3-14-53198 KP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.09.2014 ehitusloa nr 74394 tühistamiseks Kaebaja – KP Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KP apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KP apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-53198 muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.KP on L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10b kinnistul asuva elamu korteri nr 5 omanik. L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10b kinnistu piirneb L. Koidula tn 23 kinnistuga.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 22.02.2013 projekteerimistingimused nr PT 156310 (I kd, tl 76-78) L. Koidula tn 23 hoone lasteaiaks rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
3.KP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimuste tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1844). Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2015 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus jõustus 13.04.2015.
4.TLPA väljastas 30.09.2014 ehitusloa nr 74394 (I kd, tl 23), millega anti L. Koidula tn 23 kinnistule luba Koidula lasteaia rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vastavalt 02.04.2014 ehitusprojektile nr T-I-KT-X/01/13.05.2014.
5.KP esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-19) TLPA 30.09.2014 ehitusloa nr 74394 tühistamiseks. 1) Vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, nt kolmandate isikute informeerimise ja kaasamise nõuet, õiguspärast ootust, põhjendamise kohustust ning kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vastustaja ei ole kaalunud nt järgmisi asjaolusid: lasteaia sobivus hoonesse, mis ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele; muinsuskaitse erinõuetega seotud küsimused; radooniuuringute tegemise vajadus; juurdeehituse rajamise küsimus. Haldusakt rikub kaebaja omandiõigust, sest selle tulemusel väheneb kinnistu väärtus. 2) Kaebajat ei ole menetlusest informeeritud ega ära kuulatud. Mõne meetri kaugusele Mäekalda tn 10b kinnistul paikneva hoone seinast kavatsetakse senise kõrghaljastusega looduskauni pargi asemele rajada laste mänguväljakud. See muudab oluliselt kaebaja seniseid elamistingimusi ning elukorraldust. Haldusorganile pidi olema selge, et projekteeritava kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud ja elanikud, k.a kaebaja on menetluses puudutatud isikud, kuid sellele vaatamata ei informeeritud kaebajat ehitusloa väljastamise menetlusest, nagu ei informeeritud teda ka haldusasjas nr 3-13-1844 vaidlustatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusest. 3) Ehitusloaga on rikutud kaebaja õiguspärast ootust sellele, et tema kodu ümbruses säilib ajaloolise väärtusega Kadrioru pargi üldmulje. Projekteerija koostatud asendiplaani (I kd, tl 64) kohaselt eemaldatakse üle poolesaja puu. On arusaadav, et lasteaia mänguväljakule ei sobi krundil olemasolev kõrghaljastus, kuid arvestades, et kõnealune ala asub tervikuna looduskaitse all olevas Kadrioru pargis, on mõistlik kaaluda hoone muuks otstarbeks rakendamist ning lasteaiale sobivama ja laste jaoks ohutuma asukoha otsimist. Ka Keskkonnaamet on oma 15.02.2013 kirjas HJR 14-4/13/3518-2 (I kd, tl 169-170) välja toonud, et Kadrioru pargi territooriumil tuleb väärtuslik kõrghaljastus maksimaalselt säilitada. 4) Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatakse mänguväljakud, mis jäävad Mäekalda tn 10a ja 10b kinnistutel paiknevate hoonete seintest mõne meetri kaugusele. Arvestades, et lasteaeda planeeritakse 6 rühma, on ilmselge, et umbkaudu 120 lapse poolt igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on võimalik, et ka kehtestatud piirtasemetest madalam müra võib oluliselt kahjustada kinnisasja kasutamist (Riigikohtu 17.10.2012 otsus nr 3-2-1104-12, p 11). Seega on võimalus, et lasteaia tegevusest põhjustatud müra kujutab endast omandiõiguse rikkumist. 2(9)
3-14-53198 5) Hoonetele vajalike hooldustööde tegemine muutub oluliselt raskemaks. Asjaolu, et lasteaia piirdeaed tuleb mõne meetri kaugusele Mäekalda tn 10a ja 10b elamute seintest, raskendab oluliselt ligipääsu nendele hoonetele, muutes mitmed hoonetele vajalikud hooldustööd võimatuks (nt jääpurikate ja lume katuselt eemaldamine, katuse ja vihmaveetorude hooldus jne). Hooldustöid on võimalik teostada üksnes lasteaia krundilt. See seab aga korteriühistud sõltuvusse lasteaia lubadest. Korteriühistutele pannakse mänguväljakute läheduse tõttu ebamõistlik kohustus tagada pidevalt, et nende katustelt ei kukkuks alla midagi, mis võib mänguväljakul olevaid lapsi ohustada. 6) Piirkonna liikluskoormus suureneb oluliselt. Ainus tänav, mille kaudu toimub juurdepääs planeeritavale lasteaiale, on äärmiselt kitsas ühesuunaline L. Koidula tänav, mis meenutab välimuselt pigem kergliiklusteed kui sõiduteed ja mis on juba praegu liiklusega üle koormatud. Näiteks kasutavad seda teed turismibussid KUMU ja presidendilossi juurde sõitmiseks. Paljasõnaline on vastustaja poolt haldusasjas nr 3-13-1844 esitatud väide, et lasteaia rajamine ei suurenda piirkonna liikluskoormust. Plaanitav lasteaed on 6 rühmaga ning on tavaline, et paljud lapsevanemad kasutavad laste lasteaeda toomiseks igapäevaselt autosid. Piirkonna liikluskoormust suurendab ka see, et lasteaed vajab igapäevaselt hulgaliselt erinevaid teenuseid (prügivedu, pesuauto, toiduainetega varustamine, hooldusteenused jne). Lisaks kaovad L. Koidula tn 23 krundi sulgemisega Kadrioru pargist väljakujunenud terviserajad. Krundi sulgemine tekitab probleeme ja ohtlikke olukordi, kuna seni jalgradu kasutanud inimesed peavad hakkama kasutama äärmiselt kitsast Koidula tänavat. Projekteerija ega haldusorgan ei ole sellele probleemile tähelepanu pööranud. Tallinna Linnavalitsuse poolt kavandatava liikluskorralduse alusel on ainukeseks juurdepääsuks KUMU-le ja Kadrioru pargile Weizenbergi tänav ehk presidendilossi allee. Selle tänava liikluskoormuse suurenemine võib omakorda kaasa tuua turvariske riigi esindusorganitele ning nende külalistele. 7) Suureneb juba praegu piirkonnas aktuaalne probleem parkimisega. Lisaks sellele, et lahendamata on probleem sellest, kuhu saavad autosid parkida lapsi lasteaeda toovad vanemad, võib eeldada, et 6 rühmaga lasteaias on hulgaliselt töötajaid, kes vajavad samuti parkimiskohti. Projekteerija esindaja poolt projektiväliselt esitatud võimalus kasutada ca 250 m kaugusel paiknevat suurt parklat on ebamõistlik – lapsevanematelt on ebareaalne oodata, et nad jätavad oma väikeseid lapsi lasteaeda tuues autod lasteaiast sadade meetrite kaugusele, kui faktiliselt on autodega lubatud sõita ka lasteaia kõrvale. Samuti on jäetud täielikult arvestamata parkimiskohtade nappusega läheduses asuval Kadrioru staadionil spordiürituste toimumise ajal. Juba praegu pargivad igapäevaselt L. Koidula tänavale sõidukeid lapsevanemad, kes viibivad koos lastega näiteks Miia-Milla-Manda muuseumis või mänguväljakul. Nimetatud mänguväljak jääb vahetult L. Koidula tn 23 kinnistu ette ning kuigi antud piirkonnas on parkimine keelatud, on seal parkimiskorra rikkumine igapäevane. Vastustaja ei ole pakkunud välja alternatiivseid lahendusi ega reaalseid plaane. 8) Enne ehitusloa väljastamist ei ole koostatud detailplaneeringut ning rikutud on menetluse avalikkuse põhimõtet. Planeeritav L. Koidula tn 23 hoone juurdeehitus ei ole mitte hoone laiendus, vaid iseseisev uusehitis, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil. Seega ei ole juurdeehitus kaetud planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015; PlanS v.r) § 3 lg 2 p 2 erandiga ning detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Juurdeehituse maht on 29,4% olemasolevast maapealse hoone mahust. See on ainult 3,6% väiksem, kui näeb ette PlanS v.r § 3 lg 2 p 2 erand (33%). Arvestades asjaolu, et juurdeehitus rajatakse ajaloolise Kadrioru pargi territooriumile ning sisuliselt ei ole tegu mitte olemasoleva hoone laienduse, vaid täielikult eraldiseisva uusehitisega, on selleks vajalik detailplaneeringu koostamine ja vastava avatud menetluse läbiviimine. Ehitusloa väljastamise õiguslikuks aluseks oleks saanud olla ainult ehitusseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015, EhS v.r) § 19 lg 1 p 1, mis näeb ette, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering. Seega on 3(9)
3-14-53198 vastustaja ehitusloa väljastamisel rikkunud EhS v.r § 19 lg 1 p-st 2, § 19 lg-st 3, § 22 lg 1 p-st 2 ja § 23 lg 2 p-st 2 ning PlanS v.r § 3 lg-st 2 tulenevaid põhimõtteid.
