Majandushaldusõigus › PRIA asjad

viimasel minutil ja seega on taotlus üle kontrollimata ja tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega. PRIA on teinud 10.12.2015 otsuse nr 12-6/449 „2015. aastal taotletud ammlehma kasvatamise otsetoetuse osaline määramine“, on taotleja ID ja nimi 96455 OÜ Kupiks (taotluse number 12015112017, kood 10099689) osas määratud kaebajale toetussumma 950,47 eurot, mis tähendab, et toetust on määratud osaliselt. Toetust on vähendatud, kuna taotletud ja nõuetekohaste loomade arv on erinev. Ammlehma kasvatamise otsetoetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetus. Ammlehma kasvatamise otsetoetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) 4. peatüki 1. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded ammlehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 20.04.2015 määrusega nr 34 “Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus (edaspidi Määrus nr 34). OÜ Kupiks on esitanud 29.02.2016 vaide PRIA 10.12.2015 otsusele nr 12-6/449. Vaideotsusega 22.07.2016 nr 12-4/16/149-4 on jäetud OÜ Kupiks vaie rahuldamata. OÜ Kupiks on pöördunud 23.08.2016 kaebusega halduskohtu poole. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 25.08.2016 võtnud OÜ Kupiks poolt esitatud kaebuse menetlusse. Samas määruses on märgitud, et kuivõrd kaevatav otsus puudutab 233 erinevat taotlejat, käsitleb kohus käesolevas asjas kaebajat puudutavat osa. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Kaebaja on rõhutanud kohtule, et PRIA on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme. Kaebaja rõhutab, et üks oluline põhimõte haldusmenetluses on kaalutlusõigus, et valida õige õigusnorm ja kaalutleda erinevate otsustuste vahel. PRIA ei ole talle seadusega antud kaalutlusõigust teostanud. Samuti on PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 nõudeid ning ei ole rakendanud kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet. Kaebaja märgib, et tema ebatäpsused taotlusel (loomade arvu 21 asemel kirjutas 25) on tekkinud inimlikust eksitusest ning PRIA oleks pidanud sellest kaebajat teavitama ja kaebaja tulnuks ära kuulata. Kaebaja oleks tahtnud arvu õigeks parandada. Kaebaja viitab Määruse nr 34 § 2 lg 3, millest tingituna kaebaja kirjutas arvu 25. Kaebaja viitab HMS § 3 lg 2, mille kohaselt peab olema otsustus proportsionaalne, kohane ja vajalik seatud eesmärgi suhtes. Väheolulised puudused ei saa olla negatiivse otsustuse aluseks. Kaebaja viitab Määruse nr 34 § 3 lg 1 ja lg 4 ja delegeeritud määruse (EL) 640/2014 artiklile 31. Kaebaja meelest on tekitatud teadlikult olukord, kus PRIA ́l on tekkinud võimalus toetust vähendada. Kaebaja märgib, et PRIA oleks saanud juhtida tähelepanu valesti märgitud ammlehma arvule ja välja selgitada kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-90-04. Kaebusega on taotletud tühistada PRIA 10.12.2015 otsus nr 12-6/449 kaebajat puudutavas osas ja kohustada PRIA ́t kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.PRIA taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.

