lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-115/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-115/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1269
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

M ÄÄR US

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk 22. veebruar 2017, Tartu 3-17-115 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru vanglakomisjoni tegevusele ja väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Vangla hüvitise

Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Streltsov esitas 15.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väidab, et pöördus 27.10.2016 kolmeks nädalaks telefonikõnedest ilma jätmises ja kirjade adressaadile mittesaatmises seisnenud Viru Vangla kuritegeliku, õigusvastase ja põhjendamata tegevuse peale vanglakomisjoni poole ja sai vastuseks ilma kuupäevata otsuse. Kaebaja väitis, et oma tühise, kuritegeliku, õigusvastase ja põhjendamata otsusega rikkus vanglakomisjon tema õigusi ja vabadusi, alandas teda moraalselt, kitsendas, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust ning tekitas moraalse kahju, mistõttu nõuab ta kohtult 10 000 euro suurust õiglast hüvitist. Ühtlasi soovis ta riigilõivust vabastamist ning palus, et kohus teataks Riigikogule õigusvastase, kuritegeliku ja korrumpeerunud fašistliku vanglakomisjoni ilmumisest.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus tagastas 23.01.2017. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et HKMS § 4 lg-s 1 kehtestatu järgi kuulub

halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on halduskohtus võimalik vaidlustada üksnes haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes antud õigusakti või sooritatud toimingut ning haldusorgani tegevusetust või viivitust avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 8 lg 1 näeb ette, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Kaebaja vaidlustab vanglakomisjoni tegevust tema kaebuse lahendamisel. VangS § 108 lgtest 1 ja 2 tulenevalt on nimetatud komisjon vangla tegevuse üle üldsuse kontrolli teostav ühendus, kuhu ei tohi kuuluda vanglaametnikke. Justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 57 kehtestatud „Vanglakomisjoni põhimääruse“ § 3 lg 2 1 keelab komisjoni nimetada ka täidesaatva riigivõimu asutuse ametnikke. Seaduseandja pole andnud vanglakomisjonile volitusi avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Põhimääruse § 9 lg 3 kohaselt lahendab vanglakomisjon ka kinnipeetavate suulisi ja kirjalikke avaldusi, kuid sellega ei muutu ta täidesaatvat võimu teostavaks haldusorganiks. Vanglakomisjoni ja kinnipeetava vahel ei teki avalik-õiguslikku suhet, mistõttu ei saa kinnipeetav selle komisjoni tegevuse või otsuste peale halduskohtusse kaevata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust. Seetõttu ei saa halduskohus tema kaebust menetleda ja selline kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad selles sisalduv menetlusabi taotlus ja teavitamise taotlus läbi vaatamata. Viimatinimetatu osas pidas halduskohus vajalikuks märkida ka seda, et seaduseandja ei ole näinud halduskohtule ette õigust ega kohustust kaebaja soovil kedagi õiguserikkumisest või mingist sellega seotud asjaolust teavitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.A. Streltsov esitas 25.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja ringkonnakohtult, et tühistataks Tartu natsionalistliku, korrumpeerunud, kuritegeliku halduskohtu tühine, õigusvastane, kuritegelik ja põhjendamata 23.01.2017. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-17-115 ning tehtaks selles asjas uus ja õiglane otsus, sest halduskohus takistab igati esitatud kaebuse läbivaatamist. Tartu natsionalistlik, kuritegelik ja korrumpeerunud halduskohus suhtub eelarvamusega kaebajasse ja tema kaebustesse rahvusliku vihkamise tõttu ning teeb kõike vastavalt Viru Vangla õpetustele. Viru Vangla korralduse järgi keeldus Tartu natsionalistlik, korrumpeerunud ja kuritegelik halduskohus kaebuse läbivaatamisest, et kaitsta vanglakomisjoni kuritegelikku, õigusvastast ja põhjendamata tegevust, kes samuti Viru Vangla korralduse järgi põhjendamatult, kuritegelikult ja õigusvastaselt solvas kaebajat ilma tõenditeta väites, et kaebaja oma kirjades justkui solvas neid, kellelt ta palus ja nõudis oma õiguste ja vabaduste kaitset või tähtsat informatsiooni.
4.Tartu Halduskohus vabastas 30.01.2017. a määrusega (tl 21) kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Asja materjalid jõudsid ringkonnakohtusse 02.02.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna ükski selles esitatud väide ei tingi halduskohtu 23.01.2017. a määruse tühistamist.. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
6.Esitatud kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja vaidlustada halduskohtus vanglakomisjoni tegevust või otsustust, mis seondus tema poolt Viru Vangla tegevuse peale 27.10.2016 esitatud avaldusega. Kaebaja väitel puudutas vanglakomisjonile esitatud avaldus Viru Vangla väidetavalt õigusvastast

tegevust –tema kolmeks nädalaks telefonikõnedest ilma jätmist ja kaebaja kirjade adressaadile mittesaatmist.