6.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata (II kd, tl 52-55). 1) Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ehitusloaga ei rikuta tema õigusi ega piirata vabadusi. Ehitusloale ei saa esitada kaebust avalike huvide kaitseks. 2) Vastustaja ei ole rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust. Ehitusluba on väljastatud läbi riikliku ehitisregistri majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ (määrus nr 63) kehtestatud vormil. Tallinn linn ei saa lisada ehitusloale enda suva järgi andmeid (kaalutlusi) ega määratud osi asendada või ära jätta. Seetõttu on ehitusloale lisatud märge, et selle lisaks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel juhinduti, samuti uuringud, mis menetluses läbi viidi, ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised lahendused. Ehitusprojektis on kajastatud kõiki kaebaja poolt välja toodud küsimusi ja valdkondi ning on püütud leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus. 3) Vajalikul määral on täidetud projekteerimistingimustes toodud nõue – teha koostööd naaberkinnistute omanikega ja asutusega Kadrioru Park. Vastustaja ei ole jätnud kaebajat menetlusse kaasamata. Projekteerija on korduvalt proovinud teha koostööd L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10 korteriühistuga ning esitanud ühistu juhatuse liikmele väljavõtted ehitusprojekti vastavatest osadest. Korteriühistu ei ole aga pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti esitada, on keeldunud eelprojekti kooskõlastamisest seoses poolelioleva kohtuvaidlusega ja korduvalt teatanud, et ei soovi antud teemal koostööd teha. Kuivõrd korteriühistu on loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, on vastustaja lugenud ühistu kaasamist ehitusloa väljastamise menetlusse piisavaks. Juhul, kui kaebaja ei ole korteriühistu juhatuse liikmelt infot saanud, on tegemist ühistusisese ebapiisava infoliikuvusega. Ehitusprojekt on kooskõlastatud mh asutusega Kadrioru Park – 20.02.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 15) ning Mäekalda tn 8 korteriühistuga – 21.08.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 20). Samas ei ole asjaolu, et kaebaja ei esitanud ehitusloa menetluses uuesti enda vastuväiteid, mõjutanud asja otsustamist, sest kaebaja väited on samad, mis projekteerimistingimuste üle käinud vaidluses ning nendega on ehitusloa väljastamisel arvestatud. Seetõttu ei too see asjaolu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist. 4) Kaebajal ei ole õiguspärast ootust sellele, et Kadrioru park säilib igavesti sellisel kujul, nagu see oli kaebaja poolt kinnisvara soetamise hetkel. Praegusel juhul on kaebaja ja teised kinnistuomanikud sisuliselt hõivanud osa linnale kuuluvast L. Koidula tn 23 kinnistust, kasutades seda enda rekreatsioonialana (II kd, tl 11-12). Teise isiku kinnistu hõivamine ei anna isikule õiguspärast ootust ega õiguskindlust sellise tegevuse edaspidise kestvuse osas. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust ka nn harjumuspärase elukeskkonna osas. 5) Paljasõnalised ja asjatundmatud on kaebaja väited kõrghaljastuse põhjendamatu eemaldamise kohta. Ehitusprojekti 6. ja 7. ptk-s on toodud L. Koidula tn 23 kinnistu puittaimestiku haljastuslik hinnang; TT poolt koostatud haljastuse projekt; juhend puude kaitsmise kohta ehitustööde ajal ning teekatendite taastamise kohta. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Keskkonnaamet – 06.05.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 17), Tallinna Keskkonnaamet – 16.06.2014 (kooskõlastuste tabelis jrk nr 11) ja asutus Kadrioru Park. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt ei vasta koostatud dendroloogiline hinnang tõele või on vastuolus seadusega. 6) Kaebaja ja teiste naabermajades elavate isikute soovidele on vastu tuldud ning lasteaia piire on ette nähtud ca 2,5-5 meetri kaugusele Mäekalda tn 10a ja Mäekalda tn 10b hoonetest. 2,5-meetrine ala on piisav selleks, et hooldustöid saaks teostada enda kinnistult. Lisaks on 4(9)
