A.T.i kaebus Konkurentsiameti 26.09.2014 otsuse nr 7.37/14-002 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 26.06.2013 kaebus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – A.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Saar Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Märt Ots, volitatud esindajad Marek Piiroja, Margus Kasepalu ja Priit Mändmaa Kolmas isik – Tehnovõrkude Ehituse OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kerstin Linnart
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A.T.i kaebus rahuldamata.
2.Mõista A.T.ilt Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja menetluskulu 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.03.2017, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Konkurentsiamet (vastustaja, KA) kooskõlastas 12.03.2009 otsusega nr 7.1-13/09-0003 Tehnovõrkude Ehituse OÜ (TVE) maagaasi müügi- ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused (TT), sh p 4.7 järgmisel kujul: Mõõtesüsteemi näite ning muid mõõtmisega seotud andmeid sisaldavad võrguettevõtja koostatud ja ostjaga kooskõlastatud kirjalikud dokumendid on pooltele järgimiseks kohustuslikud ning arvete esitamise aluseks. Võrguettevõtja, tuginedes talle arvestusperioodil teatavaks saanud mõõtesüsteemi näidule, korrigeerib mõõteseadme näitu ehk ostja poolt faktiliselt tarbitud gaasi kogust alljärgneva valemi järgi, tagamaks gaasi koguste täpsem määramine: Tn × p
Z = ______________
T × pn Tn – standard temperatuur K (kelvinites 293,15) (20oC) p – rõhk bar (ülerõhk 20 mbar) – või muu kliendi gaasipaigaldise töörõhk T – gaasi temperatuur tarnimisel pn – standardrõhk bar (1,01325 bar)
2.A.T. (kaebaja) esitas 26.06.2013 KA-le kaebuse. Kaebaja on Xxxcxxx, Tallinn, kinnistu omanik ja maksis kinnistu omandamisel kinnistu müüjale gaasivõrguga liitumise liitumistasu. Kinnistu algse omaniku ja TVE vahel on sõlmitud liitumisleping. Kaebaja ja TVE vahel on sõlmitud kirjalik maagaasi ostu-müügileping. Kaebaja nõuded:
2.1.Teha TVE-le ettekirjutus tagastada tarbijatele ülemääraselt tasutud liitumistasu koos intressiga; vajadusel tühistada kehtivad TVE gaasivõrguga liitumise tasud. Samuti kontrollida, kas liitumistasude kalkulatsioonidesse on arvestatud mõõtevahendi ja selle paigaldamise maksumus. Kaebaja ostis ise gaasi mõõtevahendi ja paigaldas selle omal kulul.
2.2.Teha TVE-le ettekirjutus, millega keelata kaebaja kinnistul gaasivarustuse katkestamine. Maagaasiseaduses (MGS) sätestatu mõttest tuleneb, et kui mõõtesüsteem on gaasiettevõtja omandis ja selle tüüp ning asukoht on liitumislepingus kokku lepitud, on gaasiettevõtjal õigus mõõtesüsteem asendada. Praegusel juhul on mõõtesüsteem kaebaja omandis, seaduslik, liitumisleping ega muud poolte vahel sõlmitud lepingud ei reguleeri mõõtesüsteemi asendamist, mistõttu peab kaebajale kuuluva mõõtesüsteemi asendamine olema poolte vahel kirjalikult kokku lepitud enne mõõtesüsteemi asendamist. Kuidas tuleb MGS § 26 tõlgendada, arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 32 ja 33 sätestatud omandi ja kodu puutumatuse põhimõtteid? Kaebajal on enne uue süsteemi paigaldamist õigus tutvuda sellega ja lasta pädeva isiku poolt üle kontrollida.
2.3.Tunnistada kehtetuks TT p 4.7. Kaebaja ei ole TVE-ga sõlminud kirjalikku kokkulepet mõõtevahendi näidu korrigeerimist võimaldava valemi rakendamiseks gaasikoguste korrigeerimisel. TT p 4.7 valemi võimaldas kehtestada vastuolu MGS-s, kus üks paragrahv kohustas kindlaks tegema tarbitud gaasikogused ehk tarbitud maagaasi, mitte mõõtma, ja teine mõõtma. 2012. a juulis jõustunud MGS redaktsioon kohustas gaasiettevõtjat gaasikoguseid mõõtma. TT p 4.7 ei vasta MGS-le. TT p 4.7 on ka sisuliselt vale, sest sellest ei nähtu, kuidas arvestatakse võrku sisendatud gaasikoguseid, mis ei ole tarbijateni jõudnud. Arvestada tuleb, et tarbijad ei esita andmeid üheaegselt, mõõtevahendid ei paikne maa all ja maa seest tuleva gaasi temperatuur tõuseb iseenesest. TVE ei ole esitanud avaldusi aktsiisivabastuse taotlemiseks.
2(17)
3-14-52609
Kaebajale on ebaseaduslikult juurde kirjutatud umbes 7% tema poolt tarbitud maagaasist (mõõtevahendi näidu ja valemi vahe). Ainuüksi lubatud veapiiride rakendamine lepingutes katab 7% ära ja valemit ei ole vaja. Gaasi kui kauba üks põhiomadus on ülerõhk 17-23 mbar tegeliku õhurõhu suhtes, ilma milleta ei saa gaasi tarbida ja transportida. Kohustada TVE-d esitama AS-le Eesti Gaas õigeid ehk valemiga läbi korrutamata andmeid perioodi 2012 suvi – 2013 suvi kohta ja edaspidi.
2.4.Tunnistada kehtetuks KA poolt kooskõlastatud TVE gaasi võrguteenuse hinnad. Kaebaja palub analüüsida TVE tegelikke kulusid gaasi võrguteenuse osutamisel ehk kontrollida TVE võrguteenuse hinna põhjendatust. TVE maksab AS-le Eesti Gaas võrguteenuse osutamise eest 0,0162 eur/m3 (sisaldab käibemaksu). KA kooskõlastas TVE võrguteenuse hinna 0,07470 eur/m3 (sisaldab käibemaksu). Kuidas on võimalik, et 2011. aastal oli TVE müügitulu gaasi võrguteenuse osutamisel 1000 kodutarbijale 265 000 eurot? Kas TVE tegevus rikub MGS § 22 lg-s 9 sätestatut?
2.5.TVE-l puudub MGS §-des 11 ja 12 märgitud bilansileping. Arusaamatuks jääb, kuidas täidab TVE MGS § 22 lg-s 13 sätestatud nõudeid. Perioodi kaod selgitatakse välja bilansihaldurite poolt bilansiselgituste kaudu. Seaduse kohaselt tuleb kaod välja selgitada mõõtmise teel. Võrguettevõtja on bilansihaldur ka siis, kui ta gaasimüügiga ei tegele. Võrguettevõtjast bilansihalduri poolne ilma lepinguta gaasi tarbimine oma võrgu kadudeks on ebaseaduslik. Seega varjatakse kadusid mõõtesüsteemi näitude moonutamise teel.
2.6.Teha kindlaks TVE-ga seotud isikutele kuuluvad kinnistud. Kontrollida, kas TVE ja temaga seotud isikud maksavad ise võrguteenuste ja nende poolt tarbitud gaasi eest. Millised gaasiarvestid on hoonetesse paigaldatud? Kuidas toimub TVE poolt gaasi tarbimise arvestus ning kuidas toimub võrguteenuse eest tasumine?
2.7.Tuvastada TVE poolt kaebaja mõõtevahendi näitude korrigeerimise õigusvastasus ja teha ettekirjutus õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. MGS § 24 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise. MGS § 24 lg 11 järgi teisendab võrguettevõtja ainult mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse. Tuvastada TVE ja AS Eesti Gaasi vahel 2009. a sõlmitud lepingu õigusvastasus. Kaebaja ja AS Eesti Gaasi vahel puudub kirjalik kokkulepe, mis võimaldaks tarbitud gaasi koguseid korrigeerida.
2.8.Kaebaja on otsuse projekti kohta esitatud seisukohtades teatanud, et ei nõustu KA järeldustega, mille kohaselt annab TVE TT p-s 4.7 sätestatud valemi kasutamine maagaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse ja TVE-l oli kuni 08.07.2012 õigus maagaasi koguseid korrigeerida. Maagaasi koguste mõõtmine on võimalik üksnes asjakohase mõõtevahendiga (mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 2). Mõõtevahendiga mõõdetud maagaasi koguste korrigeerimine matemaatilise valemiga ei ole enam mõõtmine. Seetõttu ei saa TT p 4.7 rakendamine anda täpsemat mõõtetulemust (MõõteS § 2 lg 1 p 18). KA kooskõlastas maagaasi koguste korrigeerimise valemit sisaldavad TT-d alles 12.03.2009, kuid TVE alustas korrigeerimist juba 2008. a augustis. Seega korrigeeris TVE maagaasi koguseid ajavahemikus 2008. a august kuni 12.03.2009 õigusvastaselt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2006 määruses nr 46 „Direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning mõõtevahendite märgistamise nõuded“ (kehtetu alates 20.04.2016) on sätestatud mh nõuded gaasiarvestitele (§ 1 lg 1 p 2). Määruse § 28 lg-s 5 on sätestatud, et arvestil peab igal juhul olema metroloogiliselt kontrollitud näidik, millele tarbijal on vaba juurdepääs näidu lugemiseks ning sellelt näidikult saadav mõõtetulemus on makstava tasu aluseks. Seega saab võrguettevõtja tarbijalt tasu nõuda üksnes gaasiarvesti näidu alusel.
3(17)
3-14-52609
Vastustaja jättis 19.08.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Vastustaja rahuldas 18.10.2013 vaideotsusega kaebaja vaide ja tunnistas oma 19.08.2013 otsuse kehtetuks.
5.Vastustaja rahuldas 26.09.2014 otsuse nr 7.3-7/14-002 resolutsiooni p-ga 1 kaebuse TVE tegevuse üle järelevalvemenetluse jätkamise nõude osas ja jättis resolutsiooni p-ga 2 muus osas kaebuse rahuldamata, sest TVE ei ole oma tegevusega rikkunud MGS ning selle alusel kehtestatud õigusakte. Põhjendused:
5.1.MGS § 37 lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult MGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. KA tellis maagaasikoguste mõõtmist puudutava ekspertarvamuse, teostas täiendava analüüsi ning saatis selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seisukoha saamiseks, samuti alustas gaasikoguste korrigeerimist puudutavas osas gaasiettevõtjate üle järelevalvemenetluse.
5.2.MGS § 24 lg-te 1, 3 ja 4 alusel on TVE-l kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem, sest ettevõtja peab tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise. MGS ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida, vaid jätnud selle kohustuse võrguettevõtjale. Gaasi tarbimise teenuse osutamine kaebajale katkestati 06.09.2012 ja taastati 07.09.2012. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele taadeldud gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi koguse muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna kaebaja mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja rõhul, peab mõõtesüsteemi vahetus toimuma võrguettevõtja kulul. Kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks. TVE teavitas kirjalikult kaebajat võrguühenduse katkestamisest, selle põhjustest ning andis mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TVE järgis MGS § 26 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimusi, sh etteteatamise tähtaegasid. Kuna tulevikus ei saa välistada MGS § 26 lg-s 2 ja § 26 lg 3 p-s 2 sätestatud olukordade realiseerumist, puudub KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks. MGS §-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse katkestamise õiguspärasuse hindamine on KA pädevuses.
5.3.TVE (varasem ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) ja arendajad Baltrex Oil AS ning OÜ Rasteris sõlmisid 01.03.2004 40 kinnistu gaasivõrguga liitumise lepingu, mille tulemusel liideti ka kinnistu aadressiga Xxxcxxx, Tallinn. Lepingu sõlmimisel puudus võrguettevõtjal MGS-st tulenev kohustus kooskõlastada liitumistasu arvestamise metoodika KA-ga. KA kooskõlastas TVE liitumistasu metoodika 26.11.2011 otsusega nr 7.1-17/11-001. Liitumisleping kehtib selle sõlmimisest kuni kokkulepitud kohustuste täitmiseni. Pärast tehnovõrkude väljaehitamist on liitumisleping lõppenud. TVE ja kaebaja ei ole sõlminud liitumise lepingut ja seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda võrguettevõtja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingust tulenevate liitumistasude kontrollimist. Kaebaja ei saa esitada teiste tarbijate nimel nõudmisi. Samuti on möödunud liitumistasu metoodika kooskõlastamise otsuse vaidlustamise tähtaeg.
5.4.Füüsikaseadustele tugineva TT p-s 4.7 esitatud valemi rakendamine annab maagaasikoguse mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuni 07.07.2012 kehtinud MGS § 24 lg-s 1 oli sätestatud, et võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate gaasikoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise. Koguste kindlaksmääramisel gaasi müügihetkel on oluline temperatuuri ja rõhu arvestamine, mille vajadus tuleneb gaasilise aine kokkusurutavusest ja omadusest muuta oma mahtu temperatuuri muutumisel. Seega tuleb temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus viia vastavusse mahuga leppetingimustel (Eestis temperatuur 293,15 K (+20oC) ja rõhk 1,01325 bar (1 atm). Selleks tuleb kas paigaldada tarbijale korrektoriga arvesti, mis automaatselt võtab arvesse 4(17)
3-14-52609
temperatuuride erinevusi või kasutada matemaatilist valemit. Valemi rakendamise eesmärgiks on välistada võrguteenuse osutaja jaoks ebaõiglane olukord, kus tarbija tasub väiksema gaasi koguse jaotamise eest, kui ta tegelikkuses tarbib. TVE saab ebaõigluse kõrvalda arvestite vahetamisega. Kuna vahetust ei ole võimalik teostada kõigil tarbijatel korraga, tuleb võrguteenuse kogust valemiga korrigeerida. Kuna välistemperatuurist sõltub gaasi tihedus, siis tuleb gaasi mahu erinevus viia vastavusse mahuga leppetingimustel. KA ei kooskõlasta konkreetseid füüsikalisi suurusi, vaid üldised ja ühtviisi kõigi tarbijate suhtes rakendatavad põhimõtted ning metoodikad, millest lähtutakse korrektsiooni kasutamisel. Kuni 07.07.2012 kehtinud MGS § 24 lg 1 redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta võimalik maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel.
5.5.08.07.2012 jõustus seadusemuudatus, millega MGS § 24 lg 1 endine sõnastus asendati uue sõnastusega „Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.“. Muudatusest tulenevalt on võrguettevõtja kohustatud gaasikoguste kindlaksmääramise asemel tagama gaasikoguste mõõtmise. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et korrektsioon võib olla sisuliselt vajalik ja põhjendatud, kuid ei tulene otseselt seadusest, mistõttu tuleb selle rakendamiseks tarbijaga eraldi kokku leppida. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et MGS § 24 ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel ega pea KA poolt kooskõlastatud TT p 4.7 seadusega vastuolus olevaks ega tühiseks. KA leiab, et TVE TT p-s 4.7 märgitud korrektsioonitegurit saab rakendada poolte kokkuleppel. Kas seesugune kokkulepe on kaebaja ja TVE vahel sõlmitud, peab selguma pooltevahelises vaidluses tsiviilkohtus (tsiviilasi nr 2-12-35478). Seega alates 08.07.2012 jõustunud MGS muudatustest tulenevalt oli TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja rõhul vaid juhul, kui TVE ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA poolt kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole õigustühine ega MGS-ga vastuolus, kuna MGS-st ei tulene keeldu korrektsioonitegurit rakendada kokkuleppe alusel. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja nõue TT p 4.7 tühiseks tunnistamiseks. Poolte kokkuleppe korral puudub võimalus ja vajadus teha võrguettevõtjale korrektsiooniteguri kasutamist keelav ettekirjutus. Kui selgub, et tüüptingimused ei ole kaebaja ja TVE lepingu osa, kavandab KA ettekirjutuse koostamist. MGS § 24 lg-st 1 ega muust sättest ei tulene võrguettevõtjale (TVE) kohustust edastada maagaasi müüvale ettevõtjale (AS Eesti Gaas) mõõteandmeid. Vastav kohustus tuleneb üksnes tsiviilõiguslikust kokkuleppest. KA-l ei ole pädevust sekkuda TVE ja AS Eesti Gaasi vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmisse.
