lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-330/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-330/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-330

Haldusasi

Raiko Liivaku riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Riigi õigusabi taotleja Raiko Liivak

RESOLUTSIOON

Jätta Raiko Liivaku riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1.Raiko Liivak (taotleja) esitas 9. veebruaril 2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liigina on ta märkinud isiku esindamine haldusmenetluses. Probleemi kirjelduses märgib taotleja, et ta soovib esitada hagi Tartu Vangla vastu, kuna teda karistati ja hoiti lukustatud kambris alusetult. Taotleja lisab, et teda karistati põhjusel, et ta kaitses ennast teise kinnipeetava ründe vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt ei ole halduskohus pädev lahendama taotlust advokaadi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses, vaid see tuleb esitada maakohtule (RÕS § 4 lg 3 p 6, § 10 lg-d 2 ja 3). Taotlus tuleb esitada halduskohtule, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks (RÕS § 10 lg 2). Kuigi taotleja märkis taotletava riigi õigusabi liigiks enda esindamine haldusmenetluses, probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja tegelikuks tahteks on esitada kaebus vangla tegevuse peale, s.o määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks kasutada õiguskaitsevahendeid. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-330 vaidlusega, mida on halduskohus pädev lahendama (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 4 lg 1). Seega on halduskohus pädev esitatud taotlust lahendama.

3.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
4.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus mh hindama, kas taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui jah, riigi õigusabi ei anta (RÕS § 7 lg 1 p 1). Esitatud materjalide pinnal on kohtu hinnangul kaebaja võimeline ise enda õigusi kaitsma.
5.Probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja tahteks on vaidlustada vangla tegevus distsiplinaarkaristuse määramisel. Suure tõenäosusega on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtumenetluses distsiplinaarkäskkirja tühistamistaotluse ja hüvitamistaotluse esitamine HKMS § 37 lg 2 p 1 ja p 4 mõttes.
5.1.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peab olema märgitud selle vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord (vangistusseadus § 11 lg 1, haldusmenetluse seadus § 57 lg 1). Näiteks on kinnipeetaval õigus vanglateenistusele esitatud vaides nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kui vanglateenistus tagastab vaide, rahuldab selle osaliselt, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 5).
5.2.Kui kaebaja tahteks on nõuda vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kinnipeetaval esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla tagastab taotluse, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on kinnipeetaval õigus esitada kahju hüvitamise kaebus halduskohtule (VangS § 11 lg 8).
5.3.Nii vangla kui ka halduskohus on kohustatud (vaide- ja kohtu)menetluses taotlejat aitama, kui neile esitatud nõue on puudusega (HMS § 78, HKMS § 55 lg 1). Nendel organitel lasub selgitamiskohustus ja nad juhinduvad uurimispõhimõttest (HMS § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega, kui taotleja soovib vaidlustada vangla tegevust distsiplinaarkaristuse määramisel, on talle õiguslikult tagatud piisavad võimalused seda tegemaks ka ilma riigi määratud advokaadita. Ka eelnev kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinnipeetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav vaidlustamaks vangla igapäevast põhitegevust. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alus puuduks, kui kinnipeetavast tulenev objektiivne asjaolu ei võimaldaks tal ise enda õigusi kaitsta või kui tegemist oleks keeruka õigusliku vaidlusega, mis nt väljuks vangla igapäevasest põhitegevusest. Nimetatud asjaolusid praegu aga ei esine.
6.Seetõttu soovitab kohus taotlejal esmalt pöörduda nõudega vangla poole. Pärast seda on tal võimalik vangla ja vajadusel kohtu juhendamisel enda õigusi ise kaitsta.

Eeltoodu tõttu jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja