmiseks, vaid oleks saanud teha ettekirjutuse (haldusakti osalise tühistamise korral) asi uuesti läbi vaadata. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.