3-14-53198 lasteaia territooriumile piirde ette kavandatud keskmise kõrgusega põõsad, mis tagab kaebajale suurema privaatsuse. Seega on põhjendamatu kaebaja mure, et lapsed hakkavad mängima korterelamu räästa all. Lähim liivakast lasteaia territooriumil on Mäekalda tn 10b hoonest ca 15 meetri kaugusel. Kaebaja hoone ehitusprojekti kohaselt nähti kaebaja kinnistu ja L. Koidula tn 23 kinnistu piirile ette võrkpiire, mida kaebaja pole senini valmis ehitanud (ehitusprojekti põhijoonis, II kd, tl 19). Seega on juba 1997. aastal nähtud kaebaja krundipiirile ette piire. 7) Võrreldes eskiisiga on ehitusprojektis liikluskorraldust täiendatud ning asendiplaanile (joonis AS-01) on lisatud liikluskorralduse skeem. Selle kohaselt on L. Koidula tänaval liiklus piiratud ning lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks. Mäekalda tänav tõkestatakse kahest kohast pollaritega, mida on võimalik vajadusel (nt hoolduseks) eemaldada. Ligipääs lasteaiale toimub L. Koidula tänava kaudu, kuid ainult oma töötajatele ja teenindavale transpordile. Selleks paigaldatakse Kadrioru spordihoone sissesõidu taha vastav keelumärk (mootorsõiduki keeluala, v.a lasteaia loaga sõidukid). Vanemate ja külaliste parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Lasteaed on kohustatud teavitama vastavast parkimise korraldusest lapsevanemaid ja külalisi. 8) Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse territooriumil on lasteaiakohtade nappus, on lasteaia rajamine avalikes huvides. Avalikes huvides on ka kasutusest väljalangenud hoone rekonstrueerimine ja ümbruse korrastamine. Isegi kui kaebaja saaks tema poolt välja toodud avalikes huvides kaebust esitada, ei saaks väita, et ehitusloa väljastamine kahjustaks avalikke huve. Olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitamata jätmise korral ei tagaks hoone vajalikku ruumi lasteaia tegevuseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et 1946. a alates on hoones asunud õppeasutused (põhikool). 9) Detailplaneeringu koostamine ei olnud PlanS v.r § 3 lg 2 kohaselt vajalik, kuna olemasolevat L. Koidula tn 23 hoonet ei laiendata üle 33% hoone maapealse osa kubatuurist. Olemasolev hoone ja selle laiendus moodustavad ühtse, funktsionaalselt koostoimiva terviku, seega on tegemist olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega, mitte uue hoone püstitamisega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Haldusasjas nr 3-13-1844 jõustunud kohtuotsusest tulenevalt ei ole vaidlust, et ehitusluba on antud õiguspäraste projekteerimistingimuste alusel. Kaebaja on suure osa praeguses asjas esitatud väidetest esitanud ka nimetatud haldusasjas ning kohus on leidnud, et need ei anna alust projekteerimistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Seega on kaebaja väide, et ehitusloa oleks saanud väljastada EhS v.r § 19 lg 1 p 1 alusel ainult detailplaneeringu alusel, sisuliselt mittearvestatav. Kohtud on juba tuvastanud, et plaanitav olemasoleva hoonega galerii abil ühendatav hoone vastab juurdeehituse mõistele ja projekteerimistingimuste väljastamine selle püstitamiseks oli seaduspärane. Kuigi paljud kaebaja väited on suunatud avalike huvide, mitte eelkõige tema enda õiguste ja vabaduste kaitsele, on kaebajal kaebeõigus vähemalt haldusmenetlusse kaasamise ja omandiõiguse rikkumise küsimustes. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited seoses rekonstrueeritava hoone vastavusega muinsuskaitsetingimustele, toiduliftiga ja radooniuuringute läbiviimisega, sest kaebajal ei ole selles osas ilmselgelt kaebeõigust. 2) Vastustaja on täitnud projekteerimistingimustest ja seadusest tuleneva kaasamiskohustuse ning talle ei saa ette heita, et ta ei kaasanud kaebajat eraldi menetlusse. Vastustaja on proovinud teha koostööd L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10 korteriühistuga, mis on loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Viimane ei ole aga pidanud vajalikuks esitada sisulisi seisukohti ning on viidanud pooleliolevale kohtuvaidlusele. Korteriühistu vastustest võib järeldada, et viimane oli kursis korteriomanike seisukohtadega kohtuvaidluses ja pidas tekkinud olukorras 5(9)
3-14-53198 õigemaks mitte avaldada oma seisukohta ehitusprojekti suhtes, lootes ilmselt projekteerimistingimuste tühistamisele. Selline lähenemine ei saa õigustada võimalike vastuväidete esitamata jätmist ehitusloa menetluses olukorras, kus vastustaja on selgelt väljendanud soovi ehitusloa väljastamiseks läbiviidav haldusmenetlus lõpuni viia, sõltumata projekteerimistingimuste üle toimuva kohtuvaidluse tulemusest. Vastamata jätmisega võttis korteriühistu endale teadlikult riski, et tema seisukohad jäävad arvestamata, kuna neid õigeaegselt haldusmenetluses ei esitatud. Kaebaja kaasamine oleks praegusel juhul olnud küll paremini kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuid kuna võimalikud menetlusnõuete rikkumised kaebaja kaasamise osas ei saanud kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates mõjutada asja otsustamist, ei oleks HMS §-st 58 tulenevalt võimalik haldusakti sel põhjusel tühistada. Kaebaja oli oma põhiseisukohad arenduse suhtes väljendanud juba projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ning ka praeguses asjas esitatud kaebaja väidetest ei ole võimalik järeldada, et ta oleks haldusmenetlusse kaasamise korral esitanud oluliselt erinevaid seisukohti. 3) Kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest on oletuslikud ning nende kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Ekslik on kaebaja arusaam, et tal on lõputult õigus kasutada linnale kuuluvat kinnistut vastavalt tänaseks välja kujunenud harjumustele ning linn kinnistuomanikuna ei tohi seetõttu kinnistut vastavalt selle otstarbele hoonestada ja kasutusse võtta ega sellel nt puid langetada. Kruntide omanikel ei ole linnatingimustes õiguspärast ootust sellele, et nende naabruses ei toimu kruntide kasutuselevõtmist ja arendamist vastavalt seadustes, planeeringutes ja muudes õigusaktides sätestatule. 4) Paljudel juhtudel võib lasteaia igapäevase tegevuse käigus tekkiv müra (laste kilked, vahel ka nutt) olla kohati tugevam kui pargiala igapäevasel sportimiseks ja jalutamiseks kasutamisel tekkiv müra. Millegagi ei ole aga tõendatud, et see müra ületaks praegusel juhul lubatud müra piirtaset. Kaebaja väide pidevast mürahäiringust, mis vähendab tema elukvaliteeti ja kinnisvara väärtust, on selgelt otsitud. 5) Kaebaja on tema kinnistu hooldamise küsimuse käsitlemisel lähtunud valest eeldusest, et tal on õigus kasutada selleks naaberkrunti. Kaebajale muret tekitanud osas on kahe krundi vahelist piirdeaeda nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast vähemalt 2,5 m kaugusele, tagades vajaliku hooldeala. Samuti on laste mänguväljakud piiratud majast täiendava hekiga ja nihutatud naabermajast eemale. 6) Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et võrreldes eskiisiga, on parkimise ja liikluskorralduse küsimusi ehitusprojektis täiendatud. L. Koidula tänaval on liiklust piiratud, lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks ning parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Kaebajal puudub õigus eeldada, et senine liiklus- ja parkimiskorraldus säilib lõpmatult. Tulenevalt lasteaia töörežiimist on liikluskoormuse kasv suhteliselt täpselt ajaliselt ennustatav ning kaebaja ja teised piirkonna elanikud saavad seda oma tegevuste planeerimisel arvesse võtta. 7) Ehitusloaga kavandatu ei vähenda kaebaja kinnisvara väärtust. Olukorras, kus linnas on lasteaiakohtade nappus, tõuseb muude oluliste kinnisvara väärtust mõjutavate tingimuste samaks jäämisel kaheldamatult nende korteriomandite väärtus, mille läheduses asub lasteaed. On võimalik, et üksindust ja rahu armastavate inimeste jaoks võib nimetatud kinnistu väärtus langeda, kuid kinnisasja turuväärtuseks tuleb pidada asja ostust enim huvitatud isikute ehk antud juhul lasteaia lähedusest huvitatud isikute pakutavat hinda. 8) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja on õiguspäraselt järginud ehitusloa andmisel MKM määrusega nr 63 kinnitatud korda ning kõik kaebajale muret tekitavad valdkonnad on kajastatud ehitusloale lisatud ehitusprojektis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6(9)
3-14-53198
8.KP palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 82-93) tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kohus on rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 toodud nõudeid. Kohtuotsuses esitatud seisukohad on vastuolulised ning kohus ei ole kaalunud kaebaja seisukohti. Ehitusluba riivab oluliselt ja intensiivselt kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Ehitusloa elluviimisel rikutakse kaebaja omandiõigust ning kaebajale kuuluva kinnisvara väärtus väheneb. 2) Ehitusloa elluviimisel kaob oluline osa ajaloolise Kadrioru pargi väärtuslikust kõrghaljastusest, mille säilimiseks tekkis kaebajal territooriumile kinnisvara soetades õiguspärane ootus. 3) Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatavad mänguväljakud jäävad Mäekalda tn 10a ja 10b hoonete seintest mõne meetri kaugusele. Tuginedes tavapärasele elukogemusele, on selge, et ca 120 lapse poolt igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra. 4) Ehitusloa realiseerimisega muutub kaebajale omandiõiguse alusel kuuluva kinnisvara hooldamine peaaegu võimatuks. Kui hooldustööd osutuvad ka võimalikuks, suurenevad oluliselt hooldustöödeks tehtavad kulutused. Kaebajale pannakse ebamõistlik vastutus seoses kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega. 5) Kaebajale kuuluva korteriomandi juures suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus. Kaebaja igapäevane ligipääs talle kuuluvale korteriomandile ning parkimine elamu ees ja piirkonnas tervikuna võib osutuda oluliselt raskendatuks. Kõnealuses piirkonnas on juba praegu suured probleemid liikluskorralduse ja parkimisega ning lasteaia rajamine antud piirkonda takistab omakorda kaebajal kasutamast talle kuuluvat korteriomandit ja vähendab kinnisvara väärtust. Piirkonna liikluse normaalse toimimise tagamise eesmärgil on vaja läbi viia põhjalikud analüüsid ning koostada plaanid. Siiani projekteerija esitatud lahendused on üldsõnalised, nende teostamise võimalus ebareaalne ning olulises vastuolus varasemate planeeringutega. Võimalus kasutada mõnesaja meetri kaugusel asuvaid parklaid ei ole reaalne lahendus, kuna lapsevanemad soovivad parkida tavaliselt oma autod võimalikult lasteaia lähedale. Projektis ja ehitusloaga seotud dokumentatsioonis ei ole põhjendatud, kuidas kavatsetakse tagada, et kõik lapsevanemad hakkaksidki reaalselt autosid sadade meetrite kaugusele parkima ega suurendaks L. Koidula tänava parkimisprobleeme. Asendiplaanis ei ole tehtud ehitiste kavandamisel olulisi muudatusi. 7) Vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid ning haldusakt ei ole formaalselt ega sisuliselt õiguspärane. Haldusakti andmisesse oleks tulnud kaasata avalikkus. Tegemist on suure ajaloolise väärtusega hoone tundmatuseni muutmisega. On ilmselge, et leidub huvitatud isikuid, kes sooviksid kaitsta hoone säilimist. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et rekonstrueeritav hooneosa ja juurdeehitus moodustavad ühe terviku. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud PlanS v.r-st tulenevaid põhimõtteid. Eskiisprojekti kohaselt rajatakse olemasoleva hoone kõrvale ajaloolisesse parki uus hoone, kuid kuna see ühendatakse olemasoleva hoonega ühendusgalerii abil, nimetatakse seda juurdeehituseks. Uue hoone pindala on peaaegu võrdne olemasoleva hoone pindalaga. Seega ei ole juurdeehitus kaetud ühegi PlanS v.r § 3 lg 2 p-s 2 toodud erandiga ning PlanS v.r kohaselt oleks tulnud algatada detailplaneering. Riigikohus on 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p-s 16 väljendanud seisukohta, et riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Sama lahendi p-s 19 on Riigikohus rõhutanud, et tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega peab esmasjoones lahendama detailplaneering. 7(9)
3-14-53198
9.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus on õiguspäraselt jätnud tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis käsitlevad juurdeehituse ja ehitusloa valel õiguslikul alusel väljastamist. Paljud apellatsioonkaebuses esitatud väited on esitatud avalikes huvides. Ehitusloa peale ei saa aga kaevata tuginedes avalike huvide riivele. Kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest on oletuslikud ning tõendamata. Puuduvad õiguslikud alused, millest kaebaja saaks eeldada tänase olukorra lõputut säilimist. Otsitud on kaebaja väited lastega kaasnevast pidevast mürahäiringust. Kaebaja on oma maja hooldamise osas lähtunud valest eeldusest, et tal on õigus selleks kasutada naaberkrunti. Kaebajale muret tekitanud osas on kahe krundi vahelist piirdeaeda nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast vähemalt 2,5 m kaugusele, tagades vajaliku hooldeala. Samuti on laste mänguväljakud nihutatud naabermajast eemale ja piiratud majast hekiga. Arusaamatuks jääb kaebaja pahameel, et kortermaja katuselt ei või ehitusloa realiseerimisel mänguväljakute tõttu enam asju alla kukkuda. Kinnisvara peab kõikidel juhtudel olema hooldatud selliselt, et selle katuselt ei kukuks alla esemeid. Vastustaja nõustub ka halduskohtu seisukohtadega liikluskoormuse ja parkimise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
11.EhS v.r § 22 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on ehitusluba avaliku võimu kandja nõusolek vastavalt laiendada või rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. EhS v.r § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Kaebaja väiteid seoses detailplaneeringu algatamise kohustuse olemasoluga on analüüsitud haldusasjas nr 3-13-1844. Kohtud leidsid nimetatud haldusasjas, et vaatamata asjaolule, et L. Koidula tn 23 kinnistu paikneb tervikuna looduskaitsealuses Kadrioru pargis ning muinsuskaitseala kaitsevööndis, ei ole kavandatavaks ehitustegevuseks nõutav eelnevalt detailplaneeringu koostamine. Tegemist ei ole uue hoone ehitamisega PlanS v.r § 3 lg 2 p 1 mõttes ning kavandatava juurdeehituse maht ei ületa formaalselt PlanS v.r § 3 lg 2 p-s 2 toodud piirsuurust (33%). Kui eskiisprojekti seletuskirjast nähtuvalt oli juurdeehituse maht 29,4% olemasoleva hoone maapealsest mahust (lk 4, I kd, tl 58), siis ehitusloale lisatud eelprojekti seletuskirja p 2.1.1 järgi on juurdeehituse maht vähenenud veelgi, s.o 27,7%-ni. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud algatamata detailplaneeringu koostamise menetluse kui avatud menetluse.
12.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) § 34 lg-tele 6 ja 7 korraldab TLPA ehitusprojekti kooskõlastamise isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus on kindlaks määratud detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, arhitektuur-ehituslike tingimuste või õigusaktiga, ning edastab neile ehitusprojekti kooskõlastamiseks või arvamuse saamiseks. Praegusel juhul on projekteerimistingimustes (I kd, tl 78) ette nähtud, et linnal on kohustus teha mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel koostööd L. Koidula tn 25 / Mäekalda tn 10, Mäekalda tn 8 kinnistu omanikega ning asutusega Kadrioru Park. Eelprojekti kooskõlastuste tabelist nähtub, et korteriühistu Mäekalda tn 10 juhatuse liige Jaan Mets on 05.02.2014 ja 12.08.2014 keeldunud eelprojektile kooskõlastuse andmisest seoses poolelioleva kohtuvaidlusega (kooskõlastuste tabelis jrk nr 16 ja nr 18). Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja ei olnud korteriühistu liikmena teadlik, et kooskõlastuse saamiseks pöörduti 8(9)
3-14-53198 korteriühistu poole. Korteriühistu kui korteriomanike ühiseid huve esindava mittetulundusühistu poole pöördumist saab pidada piisavaks, et tagada korteriomanike õiguste kaitse seoses kavandatava ehitamisega. Olukorras, kus kaebaja oli esitanud enda vastuväited seoses kavandatava lasteaiaga projekteerimistingimuste kohta algatatud vaide- ja kohtumenetluses ning need väited kattuvad üldjoontes praeguses menetluses esitatud väidetega, ei saa ka kaebaja eraldi kaasamata jätmist pidada selliseks rikkumiseks, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist.
13.Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et ehitusloa väljastamisega on rikutud tema omandiõigust ning ehitusloa realiseerimisel väheneb tema kinnisasja väärtus. Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebaja väiteid tema subjektiivsete õiguste võimalikust riivest. Kuivõrd kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi väiteid, vaid on üldjoontes korranud esimese astme kohtus väljendatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid põhjendusi täielikult taasesitada. Lisaks on kaebaja samasisulisi väiteid hinnatud ka haldusasjas nr 3-13-1844. Kohus märgib kokkuvõtlikult järgmist.
14.12.06.2013 eskiisprojekti seletuskirja (I kd, tl 55-63) ja selle asendiplaani (I kd, tl 64) ning 02.04.2014 eelprojekti (muudetud 24.07.2014) ja sellele lisatud asendiplaani võrdlemisel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja vastuväiteid ei oleks projekteerimisel arvesse võetud. Vastustaja ja halduskohus on õigesti osutanud, et vastavalt kaebaja soovidele on nihutatud lasteaeda ümbritsevat piirdeaeda Mäekalda tn 10 hoonetest kaugemale ning piirdeaia äärde on ette nähtud hekk. Samuti on eelprojektis eskiisprojektiga võrreldes oluliselt täiendatud lasteaia ümbruses muutuva liikluskorralduse ja parkimise asjaolusid (seletuskirja p 1.5). Kuigi lapsi lasteaeda toovate vanemate jaoks ette nähtud parkla asub endiselt lasteaiast paarisaja meetri kaugusel, puudub kohtul alust arvata, et sellest tulenevalt võiksid tekkida olulised probleemid piirkonnas autode parkimisega. Vastustaja on selgitanud, et lasteaial tuleb parkimiskorraldust lapsevanematele selgitada. Kaebaja väide, et lapsevanemad ei hakka plaanitavast parkimiskorraldusest kinni pidama, on vaid oletuslik. Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja väidetest võimalik järeldada, et ehitatava lasteaia kasutamine ja teenindamine mõjutaks kaebaja poolt talle kuuluva kinnisvara kasutamist selliselt, et seda saaks pidada kaebaja omandiõiguse rikkumiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.