Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi 21.02.2017, Tartu 3-14-52766 Sergei Petrovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise, 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest, väljamõistmiseks seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 11.03.2013-22.04.2014 Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Petrov Vastustaja Tallinna Vangla
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 11.06.2014 Sergei Petrovi kahju hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/16837-2 S. Petrovi kahju hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata ja osaliselt tagastas perioodi osas, millest on möödunud rohkem kui kolm aastat.
2.09.11.2014 esitas S. Petrov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest seoses Tallinna Vangla kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega perioodil 11.03.2013-22.04.2014. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 11.03.2013-22.04.2014, s.o kokku 408 päeva inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja viibis kambrites, kus inimese kohta jäi vaba ruumi liikumiseks vähem kui 3 m2. Kambris asuvat tualettruumi ja inventari alust pinda ole võimalik kasutada kambris
liikumiseks. Tallinna Vanglas kinnipidamisel viibides rikuti kaebaja inimõigusi. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka sellest, et kambrid oli niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambrites hiired ja sitikad. Tallinna Vanglas viibimine kahjustas kaebaja tervist, mille tulemusel tekkisid probleemid südamega.
3.Tartu Halduskohus jättis 08.04.2015. a otsusega S. Petrovi kaebuse osas, kus kaebaja viitas järgmistele kinnipidamistingimustele: kambrid olid niisked, kambrite metall-elemendid roostetasid, öösiti käisid kambris hiired ja sitikad ning Tallinna Vanglas viibimine kahjustas tervist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 11.03.2013-22.04.2014 hüvitisena talle tekitatud mittevaralise kahju eest 1444 eurot (resolutsiooni p 2) ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja menetluskulud 73,60 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kaebuse täienduses välja toodud muude kinnipidamistingimuste osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 2) Kambri üldise põrandapinna hulka ei saa arvata tualetialust pinda ega ka kambris asuva mööbli alust pinda. 3) Õigusvastane oli kaebaja kinnipidamine perioodil 11.03.2013-22.04.2014 (408 päeva) kambrites, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli vähem kui 3 m2. 4) Hüvitise määramisel lähtub halduskohus Eestis kujunenud siseriiklikust kohtupraktikast, arvestades ühiskonna jõukust. 5) Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 1444 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas S. Petrovi kaebuse ja mõistis Tallinna Vanglalt S. Petrovi kasuks välja hüvitise summas 1444 eurot ja menetlusulu 73,60 eurot ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Muude kinnipidamistingimuste kogumist tulenev kompenseeriv mõju välistab vastustaja poolt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise. Tallinna Vangla tingimused kogumis ei oleks kaebajale kaebuses märgitud kannatusi põhjustanud. Muud kinnipidamistingimused kogumis leevendasid oluliselt võimalikust vähesest põrandapinnast tingitud ebamugavustunnet. 2) Halduskohus arvestas põhjendamatult WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja. 3) Kaebajale oli WC pinna üldpinna hulka arvutamise korral tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel üle 2,5 m2 pinda, mistõttu ei rikkunud vangla siseriikliku õiguse norme. 4) EIÕK dünaamiline iseloom tähendab, et konventsiooni tuleb tõlgendada elava instrumendina, mis tähendab, et reaktsioon inimõiguste rikkumisele on seonduvalt väärkohtlemisega üha rangem. 5) Kaebaja ei ole püüdnud ise võimalikku kahju tekkimist ära hoida ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise asjaolud on tõendamata. Tallinna Vangla põhjustatud üleelamistest andis S. Petrov vanglale teada alles pärast Tallinna Vanglast lahkumist. 6) Halduskohus ei arvestanud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel siseriikliku kohtupraktikaga ning mõistis välja ebamõistlikult suure hüvitise. Halduskohus ei hinnanud mittevaralise kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ning kaalutlusõiguse alusel isiku õiguste rikkumise intensiivsust.
5.16.06.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 29.07.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht taotluse osas hiljemalt 05.08.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt 29.07.2016.
6.Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 16.06.2016. a määrust kaebajale kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega 16.06.2016. a määruse resolutsiooni pde 2, 3, 4; pikendas S. Petrovile 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016, pikendas Tallinna Vanglale 16.06.2016. a määrusega antud tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolse seisukoha esitamiseks kuni 06.01.2017 ja pikendas menetlusosalistele 16.06.2016. a määrusega menetluskulude nimekirja, kuludokumentide ning soovi korral täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaega kuni 21.12.2016.
7.Kaebaja sai ringkonnakohtu 15.11.2016. a määruse kätte 17.12.2016, kuid ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka muid menetlusdokumente ei esitanud, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha avaldamiseks.
8.11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 21.02.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
10.HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3312608, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Petrovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Petrovi kahju hüvitamise nõude vanglale 11.06.2014. Tallinna Vangla jättis 07.10.2014. a otsusega tema kahjunõude rahuldamata ja tagastas kahjunõude perioodi osas, millest oli möödunud rohkem kui kolm aastat. Halduskohus menetles 09.11.2014 kohtule esitatud S. Petrovi hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
12.Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale
esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 11.09.2014. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 09.11.2014. Seega on S. Petrov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
13.Ringkonnakohus andis kaebajale 16.06.2016. a määrusega (tl 74) võimaluse esitada ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 29.07.2016. 15.11.2016. a määrusega pikendas ringkonnakohus kaebajale antud tähtaega nimetatud taotluse esitamiseks kuni 21.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohtu 16.06.2016 ja 15.11.2016. a määrustega antud võimalused kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta S. Petrovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Petrov esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
14.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
15.Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 73,60 eurot tasumiseks (tl 19-20). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 73,60 eurot (tl 23-25). Apellatsioonkaebuse esitamisel oli vastustaja HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis on kaebajal õigus saada tagasi halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 73,60 eurot. HKMS § 104 lg 8 3. lause sätestab, et rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Eeltoodu tõttu on kaebajal riigilõivu summas 73,60 tagasisaamiseks vajalik esitada ringkonnakohtule vastav avaldus koos andmete ja kontonumbriga, kuhu saab riigilõivu summa üle kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.