7.Käesoleva haldusasja materjale ja KIS-ist nähtuvaid haldusasjadega nr 3-16-2150 ning nr 3-16-2356 seonduvaid materjale arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga A. Streltsovi kaebuse tagastamise kohta kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus on põhjendatult viidanud kaebuse tagastamise alusena sellele, et vanglakomisjon on VangS § 108 lg-st 1 tulenevalt vangla tegevuse üle üldsuse kontrolli teostav kogu. Selle koosseisu ei kuulu vanglaametnikud ja selle koosseisu ei või nimetada täidesaatva riigivõimu asutuste ametnikke. Vanglakomisjoni põhiülesanne on VangS § 108 lg-st 2 tulenevalt aidata vanglal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vanglat kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel. Seega on vanglakomisjonil abistav ja nõuandev funktsioon. HMS § 8 lg-st 1 tuleneb, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Kuna vanglakomisjoni ei ole volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid, siis ei ole tegemist haldusorganiga. Lisaks sellele ei ole vanglakomisjon ka kinnipeetavate vaideid läbivaatav haldusorgan ega kuulu vanglateenistusse. Kinnipeetava suhtes saab otsuseid teha üksnes vanglateenistus ja kinnipeetava vaiet läbi vaatama on pädevad vangla direktor ja Justiitsministeerium. Kui kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, siis sellise nõude saab kinnipeetav esitada iseseisva nõudena halduskohtule. Vanglakomisjonil on küll õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste (VangS § 108 lg 4), kuid seda üksnes oma ülesannete täitmiseks. Vanglakomisjoni ülesandeks ei ole vangla haldusaktide ega tegevuse õiguspärasuse kontroll. Vanglale siduvaid või kinnipeetavate suhtes siduvaid ja vanglale täimiseks kohustuslikke otsuseid komisjon teha ei saa. Samuti ei saa komisjon tuvastada vangla haldusaktide või toimingute õigusvastasust, mis, nagu juba varasemalt märgitud, on võimalik vaid kohtumenetluses või muu nõude lahendamisel vaidemenetluses. PS § 46 annab igaühele küll õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vanglakomisjon aga ei kuulu ühegi eeltoodud liigi alla. Seega ei ole tegemist riigiasutusega ega muu avalik-õigusliku isikuga, mistõttu ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus vanglakomisjonile ei kohaldu. Kinnipeetava õigus pöörduda vanglakomisjoni poole tuleneb üksnes vanglakomisjoni põhimääruse § 9 lg-st 3 ning komisjon lahendab kinnipeetava pöördumisi põhimääruses toodud ulatuses ja viisil. Halduskohtu ülesanne on isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Halduskohtu pädevuses on üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kinnipeetava ja vanglakomisjoni vahel puudub avalik-õiguslik suhte, vanglakomisjon ei ole täidesaatva võimu osa ega teosta täidesaatvat võimu. Seetõttu ei saa komisjoni tegevuse või otsustuse peale kaevata ka halduskohtusse. Komisjoni tegevus või tegevusetus ei saa samuti rikkuda kinnipeetava õigusi, kuna kinnipeetaval ei ole sellist subjektiivset õigust, mida vanglakomisjon saaks rikkuda. Eeltoodust tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht, et kinnipeetav saab oma väidetavalt vangla poolt rikutud õigusi kaitsta läbi vaidemenetluse, halduskohtumenetluse ja kahju hüvitamise menetluse. Kuna A. Streltsovi õigusi oli kaebuse kohaselt Viru Vangla rikkunud sellega, et kaebaja jäeti väidetavalt kolmeks nädalaks telefonikõnedest ilma ja vangla ei saatnud tema kirju adressaadile välja, siis tulnuks kaebajal oma õiguste kaitseks vaidlustada vangla vastavat haldusakti või toimingut kas vaide- või halduskohtumenetluses, mitte aga nõuda vanglakomisjonilt mingit tegevust või otsust ja siis üritada seda halduskohtus vaidlustada või vanglakomisjonilt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Nagu varasemalt märgitud, nähtub KIS-ist (haldusasjad nr 3-16-2150 ja 3-16-2356), et A. Streltsov on tegelikult esitanud halduskohtule ka kaebused Viru Vangla vastu ja

nende kaebuste sisuks on olnud tema telefonikaardi blokeerimine vangla poolt ning vangla väidetav õigusvastane tegevus mis seisnes selles, et 2016. a aprillist oktoobrini ei saadetud ilmselt ära kaebaja kirju, kuna need ei jõudnud adressaadini.

8.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus muutmata.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium