Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

menetluskulude jagamisel asjaolule, hagi rahuldati osaliselt sellesarnases ulatuses, nagu ta kompromissina pakkus. Kaebajale on tekkinud varaline kahju ka sellest, et kaebajal puudub kaks hammast, mille asendamine (implantaatide paigaldamine) maksab 4572 eurot. Kaebaja tõestas kohtus, et ta kaotas hambad arsti süül ja kohus oleks pidanud selle summa kaebajale välja mõistma. Mittevaralise kahju teket seostab kaebaja sellega, et kohus ei hinnanud õigesti tõendeid ja tegi kaebajale ebasoodsa otsuse ning selle tõttu puudub kaebajal võimalus paigaldada implantaate ja saada ravi. Lisaks venitas maakohus asja läbivaatamisega. Hammaste puudumine ja ravimata põletik vähendab kaebaja elatustaset ning tekitab talle valu ja kannatusi. Kohtu seisukoht

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 ja 3 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist kahel juhul: - kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või - kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases kohtumenetluses, tingimusel et rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 15 lg 1 või lg 3 1 nõuded ei ole täidetud. Üldiselt teadaolevalt ei ole tsiviilasja 2-06-9959 maakohtus menetlenud kohtunik Tamara Šabarova või seda tsiviilasja ringkonnakohtus ja Riigikohtus menetlenud kohtunike suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kaebaja ei tugine sellele, et tema suhtes on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend. Seega ei ole kaebaja eesmärk - kohtumenetluse käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju väljamõistmine - saavutatav. Kohus märgib, et kui kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei oleks saanud jätta läbi vaatamata korduvuse tõttu, siis oleks ka see nõue tulnud tagastada eeltoodud põhjendustel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

menetluslikud otsustused ja lõpplahend ei olnud õiged. Kohtu võimalike vigade kõrvaldamiseks on ette nähtud edasikaebeõigus. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja seda kohtuasjas 2-06-9959 ka korduvalt kasutanud. Kaebaja esitas kohtuotsusele nii apellatsioonkui ka kassatsioonkaebuse, kusjuures selle tulemusena vähenesid kaebaja kanda jäänud kostja menetluskulud (maakohus jättis kostja kuludest hageja kanda 93 %, ringkonnakohus vähendas seda 50 %-le). Kaebaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise kohta määruskaebuse ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Eelnimetatud kaebuste ja määruskaebuste esitamise ajal esindas kaebajat advokaat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodu tähendab, et kaebajal oli võimalik esitada kõik oma etteheited kohtu tegevusele või lahenditele tsiviilasjas 2-06-9959 edasikaebemenetlustes ning kõrgema astme kohtud on kontrollinud kõigi nende otsustuste õigsust, millega kaebaja seostab endale kahju tekkimise. Olukorras, kus kaebaja kas ei ole kohtu väidetavatele vigadele edasikaebemenetluses tuginenud või olid etteheited kõrgema kohtu hinnangul põhjendamatud, ei saa halduskohus asuda hindama tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust või õigusvastasust. Õigusvastasuse tuvastamine on aga õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.