OÜ Loo Vesi esitas 15.09.2015 SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) projekti finantseerimise taotluse „Kostivere aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine I etapp“ (taotlus nr 12241).
2.KIK edastas OÜ Loo Vesi taotluse nr 12241 hindamiseks Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministri 30.09.2015 käskkirjaga nr 855 moodustatud veemajanduse programmi töörühm leidis KIK poolt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes puudusi ja arvas puudustega taotlused hindamisele kuuluvate taotluste hulgast välja. Nende hulka kuulus OÜ Loo Vesi projekt, mida töörühm mitmete tuvastatud puuduste tõttu ei hinnanud. Töörühm märkis, et edasisel taotlemisel tuleb taotluses ja selle lisades kõrvaldada töörühma esile toodud puudused.
3.KIK nõukogu 18.01.2016 otsuses nr 1-4/854-1/2015 (otsuses on märgitud, et see on tehtud KIK nõukogu 21.12.2015 koosolekul) määrati, millised nõuetele vastavaks loetud taotlused
3-16-391 rahastatakse 2015. aasta veemajanduse programmi II voorus ja millised jäetakse rahastamata. OÜ Loo Vesi taotlust nr 12241 otsuses ei kajastatud.
4.KIK saatis 22.01.2016 OÜ-le Loo Vesi kirja, mille kohaselt ei saanud kaebaja projekt 2015. aasta II taotlusvoorus piisavalt toetust, mistõttu ei olnud võimalik tema taotlust rahuldada. KIK selgitas, et veemajanduse programmi hindamistöörühm tegi OÜ Loo Vesi taotluse hindamisel märkuse, et taotluse lisana esitatud tööprojekt ei vasta tehnoloogilise projekti juhendmaterjalile, lisaks pööras töörühm tähelepanu taotlusvormi mitmele muule puudusele. KIK palus märkused üle vaadata, vajadusel täiendada projekti ning kõrvaldada puudused enne taotluse uuesti esitamist. Taotluste esitamise tähtaeg 2016. aasta I taotlusvoorus on 17.02.2016.
5.OÜ Loo Vesi esitas 25.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse KIK 21.12.2015 otsuse ning KIK nõukogu poolt 09.06.2015 kinnitatud keskkonnaprojektide finantseerimise korra p 6.1, lisa 7 p 5.12 ja lisa 10 tühistamiseks, samuti KIK kohustamiseks teha OÜ Loo Vesi taotluse nr 12241 kohta uus otsus.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 07.04.2016 määrusega OÜ Loo Vesi kaebuse osas, milles nõutakse KIK poolt 09.06.2015 kinnitatud keskkonnaprojektide finantseerimise korra p 6.1, lisa 7 p 5.12 ja lisa 10 tühistamist. Ülejäänud osas jäi kaebus käiguta. Kohus selgitas muu hulgas, et KIK nõukogu otsusega kinnitatud eelarvelised vahendid on täies ulatuses ära jaotatud ning selle otsustuse tagasipööramine pole suure tõenäosusega enam võimalik. Seega pole tühistamisja kohustamiskaebuse eesmärk saavutatav, mistõttu saab kaebaja kaaluda tuvastamisnõude esitamist.
7.OÜ Loo Vesi esitas 22.04.2016 halduskohtule nõude muutmise avalduse, taotledes KIK nõukogu 21.12.2015 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb nii preventiivses huvis kui potentsiaalses hüvitamiskaebuse esitamises.