5.6.KA kooskõlastas TVE gaasi võrguteenuse hinna 27.09.2005 otsusega nr 143-007/05G (kehtis kuni 31.08.2013) ja 30.05.2013 otsusega nr 7.1-7/13-015 (kehtib alates 01.09.2013). KA on välja töötanud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika (MGS § 23 lg 41) ja lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel ning MGS §-dest 23 ja 232. KA 30.05.2013 otsusega kooskõlastatud võrguteenuse hinna peamiseks mõjuriks oli EG Võrguteenus AS sisseostetava võrguteenuse hinna kasv. Samuti vastab viidatud kooskõlastatud hind metoodikale, mille kohaselt tuleb võrguteenuse hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevusja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Sarnastel alustel on KA kooskõlastanud TVE võrguteenuste hinna ka 28.03.2014 otsusega nr 7.1-7714-003. Ka 2005. aastal kooskõlastatud gaasi võrguteenuse hind oli kooskõlas sel ajal kehtinud MGS-ga ja selle alusel koostatud metoodikaga. Põhjendamatu on järelevalvemenetluse alustamine iga vähimagi kahtluse korral.
5.7.TVE bilansihalduriks on AS Eesti Gaas. TVE poolt liitumispunkti kaudu tarbitud võrguteenuste maht fikseeritakse liitumispunktis oleva korrektoriga arvestiga. AS Eesti Gaas 5(17)
3-14-52609
esitab TVE-le mõõtesüsteemi näitudest lähtudes leppetingimustele vastava koguse kohta arveid, mida TVE tasub. Klientide poolt tarbitud gaasikogused arvutatakse välja mõõteseadmete näitude alusel, korrigeerides vastavalt leppetingimustele. Võrku siseneva gaasi ja klientide poolt tarbitud summaarse gaasi kogused on aasta lõikes võrdsed. Kodutarbija bilansihaldur on müüja. TVE ei ole bilansihaldur MGS § 11 lg 2 mõistes, kuna ei ole sõlminud bilansilepingut süsteemihalduriga, vaid on selle delegeerinud AS-le Eesti Gaas suulise lepingu alusel. KA-le esitatud kaebuse lisast ja TVE 2011. a majandusaasta aruande lisast 13 selgub, et TVE ei tegele kaebuse läbivaatamise ajal gaasi müügiga ja ettevõttel puudub kirjalik maagaasi ostu-müügileping AS-ga Eesti Gaas. AS Eesti Gaas esitab TVE-le arveid vastavalt ettevõtja poolt esitatud maagaasi ostu-müügilepingu projektile. Seega on AS Eesti Gaas ja TVE vahel suuline avatud tarne gaasi ostu-müügileping, millega võtab AS Eesti Gaas TVE kui võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. KA ei tuvastanud TVE poolt MGS §-de 11 ja 12 rikkumist.
5.8.MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene KA-le õigust edastada teavet TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute ja nende täitmise kohta. KA kontrollis, kuidas toimub TVE gaasi tarbimise arvestus TVE võrguteenuse hindasid puudutavate menetluste raames ega tuvastanud rikkumisi.
5.9.KA on algatanud järelevalvemenetluse, mille käigus on välja selgitanud gaasiettevõtjate ja Gaasiliidu seisukohad ning tellinud eksperthinnangu Tallinna Tehnikaülikoolilt (TTÜ). TTÜ teadlased on arvamusel, et mõõdetud gaasikoguseid tuleb rõhku ja temperatuuri arvestades korrigeerida. Järelevalvemenetluse käigus on KA olukorra lahendamiseks teinud MKM-le ettepanekud seadusandluse muutmiseks. Järelevalvemenetlus on pooleli.
5.10.Kuna vaidluse saab lahendada eriseaduse, MGS alusel, puudub vajadus lähtuda konkurentsiseadusest (KonkS). Olukord, kus haldusorgan viib ilma otstarbeta ühes ja samas asjas nii eri- kui üldseaduse alusel läbi paralleelseid menetlusi, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja oleks ülemäära koormav ka menetlusosalistele. Puudub alus arvata, et TVE on rikkunud KonkS, sest peamine vaidlus on selles, kas TVE-l oli õigus rakendada korrektsioonitegurit.
5.11.KA esitas kaebajale tutvumiseks kavandatava otsuse eelnõud 26.02.2014 ja 21.08.2014. KA ei pidanud vajalikuks viidatud eelnõudes toodud aluste võrdlemist või erisuste väljatoomist, sest viidatud dokumendid sarnanevad oluliselt. Hilisemat eelnõud on täiendavalt motiveeritud, kuna muutus MGS ja KA kogus täiendavaid tõendeid ning andmeid. Seega on haldusorgan arvestanud menetluse kestel muutunud asjaoludega. KA ei ole menetluse läbiviimisega põhjendamatult viivitanud. Nii kaebaja kui ka TVE esitasid taotlused seisukohtade esitamise tähtaja pikendamiseks, millised KA rahuldas. KA ei ole kaebajale keelanud menetlusdokumentidega tutvumist. KA on otsust piisavalt põhjendanud. Uurimispõhimõte ei tähenda, et haldusorgan peab tegema ebavajalikke menetlustoiminguid.
5.12.Kuni 31.12.2013 kehtinud MGS redaktsiooni § 39 lg 1 kohaselt oli KA-l õigus teha MGS või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutus. Alates 01.01.2014 kehtiv MGS annab KA-le õiguse ettekirjutuse tegemiseks vaid olukorras, kus süsteemihaldur või teda kontrolliv isik on jätnud alates 01.01.2015 täitmata MGS §-s 291 sätestatud nõuded. Riigikohus on 19.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 seisukohal, et KA-l puudub õigus ühe turuosalise esitatud kaebuse lahendamisel teise turuosalise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks KA otsuse resolutsioonis. Seetõttu saab KA kehtivate seaduste alusel teha kaebuse rahuldamise korral üksnes ettekirjutuse. KA on menetluse läbi viinud õiguspäraselt ja kooskõlas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetega. Kaebuse menetlemine on väljunud MGS §-s 391 sätestatud ajalistest piiridest. KA ei ole läinud
6(17)
3-14-52609
vastuollu HMS §-s 5 sätestatud haldusmenetluse efektiivsuse nõudega, vaid selgunud on, et keeruliste juhtumite puhul on MGS §-s 391 sätestatud tähtajad liiga lühikesed. Haldusakti andmisel ei saa haldusorgan jätta arvestamata HMS § 54 lg-s 1 kehtestatud haldusakti kohustuslike nõuetega. Kuna pärast 18.10.2013 vaideotsuse tegemist on KA kaebuse uuesti menetlusse võtnud, kohaldub uus menetluse tähtaeg. KA on lähtunud heast halduse tavast ja rahuldanud menetlusosaliste poolt esitatud põhjendatud taotlused pikendada seisukohtade esitamiseks antud tähtaegu. Sellest tulenevalt puudus KA-l võimalus vaid 2-kuulise tähtaja jooksul otsus koostada.
5.13.Kuna vaidlust TVE ja kaebaja vahel maagaasi koguste korrigeerimise õigusest 2008. a augustist kuni 12.03.2009 käsitletakse tsiviilkohtumenetluses, see puudutab TVE ja kaebaja vahelist arveldamist ning MGS ei reguleeri arvetega seonduvat, puudub KA-l võimalus ettekirjutuse tegemiseks. Erinevalt korrektsiooniteguri rakendamist puudutavast poolte kokkuleppe küsimusest on MGS §-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse katkestamise õiguspärasuse hindamine KA pädevuses. Maakohus leidis, et kohus ei saa keelata kostjal katkestada hageja gaasivarustust, kui selleks esinevad seadusest tulenevad alused.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.09.2014 otsuse nr 7.3-7/14002 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti läbi. Asjaolud ja põhjendused:
6.1.Tarbijapaigaldis on kinnistu eelmise omaniku ja TVE vahel 2004. a sõlmitud liitumislepingu alusel ühendatud TVE-le kuuluva maagaasi võrguga. Kaebajale kuuluv tarbijapaigaldis ja TVE-le kuuluv võrk on piiritletud 01.11.2005 allkirjastatud maagaasi torustiku ja seadmete piiritlusaktis. TVE osutab kaebajale võrguteenust TVE ja kaebaja vahel sõlmitud võrguteenuse lepingu alusel alates 01.11.2005. TVE võrgu kaudu kaebajale edastatud maagaasi koguseid mõõdetakse kaebajale kuuluval kinnistul asuvas hoones paikneva kaebaja omandis oleva mõõtevahendiga membraangaasiarvesti ACTARIS Gallus 2000. Kaebaja teatas igakuiselt gaasiarvesti näidu. 2008. a augustis hakkas TVE võrguteenuse eest esitatud arvetel kaebaja poolt vastavalt gaasiarvesti näidule tegelikult tarbitud maagaasi koguseid ootamatult korrigeerima. 2008. a augustist kuni 17.03.2009 puudus TVE-l maagaasi koguste korrigeerimiseks õiguslik alus. Kaebaja ei andnud TVE-le nõusolekut tegelikult tarbitud maagaasi koguste korrigeerimiseks. Kaebajale müüb alates 2008. a augustist maagaasi AS Eesti Gaas. Alates 2009. a aprillist esitab AS Eesti Gaas kaebajale arveid vastavalt TVE poolt korrigeeritud maagaasi kogustele.
6.2.Vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, kuna vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet. KA andis pidevalt kaebajale eksitavat ja vastuolulist teavet nii menetluse kestvuse, ärakuulamisõiguse teostamise võimaluste ja aja ning asja lahendamist mõjutavate asjaolude kohta. Näiteks teatas KA, et kaebuse menetlemine on peatatud gaasikoguste korrigeerimise teemal alustatud järelevalvemenetluse ajaks, kuid ei andnud teavet selle menetluse käigu ja tulemuste kohta. Järelevalvemenetlus oli pealiskaudne ja kallutatud. Vastustaja ei ole kaebaja seisukohtadega sisuliselt arvestanud. Järelevalvemenetlus kestis kokku ca 16 kuud. Vastustaja on erinevates otsustes ja eelnõudes oma seisukohti korduvalt ning ulatuslikult muutnud, selgitamata erisuste põhjuseid. Sellega ei ole tagatud ka ärakuulamisõigus.
6.3.Vastustaja rikkus kaebaja kaebuse menetlemisel MGS §-s 391 sätestatud tähtaega. Vastustaja ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid. Vastustaja ei ole iseseisvalt tõendeid kogunud, v.a TTÜ arvamus. Vastustaja ei teinud ühtegi sisulist menetlustoimingut ajavahemikus 26.02.-25.04.2014 ja 25.04.-22.08.2014.
6.4.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. KA jättis otsuse tegemisele eelnenud järelevalvemenetluses olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata ja kaebuse õigeks 7(17)
3-14-52609
lahendamiseks vajalikud tõendid kogumata. Sisulist haldusmenetlust KA läbi ei viinud. TVE ei esitanud kogu järelevalvemenetluse jooksul vastustajale mitte ühtegi tõendit.
6.5.Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust. Vastustaja andis kaebajale formaalselt võimaluse seisukohtade esitamiseks, kuid kaebajal ei olnud võimalik aru saada, mille suhtes ta peaks arvamust avaldama. Vastustaja käsitles vaidlustatud otsuses üksnes kaebaja viimast seisukohta, ent ei arvestanud vaides ja varasemates arvamustes esitatud seisukohtadega.
6.6.TVE-l ei ole õigus korrigeerida maagaasi koguseid. Võrguettevõtjad olid kohustatud mõõtma kodutarbijate poolt tarbitud maagaasi koguseid (kuni 07.07.2012 kehtinud MGS § 22 lg 4 ja § 24 lg 1 ja alates 08.07.2012 MGS § 24 lg 1, vt ka seaduse muutmise eelnõu seletuskirja1). Võrguettevõtja saab tarbijale edastatud maagaasi koguseid lepingulisel alusel korrigeerida üksnes pärast seda, kui vastavat regulatsiooni sisaldavad tüüptingimused on vastustajaga kooskõlastatud, kehtestatud ning tarbijaga sõlmitud lepingu osaks muutunud. TVE korrigeeris maagaasi koguseid 2008. a augustist kuni 17.03.2009 õigusvastaselt. Ka pärast 17.03.2009 puudub TVE-l õigus kaebajale edastatud maagaasi koguseid korrigeerida, kuivõrd kaebaja ei ole tingimuse kohaldamisega kirjalikult nõustunud. KA ei ole järelevalvemenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja gaasiarvesti näit ei kajasta maagaasi koguseid õigesti. KA jättis arvestamata Tehnilise Järelevalveameti (TJA) seisukohad. TJA selgitas 06.08.2013 kirjas, et arvesti näidu korrutamisel statistilisel teel saadud suurusega on tegemist matemaatilise/statistilise tehtega, mitte mõõtmisega MõõteS mõistes. KA pidanuks kaebaja 26.06.2013 kaebuse maagaasi koguste korrigeerimist puudutavas osas rahuldama ja TVE-le ettekirjutuse tegema.
6.7.KA jättis kontrollimata TVE kasutatava korrigeerimisvalemi põhjendatuse. Samuti ei kontrollinud vastustaja, kas kaebaja gaasiarvesti ACTARIS näit üldse vajab korrigeerimist ja kas TT p-s 4.7 sätestatu korrigeerib kaebaja gaasiarvesti näitu õigesti.
6.8.TVE ei järginud gaasivarustuse katkestamisel MGS-s sätestatud tingimusi (§ 26 lg 3 p 2). Kaebaja ei takistanud õigusvastaselt TVE juurdepääsu mõõtesüsteemile. Kinnistul asuv mõõtesüsteem on nõuetekohane. TVE-l oli õigus määrata ühepoolselt gaasiarvesti tüüp ja asukoht kaebaja liitumisel võrguga (MGS § 18 lg 6 p 2 ja § 19 lg 2 p 2), kuid ta jättis oma õiguse kasutamata. MGS-st ei tulene, et võrguettevõtjal on pärast tarbijapaigaldise võrguga liitumist õigus ühepoolselt tarbijale väljastatud liitumistingimusi muuta. Gaasiarvesti ACTARIS kuulub kaebajale ja omand on puutumatu (PS § 32, asjaõigusseaduse § 68 lg 1, § 80 lg 1 ja § 89). Võrguettevõtjal on õigus asendada temale kuuluvat mõõtesüsteemi. TVE ei ole soovinud asendada olemasolevat mõõturit gaasiarvestiga, mis samaaegselt korrigeeriks nii gaasi temperatuuri kui ka rõhku. TVE teatas kaebajale gaasivarustuse katkestamisest 30.08.2012 kl 16.58 ja katkestas varustamise 06.09.2012 kl 14.46. Seega toimus katkestamine pärast 6-päevast etteteatamist ja TVE on rikkunud etteteatamistähtaega (MGS § 26 lg 3).
6.9.KA jättis õigusvastaselt kontrollimata TVE poolt kogutud liitumistasude põhjendatuse. Kaebajale kuuluva kinnistu suhtes sõlmitud liitumisleping on jätkuvalt kehtiv ja omab õiguslikku tähendust kuni tarbijapaigaldise võrgust lahtiühendamiseni. Kaebaja ei olnud küll kinnistu eelmise omaniku ja TVE vahel sõlmitud liitumislepingu pooleks, kuid liitumistasu kulu kandis kaebaja. Vastustajal on MGS § 19 lg 3 alusel kohustus kontrollida liitumistasu põhjendatust omal initsiatiivil. MGS § 18 lg-st 7 järeldub, et liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad tarbijapaigaldise võõrandamisel ka uue omaniku suhtes. Kaebaja on liitumislepingu kontekstis eelmise omaniku õigusjärglane.
6.10.Vastustaja ei rakendanud võrguteenuse hinna kontrollimisel uurimispõhimõtet ja kirjeldas üksnes hinna kooskõlastamise õiguslikku regulatsiooni. TVE võrguteenuse hind on majandusaasta aruannetes kajastatud raamatupidamisandmeid arvestades põhjendamatult kõrge. Näiteks erineb 2011. a majandusaasta aruande sissejuhatuses näidatud tööjõukulu kasumiaruandes näidatud tööjõukulust. Lisaks kajastub TVE bilansis sihtfinantseerimise kohustus 12 540 000 eurot. Vastustaja pidanuks hea halduse põhimõttest lähtuvalt selgitama, miks on kaebaja kahtlused alusetud (HMS § 56 lg 1). Arusaamatuks jääb, kuidas saab vastustaja olla veendunud TVE võrguteenuse hinna põhjendatuses, kui ta ei ole seda sisuliselt kontrollinud. TVE esitas 2012. a majandusaasta aruande äriregistrile alles 17.04.2014 ja 2013. a aruannet ei ole esitanud. Kuna võrguettevõtja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamisel kõige elementaarsemaid kohustusi, ei saa väita, et võrguteenuse hind on põhjendatud ega vääri täiendavat kontrollimist. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 4 alusel võib äriregistripidaja otsustada majandusaasta aruande esitamise kohustust rikkunud äriühingu sundlõpetamise. Pideva sundlõpetamise riskiga tegutseva võrguettevõtja tegevuse kontrollimisel peaks vastustaja olema eriti tähelepanelik.
6.11.TVE bilansilepinguga seotud seisukohad ei ole põhjendatud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et KA oleks pöördunud AS Eesti Gaas poole teabe saamiseks selle kohta, kas TVE on AS-ga Eesti Gaas sõlminud lepingu bilansivastutuse delegeerimiseks ja millised on lepingu tingimused. Vaidlustatud otsuse seisukohad on vastuolulised, sest esmalt märgib KA, et TVE ei tegele maagaasi müügiga ja puudub kirjalik leping AS-ga Eesti Gaas, kuid seejärel tuvastab, et on suuline avatud tarne ostu-müügileping, millega AS Eesti Gaas võtab TVE kui võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. KA seisukohtadest ei selgu, milliseid lepinguid TVE on AS-ga Eesti Gaas sõlminud ja milline on nende lepingute sisu.
6.12.Vastustaja jättis läbi viimata järelevalvemenetluse TVE poolt AS-le Eesti Gaas esitatud korrigeeritud maagaasi koguste osas. MGS §-s 24 sätestatud võrguettevõtja kohustustel puuduks mõte juhul, kui võrguettevõtjal puuduks samaaegselt kohustus edastada mõõteandmeid ka gaasi müüjatele. Mõõteandmete edastamine gaasi müüjale kuulub olemuslikult MGS §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise juurde. MGS § 24 eesmärgiks on, et gaasikoguseid mõõdab võrguettevõtja kui taristu omanik, mitte gaasi müüja.
6.13.KA ei ole sisuliselt kontrollinud TVE-ga seotud isikute gaasi tarbimise asjaolusid. Vastustaja pidas 19.08.2013 otsuses võimalikuks TVE kasutuses oleva kinnistu gaasi tarbimise asjaolude kontrollimist ja selle kohta andmete avaldamist, kuid vaidlustatud otsuses väidab, et tal puudub õigus edastada teavet TVE-le kuuluva vara ja lepingute kohta. Vastustaja vastuoluline käitumine rikub hea halduse põhimõtet. Asjakohatu on KA väide, et on gaasi tarbimist kontrollinud TVE võrguteenuste hindu puudutavate menetluste raames ning rikkumisi ei ole tuvastatud. Läbi viidavad muud menetlused ei asenda kohustust menetleda TVE tegevusele esitatud kaebusi sisuliselt.
6.14.Kaebaja viitas 28.06.2013 e-kirjas ja ka 24.09.2013 vaides vajadusele kontrollida, kas TVE tegevus on kooskõlas KonkS § 4 lg 1 p-des 1 ja 4, § 16 lg-tes 1 ja 3, § 18 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, kuid KA ei ole seda hinnanud. Menetlusökonoomia nõuetega oleks vastuolus eraldi menetluste läbi viimine erinevate seaduste alusel.
6.15.Harju Maakohtu 16.10.2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-12-35478 tulenevalt on vastustaja seisukoht maagaasi koguste matemaatilise korrigeerimise lubatavuse osas õigusvastane. Kaebaja eesmärk on õigusvastase ja jõustunud kohtuotsusega vastuolus olevatel põhjendustel rajaneva vaidlustatud haldusakti resolutsiooni p 2 tühistamine.
9(17)
3-14-52609
7.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja kordas vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusi ja lisas täiendavalt järgmised põhjendused:
7.1.Kuna haldusorgan peab menetluse läbiviimisel menetluse kestel muutunud asjaoludega arvestama ja edastas menetlusosalistele seetõttu täiendavaid seisukohti või eelnõusid, ei ole see vastuolus HMS § 40 lg-des 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõiguse tagamisega. KA ei pidanud 26.02.2014 seisukohas ja 21.08.2014 eelnõus toodud aluste üksikasjalikku võrdlemist vajalikuks, sest viidatud dokumendid sarnanevad oluliselt. KA motiveeris 21.08.2014 eelnõud täiendavalt, kuna MGS muutus, ja samuti kogus KA tõendeid ja andmeid 26.02.2014 esitatud seisukohale järgnenud menetluse käigus. KA andis nii kaebajale kui ka TVE-le lisaaega seisukohtade esitamiseks. KA ei ole kaebajale tema soovil menetlusdokumentidega tutvumist keelanud. Kaebaja süüdistused on üldsõnalised.
7.2.Menetluse kestvuse arvestamisel ei saa KA arvesse võtta vaideotsuse vaidlustamise tähtaega, kuivõrd sel perioodil uue menetluse läbiviimine haldusorgani poolt ei ole mõistlik, kuna võib kahjustada õigusselgust ja põhjustada asjatut halduskoormust. 25.10.2013 teavitas KA, et alustas gaasikoguste korrigeerimist puudutava järelevalvemenetluse ning 26.11.2013 peatas kaebuse menetluse kuni järelevalvemenetluse lõpetamiseni, kuna selle tulemused mõjutavad otseselt kaebuse menetlust puudutava haldusakti sisu. Riigikohus leidis 16.12.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Praegusel juhul oli menetluse peatamine 26.11.2013–26.02.2014, s.o 91 päeva jooksul vajalik ning põhjendatud. KA andis menetlusosalistele arvamuste esitamiseks aega kokku 39 päeva ja pikendas taotluste alusel tähtaega 59 päeva võrra. Ajavahemikus 01.-17.07.2014 kulus menetlustoimingutele 17 päeva. Seega vaideotsuse tegemisest otsuse tegemiseni kulunud 343 päevast tuleb lahutada eelmärgitud menetluse peatamisele ja erinevatele toimingutele kulunud aeg 236 päeva ning menetlusele kulunud aeg on seega 107 päeva. MGS § 391 lg-st tulenev tähtaeg peatub kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks iga kord, kui KA isikult vajalikku teavet küsib. Ebamõistlik ja menetlusosalisi kahjustav olnuks olukord, kus KA lõpetanuks menetluse ilma olulist tähtsust omavate asjaoludega arvestamata.
7.3.KA ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. KA on piisavalt põhjendanud ja välja toonud, millistele tõenditele ja asjaoludele tuginedes ei kuulu nõuded rahuldamisele ning miks ei ole täiendavad toimingud vajalikud.
7.4.Füüsikaseadustele tuginev TVE TT p-s 4.7 toodud valemi rakendamine annab maagaasikoguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus tuleb viia vastavusse mahuga leppetingimustel (maagaasi koguste korrigeerimine), et tagada võrgust väljuvate maagaasi koguste täpne kindlaksmääramine. Kuni 07.07.2012 kehtinud MGS redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta võimalik maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et MGS § 24 ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel ja KA kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole seadusega vastuolus olev ega tühine. Riigikohus märkis 23.10.2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-13 (p 23), et kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile. Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale jäänud haldusorgan tugineda kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad argumendid teistsuguse hinnangu andmiseks. Viidatud otsuses leidis Riigikohus, et otsustamaks, kas TVE-l oli õigus TT p 4.7 alusel gaasikoguste mõõtmiseks korrektsioonitegurit kasutada, peab ära ootama tsiviilkohtu otsuse, kas TT p 4.7 on saanud TVE ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu osaks. 10(17)
3-14-52609
7.5.Selleks, et KA saaks teha TVE-le ettekirjutuse kohustamaks TVE-d sõlmima maagaasikoguste korrektsiooniteguri rakendamiseks puudutavaid kirjalikke kokkuleppeid, peab nõue tulenema MGS-st. Alates 08.07.2012 jõustunud MGS muudatustest tulenevalt oli TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja rõhul vaid juhul, kui TVE ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA kooskõlastatud TVE TT p 4.7 ei ole õigustühine ega MGS-ga vastuolus, sest MGS ei keela korrektsiooniteguri rakendamist kokkuleppe alusel. TJA 06.08.2013 ja MKM 04.10.2013 esitatud seisukohad ei ole vastuolus Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-12-14 toodud seisukohtadega, sest ametid ei ole seisukohtades võrguettevõtja ja tarbija vahelist kokkuleppe võimalust käsitanud.
7.6.TVE-l on kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem, sest ettevõtja peab tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise (MGS § 24 lg 1). MGS ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida. Gaasivarustus katkestati üheks päevaks. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele taadeldud gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi koguse muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna TVE leiab, et kaebajal olemasolev mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja rõhul, peaks TVE vahetama MGS alusel kaebaja maagaasi mõõtesüsteemi omal kulul. Kaebusest selgub, et kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks. TVE oleks pidanud katkestama gaasivarustuse MGS § 26 lg-st 3 tulenevalt 07.09.2012, kuid kuna gaasivarustus taastati 07.09.2012, ei oma see asjas olulist tähtsust, sest gaasivarustuse taastamise tõttu puudub KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt puudus KA-l ettekirjutuse tegemise võimalus ka 26.06.2013, s.o kaebuse esitamise hetkel. PS §-s 32 sätestatud omandiõigust võib seadusega piirata. TVE tugines arvesti väljavahetamisel seaduses sätestatule ja puudub alus arvata, et TVE oleks kaebaja omandit rikkunud.
7.7.01.03.2004 sõlmisid OÜ Kakumäe Võrgud (TVE varasem ärinimi) ja arendajad Balterex Oil AS ning OÜ Rasteris 40 kinnistu gaasivõrguga liitumise lepingu, mille tulemusena liideti gaasivõrguga ka kaebaja poolt hiljem omandatud kinnistu Xxxcxxx, Tallinn. KA kooskõlastas TVE liitumistasu metoodika 26.11.2011 otsusega nr 7.1-17/11-001. Pärast liitumislepingus kokku lepitud tegevuste tegemist, nt tehnovõrkude väljaehitamist, on liitumisleping lõppenud. Võrguteenuste tarbimiseks peab kinnistu omanik sõlmima võrguettevõtjaga võrguteenuse osutamise lepingu. TVE ja kaebaja ei ole sõlminud gaasivõrguga liitumise lepingut. Kuivõrd kaebaja ei olnud liitumislepingu osapool, siis puudub kaebajal võrguettevõtja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate liitumistasude osas õigus nõuda liitumistasu kontrollimist. MGS-st ei tulene kaebajale õigust teiste tarbijate nimel esitada nõudmisi liitumistasu suuruse kontrolliks. Olukorras, kus järelevalvemenetluse alustamise päevaks on möödunud konkreetse kinnistu gaasivõrguga liitumise tehingust tulenevate võimalike nõuete esitamise tähtaeg, oleks järelevalvemenetluse läbiviimine sisutühi ning perspektiivitu. Samuti on möödunud ka eelnevalt nimetatud liitumistasu metoodika kooskõlastamise otsuse vaidlustamise tähtaeg.
7.8.KA kooskõlastatud võrguteenuste hind on kulupõhine ning vastavuses MGS §-dega 23 ja
232.Seega puudub põhjendatud vajadus teostada TVE liitumistasude ja võrguteenuse hinna osas täiendavaid menetlustoiminguid. Põhjendamatu on järelevalvemenetluse alustamine iga vähimagi kahtluse korral.
7.9.KA seisukohad ei ole vastuolulised. Vaidlustatud otsuses märgib KA, et TVE ei tegele gaasi müügiga ja TVE-l puudub AS-ga Eesti Gaas kirjalik maagaasi ostu-müügileping. Seejärel tuvastab KA, et TVE ja AS Eesti Gaas vahel on suuline avatud tarne gaasi ostu-müügileping, millega AS Eesti Gaas võtab TVE kui võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. Järelevalvemenetluse käigus ei leidnud tuvastamist väidetav TVE poolne nõuete rikkumine ja 11(17)
3-14-52609
KA jättis selles osas kaebuse rahuldamata. KA-l ei ole pädevust sekkuda TVE ja AS Eesti Gaas vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmisse.
7.10.KA teostab MGS § 37 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet MGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene KA-le õigust edastada teavet TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute ning nende täitmise kohta. KA kontrollis TVE enda gaasi tarbimist ja selle arvestust TVE võrguteenuse hindasid puudutavate menetluste raames ning rikkumisi ei tuvastanud.
7.11.Puudub alus arvata, et TVE on konkurentsiõigust rikkunud, piisav on lähtuda MGS-st. KA selgitused on piisavad ja kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt lahendid haldusasjades nr 3-3-1-44-10 (p 15) ja nr 3-3-1-29-13 (p 17)).
TVE palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.KA ei rikkunud kaebuse menetlemisel haldusmenetlusõigust. KA viis asjaolusid arvestades menetluse läbi piisava efektiivsusega mõistliku aja jooksul, arvestades menetlustoimingute kronoloogiat. Menetlusosaliste ärakuulamine on olulisem järelevalvemenetluse tähtaegade järgimisest. Vastustaja pidi hankima ammendavat informatsiooni sisuliselt õige otsuse tegemiseks. Ekspertarvamuse tellimine TTÜ-lt TVE TT p-s 4.7 sätestatud valemi õigsuse kontrollimiseks ja menetlusosalistele sellele seisukohtade esitamise võimaldamine põhjustasid küll menetluse venimist, kuid olid vajalikud toimingud. Samuti oli põhjendatud Riigikohtu otsuse ootamine tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14.
8.2.Vaidlustatud otsuse tühistamine põhjusel, et KA ei järginud MGS § 391 lg-test 2 ja 3 tulenevaid tähtaegu, ei ole põhjendatud, kuna menetluse pikkus ei mõjutanud otsuse sisu (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). KA tutvustas otsuste eelnõusid ja võimaldas nii kaebajal kui ka TVE-l esitada oma seisukohti ja arvestas nendega. Kaebaja pidi otsuste eelnõudest aru saama, millises ulatuses need teineteisest erinevad. Kaebaja esitas oma vastuväited ja sai järelikult eelnõude sisust aru ning sellega oli kaebaja ärakuulamisõigus tagatud. Muu hulgas venis menetlus põhjusel, et kaebajal ei olnud isiklikest põhjustest tulenevalt võimalik minna KA otsuse projektiga tutvuma.
8.3.Kaebaja ei selgita, millised olulised asjaolud jättis KA välja selgitamata ja tõendid kogumata. KA järgis otsuse tegemisel uurimispõhimõtet.
8.4.MGS § 37 lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult MGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. TVE kohustus võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise tagamiseks MGS § 24 lg 1 ja MõõteS mõttes tähendab gaasiarvestite olemasolu ja töökorra tagamist ning nendelt saadavate andmete kogumist. MGS-st ei tulene keeldu rakendada arvutuslikku meetodit tarbija, võrguettevõtja ning gaasimüüja vahelistes suhetes. Pooltevahelisest tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate täiendavate kohustuste täitmine ei ole vastuolus MGS §-ga 24. Võrguteenuse tüüptingimuste punkt ei ole seadusega vastuolus ega tühine. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14. TVE tegevuse õiguspärasust tarbitud gaasi mõõturi näitude arvutuslikuks korrigeerimiseks saab hinnata ainult tsiviilõigussuhtes iga konkreetse tarbijaga.
8.5.KA ei saa keelata TVE-l gaasiga varustamise katkestamist asjakohase õigusliku aluse esinemisel. KA-l puudub tuvastavate otsuste tegemise õigus. TVE-l oli õigus 06.09.2012
12(17)
3-14-52609
kaebaja gaasiga varustamine katkestada MGS § 26 lg 3 p-st 2 tulenevalt, kuna kaebaja ei võimaldanud TVE-le juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks.
8.6.TVE võrgupiirkonnas liitumistasu maksnud tarbijatele väidetavalt ülemääraselt tasutud liitumistasu koos intressiga tagastamise nõudmise õigus kaebajal puudub. Kaebaja ei ole TVE-ga liitumislepingut sõlminud, mistõttu ei puuduta liitumistasude põhjendatuse kontrollimine tema subjektiivseid õigusi. KA on 26.11.2011 otsusega liitumistasu metoodika kooskõlastanud ja otsus on jõustunud.
8.7.KA kontrollis TVE võrguteenuse hinna põhjendatust, vastavust seadusele ja metoodikale ning kinnitas kehtiva hinna 30.05.2013. Puudub vajadus võrguteenuse hinna põhjendatuse ülekontrollimiseks.
8.8.TVE bilansihalduriks on AS Eesti Gaas, mitte TVE MGS § 11 lg 2 mõttes. TVE väidetavad MGS §-de 11-12 rikkumised ei seostu kaebaja subjektiivsete õigustega, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus.