PRIA on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tegemist ilmse vea juhtumiga, millest tulnuks taotlejat koheselt teavitada ja lasta viga parandada. PRIA on märkinud, et kaebajat teavitati 19.06.2015 toetustaotlust esitades, et PRIA andmetel on kaebajal registreeritud 21 ammlehma ning kaebaja oleks saanud jooksvalt oma andmeid muuta, kuid kaebaja on jätnud selle tähelepanuta. Kaebaja on esitanud viimasel taotluse esitamise päeval oma taotluse kell 23.40, mistõttu võis taotluse esitamine viimasel minutil viia selleni, et kaebaja jättis hooletusest ise oma asjaolud kontrollimata või tähelepanuta. Vastustaja märgib, et pole rikkunud kaebaja taotluse menetlemisel menetlusnorme ja toetuse vähendamisel on kohaldatud õigesti õigusnorme. Kaebaja on rikkunud Määruse nr 34 § 6 lg 1 p 2 nõudeid ja on kinnitanud oma allkirjaga, et on teadlik loomatoetuste meetmete tingimustest. Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 4.Käesolevas asjas käsitleb kohus OÜ Kupiks kaebust PRIA 10.12.2015 otsusele nr 12-6/449 kaebajat puudutavas osas, millega on määratud OÜ-le Kupiks osaliselt 2015. aastal taotletud ammlehma kasvatamise otsetoetust. 5.Kaebaja sooviks on haldusakti tühistamine ning asja uueks läbivaatamiseks saatmine, kuna kaebaja suhtes on väidetavalt asja menetlemisel rikutud menetlusnorme ja kaebajat ei ole teavitatud taotluses esitatud vea parandamisest. 6.OÜ Kupiks on esitanud 19.06.2015 PRIA ́le loomakasvatuse toetuse taotluse, milles taotles 25 ammlehmale toetust. Lisainfo kohaselt on PRIA märkinud, et PRIA loomade registri andmetel on kaebajal 02.05.2015 seisuga registreeritud 21 ammlehma. PRIA on märkinud, et tegemist ei olnud veaga, millest tulnuks kaebajat teavitada, et parandused sisse viia, vaid hooletusnõude rikkumisega. 7.Kohus märgib, et PRIA on otsust tehes otsustanud kaebaja toetussummat vähendada tuginedes Määrusele nr 34 § 10 ja § 12, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014 artikkel 31 lõige 2 ja lõige 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1307/2013 artikkel 8 lõige 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1146/2015 artikkel 1. 8.Antud asjas on vaidlusesemeks see, kas PRIA oleks pidanud teavitama kaebajat vea juhtumist ning kas üldse on tegemist vea juhtumiga ning kas PRIA on rikkunud menetlusnorme asja läbivaatamisel. 9.Asja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud taotluse selleks ettenähtud viimasel päeval vahetult enne südaööd. Kaebaja esitas taotluse PRIA ́le 19.06.2015 kell 23.40. E-PRIA logide andmetel on kaebaja esitanud veel kell 23.48 pindalatoetuste taotluse muudatusavalduse, mis ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Kuna taotluse esitamise aja osas vaidlusi ei ole, pole sellel vajalik rohkem peatuda. Sellest saab järeldada üht, et taotlus on esitatud nii-öelda viimasel minutil, mistõttu ei olnud kaebajal ajaliselt võimalik enam andmeid üle kontrollida ja saab nõustuda PRIA ́ga, et kaebaja tegi hooletusvea, märkides taotlusele ammlehmade arvuks 25. 10.Tulenevalt Määruse nr 34 § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuleb PRIA ́le esitada ammlehma kasvatamise otsetoetuse taotlemise korral taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga ( Määruse nr 34 redaktsioon 25.04.2015-20.12.2015) põllumajandusloomade registris tema nimel registreeritud nende ammlehmade arvu, kelle kohta toetust taotleb. Kaebaja on esitanud taotluse 25 ammlehmale toetuse saamiseks, kuid tegelikult on PRIA andmetel registreeritud ammlehmi kaebajal 21. Kohus nõustub PRIA ́ga, et tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega seda juba

sellepärast, et taotluse esitamine on toimunud viimasel päeval vahetult enne südaööd, mis tingis selle, et kiirustades on jäetud andmed kontrollimata ja tähelepanuta. PRIA on märkinud, et jooksvalt oleks saanud kaebaja veel oma andmeid kontrollida ja teha muudatusavaldust kui avaldus oleks esitatud varasemalt. Kaebaja on jätnud tähelepanuta ka selle, et PRIA on saatnud kaebajale teate, et kaebaja nimel on registreeringus 21 ammlehma. Kohus märgib, et kaebaja on rikkunud Määruse nr 34 § 6 lg 1 p 2 nõudeid, kuna on märkinud vale ammlehmade arvu ja on seda ka kinnitanud oma allkirjaga, et on teadlik loomatoetuste meetmete tingimustest ja kinnitab andmete õigsust (tl 20). Kaebaja jättis andmed üle kontrollimata hooletuse tõttu ja kiirustades, kuna esitas andmed niinimetatud viimasel hetkel. PRIA on ammlehma kasvatamise otsetoetust määranud osaliselt. Kohus nõustub PRIA ́ga et antud juhul ei ole tegemist ilmse veaga, vaid hooletusest ja kiirustades tehtud veaga, mille kohta PRIA ei oleks pidanud hakkama täiendavalt välja selgitama taotleja eeldatavat tahet. Kaebaja ise on jätnud PRIA teate tähelepanuta ja ebakõla kõrvaldamata ning seega on tegemist ilmselge hoolsuskohustuse rikkumisega. 11.Kaebaja on viidanud Määruse nr 34 § 2 lg 3, mille kohaselt võib ammlehma kasvatamise otsetoetust taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat, millest tulenevalt ta märkiski arvuks eksitavalt 25 ning kaebajal ei olnud kavas taotleda toetust loomadele, keda tal ei olnud registrisse kantud. Kohus jääb endiselt käeoleva kohtuotsuse punktis 10 toodu juurde. 12.Toetust on vähendatud Määruse nr 34 § 10 alusel „Toetuse vähendamine“, mille kohaselt PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. 13.Kuna antud juhul on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega, on PRIA õigesti toiminud, et pole andnud puuduste kõrvaldamiseks täiendavat aega, kuna kaebaja on jätnud PRIA märkuse õige ammlehmade arvu kohta tähelepanuta ning sisulisi muudatusi oleks kaebaja saanud teha vaid kuni 19.06.2015 (incl), kuid kaebaja esitas vahetult enne nimetatud kuupäeva lõppemist (kell 23.40 ) alles taotluse, mistõttu poleks ajaliselt saanudki kaebaja taotluses olevaid puudusi kõrvaldada. Kaebaja on märkinud ka, et tegemist on väheste puudustega, kuid kohtu arvates on tegemist olulise puudusega, kuna taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma. Kui nõuete rikkumisi (erinev loomade arv taotluses ja kindlaksmääratud arv) avastatakse rohkem kui kolme looma puhul, vähendatakse toetuse kogusummat, mida toetusesaajal on õigus asjaomasel taotlusaastal toetuskava või -meetme alusel saada. 14.Mis puudutab menetlusnormide rikkumist PRIA poolt asja lahendamisel, märgib kohus, et ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist. Kaebaja on märkinud, et PRIA ei ole rakendanud ärakuulamispõhimõtet, kaalutlusõigust ja uurimisprintsiipi asja menetlemisel, rikutud on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 4 ja HMS § 4 lg 1 , § 6 nõudeid ja § 40 lg 1. Kohus märgib, et komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 artikkel 4, millele kaebaja on viidanud, räägib toetuse- ja maksetaotluste dokumentides esineva ilmse vea parandamisest tingimusel kui toetussaaja on tegutsenud heas usus. Nagu eespool on kohus tuvastanud, et antud asjas ei ole tegemist ilmse veaga, vaid hooletusnõude rikkumisega, ning seega nimetatud sättele