8.Tallinna Halduskohus jättis 30.12.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Taotlusi hinnatakse kahes etapis – esmalt hindab taotluste nõuetele vastavust KIK, kes edastab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile. Kaebaja taotlus loeti nõuetele mittevastavaks. KIK nõukogu 18.01.2016 (21.12.2015) otsus ei puuduta kaebaja õigusi, vaid üksnes neid taotlejaid, kelle taotlus loeti 2015. a veemajanduse programmi II voorus nõuetele vastavaks. Kaebus tuleks jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ka juhul, kui lugeda kaebuse nõudeks KIK 22.01.2016 kirja õigusvastasuse tuvastamine (selles kirjas on KIK välja toonud puudused, miks loeti kaebaja taotlus mittevastavaks). Kaebajal saaks olla preventiivne huvi üksnes juhul, kui esineks reaalne oht, et vastustaja tunnistab ka järgmistes taotlusvoorudes kaebaja taotluse nõuetele mittevastavaks samade puuduste tõttu. Praegusel juhul on vastustaja kohtule selgitanud, et kaebaja esitas taotluse uuesti järgmisse taotlusvooru ning selles olid varasema otsuse tegemise aluseks olnud puudused suures osas kõrvaldatud ning taotlust hinnati sisuliselt. Kaebaja kahju hüvitamise nõue (haldusakti tulemusel tekkinud otsene varaline kahju kulutuste, sh õigusabikulude näol) oleks ilmselgelt perspektiivitu. Taotluste koostamine toimub taotlejate enda kuludega. Tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega ning isikul puudub toetuse saamiseks subjektiivne õigus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Sellest tulenevalt ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust toetusele ning taotlusvoorudes osalemine ei saa kaasa tuua varalist kahju seetõttu, et taotleja projektitaotlus loetakse nõuetele mittevastavaks või jäetakse KIK nõukogu otsusega rahastamata. 2(5)
3-16-391 Ei nähtu, et KIK 22.01.2016 kiri sisaldaks kaalutlusvigu või oleks ebaproportsionaalne. Samas isegi juhul, kui ka KIK 22.01.2016 kiri on õigusvastasuse, ei saanud sellest sõltuda kaebajale toetuse maksmine. KIK on selgitanud, et kui kaebaja taotlus oleks tunnistatud nõuetekohaseks, oleks see jäänud rahuldamata eelarveliste piirangute tõttu. Ka 2016. a veemajanduse programmi I taotlusvoorus jäi kaebaja taotlus eelarveliste piirangute tõttu rahuldamata ning kaebaja ei ole selles voorus tehtud otsustusi vaidlustanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Loo Vesi palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.12.2016 määrus. OÜ Loo Vesi taotlus jäeti nõuetele mittevastavana rahuldamata KIK nõukogu 21.12.2015 otsusega, nagu kinnitab ka KIK ise. Sisuliselt on KIK 22.01.2016 kirja näol tegemist eraldi dokumendina vormistatud haldusakti põhjendustega. Kui ka pidada õigeks halduskohtu käsitust kaebuse esemest, tuleb kaebust ilmselgelt tõlgendada selliselt, et see hõlmab KIK 22.01.2016 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude. OÜ Loo Vesi jätkab taotluste esitamist edasistes taotlusvoorudes, mistõttu on tal preventiivne huvi, et vastustaja ei rikuks edasistes menetlustes enam OÜ Loo Vesi õigusi. Kui kaebaja tulevastes taotlustes esineb samasuguseid „puudusi“, nagu vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusakti tegemise aluseks olevas taotluses, käsitab vastustaja neid jätkuvalt puudustena ning ei hinda OÜ Loo Vesi taotlust sisuliselt. Kuivõrd OÜ Loo Vesi preventiivne huvi on suunatud tema õiguste edasisest rikkumisest hoidumisele ja kohase menetluse läbiviimisele (sh kaebaja taotluse põhjendamatult hindamata jätmise vältimisele), siis ei oma preventiivse huvi seisukohast tähtsust, kas konkreetne rahastustaotlus