8.9.TVE edastab AS-le Eesti Gaas teavet nendevahelise tsiviilõigusliku lepingulise suhte alusel, mille kontrollimine ei ole KA pädevuses. AS Eesti Gaas esitab tarbijatele arveid enda ja tarbijate vahelise tsiviilõigusliku lepingu alusel. AS Eesti Gaas õigus nõuda tarbijalt tasu tegelikult tarbitud gaasi koguse eest või mõõturi alusel, sõltub tarbija ja AS Eesti Gaasi vahelisest lepingust. TVE lepinguliste kohustuste täitmine ei mõjuta tarbija ja AS Eesti Gaasi vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi.
8.10.Kaebaja taotlused, milles ta palus kindlaks teha TVE-ga seotud isikute gaasi tarbimise asjaolud, ei oma mingit puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega, mistõttu puudub kaebeõigus. Kaebaja esitatud nõuete, teha kindlaks TVE-le kuuluvad kinnistud, kontrollida Suurevälja tn 12 hoone kütteallikat, millised gaasiarvestid on hoonesse paigaldatud ja kas paigaldatud gaasiarvestid arvestavad leppetingimusi, täitmine ei kuulu KA pädevusse. KA on selgitanud, et on TVE enda poolt gaasi tarbimist ja selle üle arvestuse pidamist varasema järelevalvemenetluse käigus kontrollinud ega ole rikkumisi tuvastanud.
8.11.KA põhjendas piisavalt, et puuduvad alused kahtlustada TVE tegevuse võimalikku vastuolu KonkS-ga. MGS on KonkS suhtes eriseaduseks. Kõiki kaebaja poolt tõstatatud küsimusi reguleeris MGS ja lepinguõigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidluse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja KA-le kaebuse TVE tegevuse peale. MGS § 391 järgi on KA-l eraldiseisvalt riikliku järelevalvemenetlusest ka gaasituru turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamise pädevus. Sarnaselt Riigikohtu 19.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 käsitletud olukorrale on MGS §-s 391 reguleeritud kaebuste lahendamise menetlus ja MGS §-s 37 nimetatud riikliku järelevalvemenetlus eraldi menetlused eraldi reeglite ja läbiviimise korraga.
10.Kaebaja ja TVE vaidluse põhituum on selles, kas TVE-l oli õigus TT p-le 4.7 tuginedes teha kaebaja mõõteseadme näidu osas korrigeerivaid ümberarvutusi, mis olid aluseks kaebajale arvete esitamisel. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et MGS ega muud õigusaktid, sh Euroopa Liidu õigusaktid, sellist mõõteseadme tulemuste ümberarvutamise võimalust ette ei näe, olenemata sellest, et selline ümberarvutamine temperatuuri ja rõhu näitajatega võib olla põhjendatud ja võrguettevõtja suhtes õiglane. Samas leidis Riigikohus, et selline ümberarvutamine on lubatav, kui sellekohane TT on lepinguosaliste
13(17)
3-14-52609
vahel kokku lepitud. Seega ei pidanud Riigikohus vaidlusalust TT iseenesest tühiseks ega selle kohaldamist tarbija suhtes lubamatuks.
11.KA on hinnanud gaasikoguste mõõtmisel temperatuuriga ja rõhuga arvestamise põhjendatust ja leidnud, et see annab täpsema tulemuse ja on õiglasem võrguettevõtja suhtes. KA on tuginenud mh TTÜ esitatud ekspertarvamusele. Kuna kõigil tarbijatel ei ole mõõtureid, mis temperatuuri ja rõhuga arvestaksid, siis võimaldab seda lünka täita TT p-s 4.7 toodud valem. KA on pidanud valemit füüsikaseadustele vastavaks ja põhjendatuks ning kinnitanud vastava TT.
12.See, kas TT p 4.7 kohaldub ka kaebaja suhtes, on lepinguline vaidlus, mille osas algatas kaebaja 2012. a maakohtus hagimenetluse. Harju Maakohus jättis 22.03.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-35478 kaebaja hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.06.2014 otsusega samas asjas kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis 27.10.2014 määrusega nr 3-71-2-765 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohus rahuldas 16.01.2015 otsusega samas asjas kaebaja hagi osaliselt ja mõistis TVE-lt kaebaja kasuks välja alusetult tasutud 327,94 eurot, muus osas jäi hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2016 otsusega samas asjas kaebaja apellatsioonkaebuse ja TVE vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 24.08.2016 määrusega nr 3-71-2-557 TVE kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohus leidis 16.01.2015 otsuses, et TT p 4.7 ei ole muutunud kaebaja ja TVE vahelise võrguteenuse osutamise lepingu osaks ning TVE-l puudub õigus kaebaja poolt vastavalt gaasiarvesti näidule tarbitud maagaasi koguseid korrigeerida.
13.Vaidlusalusest vastustaja otsusest nähtub, et KA lahendas kaebuse vaid MGS alusel, jättes vaidluse lepinguõiguslikud küsimused käsitlemata, sest kaebaja oli juba enne KA poole pöördumist algatanud selles osas maakohtus hagimenetluse. Kohtu hinnangul oli vastustaja selline käitumine õiguspärane, vältimaks võimalike vastuoluliste otsuste tegemist, mis toonuks kaasa õigusselgusetuse. Maakohus on pädevam võlaõigusseadust tõlgendama ja sellega seotud vaidlusi lahendama. Kaebaja saavutas oma eesmärgi maakohtu 16.01.2015 otsusega. MGS järgi ei ole TT p-s 4.7 kasutamine poolte kokkuleppel õigusvastane, seetõttu jättis KA põhjendatult kaebaja kaebuse TT p 4.7 peale rahuldamata. Samal põhjusel puudus alus ka kohustada TVE-d esitama AS-le Eesti Gaas valemiga läbikorrutamata andmeid. Kui TVE peaks edaspidi maakohtu otsusele vaatamata vaidlusalust valemit kaebaja suhtes kasutama, saab kaebaja esitada TVE vastu uue kaebuse KA-le või hagi maakohtule.
14.Riigikohtu 19.11.2012 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-43-12 (p 20) tulenevalt ei ole KA-l turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamisel volitust tuvastada oma otsuse resolutsioonis turuosalise tegevuse õigusvastasust. Kuna kaebaja gaasivarustus oli tema poolt KA-le kaebuse esitamise ajaks juba taastatud, siis puudus KA-l võimalus selle peale esitatud kaebust lahendada, sest KA ei saanud enam teha TVE-le ettekirjutust kaebaja gaasivarustuse taastamiseks. Vastustaja leidis põhjendatult, et ei saa teha tulevikku suunatult TVE-le ettekirjutust kaebajale gaasivarustuse katkestamisest hoidumise kohta. Gaasivarustuse katkestamine on võrguettevõtjale MGS §-s 26 ette nähtud õigus ja vastustajal puudub õigus keelata TVE-l seda õigust seaduses toodud alustel kasutada. Kui TVE peaks tulevikus kaebaja gaasivarustuse õigusvastaselt seadusliku aluseta katkestama, on kaebajal võimalus selline TVE tegevus KA-s või maakohtus vaidlustada.
15.MGS § 24 lg 4 õigustab ja kohustab võrguettevõtjat asendama tarbijal olemasoleva mõõtesüsteemi, kui see ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele. Selline õigus ei ole seatud sõltuvusse tarbija nõusolekust või sellest, kas selline õigus on sätestatud ka pooltevahelises
14(17)
3-14-52609
lepingus. MGS ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem enne paigaldamist pädeva isiku poolt üle kontrollida. KA-l puudub õigus keelata TVE-l sellist seadusjärgset õigust kasutamast. Uue mõõtesüsteemi peab võrguettevõtja paigaldama oma kulu. Seega ei saa mõõtesüsteemi asendamine kaebaja omandiõigust rikkuda. TVE-l puudub õigus jätta asendatav mõõtesüsteem, mis kuulub kaebaja omandisse, endale. Omandiõiguse rikkumist ei saa näha selles, kui mõõtesüsteemi asendamise tõttu jääb kaebaja omandis olev mõõtesüsteem edaspidi kasutuseta.