viitamine ei ole asjakohane. Mis puudutab HMS § 40 „menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, mille lõige 1 kohaselt tuleb enne haldusakti andmist ära kuulata menetlusosaline, on iseenesest õige, kuid tulenevalt HMS § 40 lõige 3 punkt 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise ära kuulamiseta kui taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul puudus vajadus lisateabe saamiseks ja kaebaja ärakuulamiseks, kuna PRIA on lähtunud olemasolevatest andmetest ja tegemist ei ole taotluses esineva ilmse veaga. Samas poleks saanudki taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist ajaliselt teha, mille kohta on kohus andnud seisukoha kohtuotsuse punktis 10. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuualmise põhimõtet. Kaebaja on märkinud, et PRIA on tema suhtes asja menetlemisel rikkunud kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet. Kohus on seisukohal, et see nii ei ole. Kohus märgib, et antud juhul puudus haldusorganil vajadus kaalutleda, kuna juhindutud on kaebaja poolt esitatud andmetest, mida oli vaja kontrollida ja mida PRIA ka tegi. Korrektse toetustaotluse, siinhulgas taotletavate loomade arvu täpne märkimine, on taotleja hoolsuskohustus. PRIA on saanud teha otsustuse olemasolevate andmete põhjal. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse valikut, antud juhul on PRIA lähtunud õigusnormidest, mis ei anna kaalutlusruumi ning puudus vajadus kaalutlust läbi viia.

15.Kohus viitab, et Riigikohus on korduvalt leidnud (RKHK 30. juuli 2014 ostus asjas nr 3-3-139-14, p 10), et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuste tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni. Kaevatava otsuse tegemisel ei esine uurimispõhimõtte rikkumist ega põhjendamisvigu, mis tingiksid otsuse tühistamise, samuti ei ole rikutud kaalutlusõigust. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude haldusakti osaliseks (kaebaja osas) tühistamiseks. Kaevatav otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Otsus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. ELÜPS § 23 alusel on otsustatud ammlehma otsetoetuse ühikumäär ja toetuse suurus. Kuna tegemist on EAGF vahenditest rahastatava toetusega, on oluline järgida kõiki toetuse menetlemist puudutavaid õigusakte. PRIA poolt väljatoodud asjaolud toetussumma osaliseks määramiseks ei ole väheolulised. 17.Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-90-04 punktile 15 ja märkinud, et taotluse menetlemise hindamise eesmärk ei ole jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel. Kohus märgib, et eelnimetatud viide kaebaja poolt ei ole asjakohane ega käesolevasse asjasse puutuv, kuna PRIA ei ole jätnud toetust rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel. Kuid iseenesest on õige, et taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel. 18.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav PRIA 10.12.2015 otsus nr 2-6/449 on õiguspärane, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.

19.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 20.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.