16.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ei pidanud kontrollima TVE tegevuse kooskõla KonkS-ga. Tarbija ja gaasivõrguettevõtja vahelisi suhteid reguleerib eriseadusena MGS, mis reguleerib mh ka turgu valitseva ettevõtja müügitingimusi ja müügihinda. Eriseaduse olemasolu korral tuleb lähtuda eriseadusest üldseaduse (KonkS) asemel.
17.Kohtu hinnangul ei pidanud KA hindama kaebaja taotlusel uuesti võrguteenuse hindade põhjendatust. KA oli seda teinud juba varem TVE-le kooskõlastuse andmisel ja sai sellele kooskõlastusele tugineda ka kaebuse lahendamisel.
18.Kohtu hinnangul jättis vastustaja õiguspäraselt liitumislepingust tuleneva liitumistasu kontrollimata. Andmata hinnangut sellele, kas liitumisleping on pärast liitumise toimumist kaotanud oma kehtivuse või kas liitumislepingu osas on toimunud õigusjärglus, on kohtu hinnangul kaebaja kaebus liitumistasu osas aegunud. KA-l on küll MGS § 19 lg 3 järgi õigus kontrollida mh liitumistasu põhjendatust, kuid see ei saa toimuda määramatu aja jooksul. Kaebaja selgituste kohaselt tasus ta kinnistu omandamisel võõrandajale liitumistasu ning samas soetas ise oma vahendite arvelt gaasi tarbimise mõõtesüsteemid. Liitumisleping sõlmiti 01.03.2004 ning kaebaja ja TVE sõlmisid maagaasi ostu-müügilepingu 01.11.2005. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega pidi kaebaja oluliselt varem esitama TVE-le nõude kas mõõteseadme paigaldamiseks või vastavas osas liitumistasu tagastamiseks. Kaebaja esitas kaebuse KA-le 26.06.2013. Seega puudus kaebajal KA-le kaebuse esitamise ajal enam nõudeõigus TVE vastu väidetavalt õigusliku aluseta saadud liitumistasu tagastamiseks või liitumistasu eest mõõtesüsteemi paigaldamiseks. KA-le kaebuse esitamise võimalus ei saa luua nö tagaust sellisest aegumistähtajast möödaminekuks ja anda kaebajale uuesti õigust liitumistasu tagasi nõuda. See rikuks õiguskindluse põhimõtet.
19.MGS §-s 391 sätestatud kaebuse esitamise võimalus on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, art 3 lg 3 alusel tarbijate kaitsmise eesmärgil. Seega on KA-s toimuva kaebuse menetlemise eesmärk kaitsta tarbijate õigusi suhetes gaasituru teiste turuosalistega, mitte lahendada kaebajate õigustesse mittepuutuvaid vaidlusi või avalikes huvides esitatud kaebusi. Sel põhjusel on asjakohatud kaebaja taotlused ja argumendid, mis ei seondu tema subjektiivsete õiguste rikkumisega – teiste samas piirkonnas elavate isikute gaasivõrguga liitumise tasude põhjendatus, TVE-ga seotud isikutele gaasiteenuse osutamine ja selle eest tasumine, TVE ja AS Eesti Gaas vahelise lepingu olemasolu ja õiguspärasus. KA ei pidanud kaebaja kaebuse lahendamisel neid asjaolusid kontrollima ning nende kontrollimata jätmine ei ole õigusvastane. Samuti ei puutu kaebaja õigustesse see, kes ja kuidas teostab bilansihalduri kohustusi. Kaebaja ei väida, et ta peab TVE tegevuse tulemusena lisaks TT p-s 4.7 ettenähtud ümberarvestustele tasuma täiendavalt gaasikoguste eest, mida ta ei ole tegelikult tarbinud. Igaks juhuks kõikvõimalike TVE tegevuste kontrollimine kiireloomulises menetluses olukorras, kus nende asjaolude üle ei ole vaidlust või need ei seondu kaebaja õiguste väidetavate rikkumistega, ei ole põhjendatud ja venitab 15(17)
3-14-52609
menetlust. Samuti on asjakohatu kaebaja viide TVE poolsele ÄS-st tulenevate kohustuste rikkumisele. Majandusaasta aruande õigeaegne esitamata jätmine ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda. Selle rikkumise kontrollimine ei ole KA pädevuses. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel kõik kaebaja eelviidatud väited ja põhjendused tähelepanuta.
20.Kaebaja heidab vastustajale ette kaebuse lahendamise tähtaja rikkumist. MGS § 391 lg 2 näeb kaebuse lahendamiseks ette 30-päevase tähtaja. Sama paragrahvi lg 3 lubab täiendava teabe vajaduse korral nimetatud tähtaega pikendada, kuid ainult kuni 30 päevaks. Vastustaja leiab, et MGS § 391 lg 3 kohaldub iga kord, kui vastustajal on vaja küsida täiendavalt teavet või anda menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks tähtaeg. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Direktiivi 2009/73 lisa 1 p 1 alapunkti f järgi tuleks gaasituru tarbijakaitselised kohtuvälised vaidlused lahendada eelistatavalt 3 kuu jooksul. Direktiivi 2009/73 preambula p 51 kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra. Seega on seadusandja eesmärk olnud kehtestada kiire kaebuste menetlus. Seda eesmärki ei toeta vastustaja seisukoht, et kaebuse lahendamise tähtaega on võimalik pikendada iga vastuse küsimise korral. Menetluse peatamise võimalust MGS ega HMS ette ei näe ning see ei oleks ka kooskõlas menetluse kiiruse eesmärgiga. KA-l tuleb kogu menetluse läbiviimisel pidada silmas menetluse kiireloomulisust ja arvestada sellega ka menetlustähtaegade andmisel. Kaebaja esitas KA-le kaebuse 26.06.2013 ja KA tegi selle kohta esimese otsuse 19.08.2013. KA tunnistas 18.10.2013 vaideotsusega oma 19.08.2013 otsuse kehtetuks. KA tegi uue otsuse 26.09.2014, s.o pea aasta aega hiljem. Kuigi kaebaja esitatud kaebus oli mahukas, sisaldades palju erinevaid, mh asjakohatuid väiteid ja taotlusi, ning asi oli suhteliselt keeruline, ei saa see õigustada sedavõrd pikalt seaduses ettenähtud tähtaja ületamist ning vastustaja poolne kaebuse lahendamisega viivitamine tuleb lugeda õigusvastaseks. Samas ei ole MGS § 391 lg-s 2 nimetatud tähtaeg menetlust lõpetava, vaid KA-d distsiplineeriva toimega. Nimetatud tähtaja ületamine ei tähenda, nagu ei võinuks KA asjas enam otsust teha või et asjas tehtud otsus oleks üksnes selle tähtaja rikkumise tõttu õigusvastane. Antud juhul ei ole võimalik järeldada, et menetluslik rikkumine sai mõjutada asja sisulist lahendust. Seetõttu ei too üksnes menetlusnormide rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).
21.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et KA rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Asja materjalidest nähtuvalt on KA korduvalt saatnud kaebajale tutvumiseks oma otsuse projekte, andnud võimaluse esitada nende kohta oma arvamuse ja vastuväited ning pikendanud vastamise tähtaegu. See, et KA kaebaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda ärakuulamisõiguse rikkumist. Samuti ei saa ärakuulamisõiguse rikkumiseks lugeda seda, kui KA otsuse projektid on mahukad ja KA ei viita erinevate projektide omavahelisele erinevusele. Otsuse projektide mahukus oli mh tingitud kaebaja enda kaebuse mahukusest ning rohkearvulistest taotlustest. KA otsuste projektid ei olnud sedavõrd mahukad, et kaebaja ei oleks olnud ilmselgelt võimeline nende sisuga ettenähtud tähtaja jooksul tutvuma ja nende kohta arvamust avaldama. Projektide erinevustele viitamine suurendanuks üksnes kaebaja mugavust, kuid ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist.
22.Kohtu hinnangul ei ole KA rikkunud menetluse läbiviimisel uurimispõhimõtet. KA ei jätnud kogumata tõendeid, millel olnuks asja lahendamisel määravat tähtsust.
23.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et KA otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
24.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). TVE
16(17)
3-14-52609
palub mõista kaebajalt välja õigusabikulud 1209 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulu ja selle seotust praeguse haldusasjaga tõendab Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ 07.01.2015 arve nr 142776 ning kulu kandmist tõendab TVE 18.02.2015 maksekorraldus. Kohtu hinnangul on kulu põhjendatud ja tuleb kaebajalt TVE kasuks välja mõista.