ületaks rahastuskünnise või mitte. Kohtu järeldused OÜ Loo Vesi vaidlusalusele rahastustaotlusele antava punktide arvu ning rahastuskünnise mitteületamise kohta on ka üksnes põhjendamatud spekulatsioonid, kuivõrd OÜ Loo Vesi kõnealune taotlus ja hilisem taotlus ei ole identsed ning OÜ Loo Vesi vaidlusalust taotlust ei ole sisuliselt hinnatud (ega taotlusele punkte antud). Hüvitamiskaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitu. OÜ Loo Vesi uue taotluse menetlemine ei mõjuta kaebuse esemeks oleva õigusvastase haldusaktiga kahju tekitamise fakti. Põhjendamata on kohtu järeldus, et taotlejal ei ole õigust talle tekkinud kulude hüvitamisele olukorras, kus taotlus jäetakse õigusvastaselt läbi vaatamata. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajale tekkinud otsene varaline kahju (sealhulgas, kuid mitte üksnes õigusteenuse kulud, et selgitada välja õiguste rikkumist ning õiguste kaitseks vajalikke abinõusid). Toetuse taotlejal on õigus kohasele menetlusele. Seega saab haldusakt tekitada taotlejale otsest varalist kahju sõltumata asjaolust, kas tal on subjektiivne õigus toetuse saamiseks. Viimane asjaolu võiks tähtsust omada vaid saamata jäänud tulu nõudmise seisukohast. Sisuliselt on halduskohtu määrusega OÜ-lt Loo Vesi võetud kohtusse pöördumise põhiõigus tema subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase otsuse vaidlustamiseks.
10.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi, sest sisuliselt sama projekti rahastamise taotlus oli juba esitatud järgmisse taotlusvooru ja seda seal ka sisuliselt hinnatud. Keskkonnaministeeriumilt saadud teabe kohaselt ei oleks kaebaja taotlus osutunud edukaks ka eelmises, vaidlusaluses taotlusvoorus. Minimaalne punktisumma, millega 2015. a II voorus taotlus rahuldati, oli 2,59 punkti ehk 64,63% maksimaalsest võimalikust punktisummast, kaebaja taotlust hinnati 2016. a I voorus aga 2,5 punktile. Kui kaebaja leidis, et tal oli õigus toetust saada ja tema taotlust oli valesti hinnatud, siis oleks ta võinud vaidlustada KIK nõukogu 14.06.2016 koosoleku otsuse, 3(5)
3-16-391 millega jäeti taotlus vastavalt Keskkonnaministeeriumis toimunud hindamisele hindepunktide alusel rahuldamata. Kaebaja ei ole seda hindamist vaidlustanud, millega ta ka ise möönab, et sisuliselt ei oleks ta toetust saanud. Kahtlemata võivad sisuliselt sama projekti (veemajanduspiirkonna arendamise) eri aegadel esitatud taotlused mingites nüanssides erineda, eriti juhul, kui varasemas taotluses esines puudusi, ent üldjuhul ei ole need erinevused olemuslikud, kui just kohalik omavalitsus ei muuda radikaalselt oma ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Kaebaja pole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu selle kohta, millised on need olulised erinevused, millest tulenevalt ei saa järgmises taotlusvoorus hinnatud taotlust enam pidada samaväärseks vaidlusaluse taotlusega. KIK partneriteks on enamus Eesti veemajandusettevõtetest, sh kaebaja ning sektori rahastamine toimubki regulaarsete taotlusvoorude vormis, kus hindamiskriteeriumite alusel selgitatakse välja kõige prioriteetsemad ja pakilisemad projektid. Rahuldamata jäänud projektide taotlused, vajadusel kohaste muudatustega, esitatakse järgmistesse taotlusvoorudesse, tihti mitugi korda. Seega ei ole kaebaja taotluse menetlemises midagi erandlikku.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
12.Kui halduskohus ei nõustu poolte ühise seisukohaga, et OÜ Loo Vesi taotlus jäeti nõuetele mittevastavuse tõttu rahuldamata KIK nõukogu 21.12.2015 otsusega, mis on vormistatud KIK nõukogu 18.01.2016 otsuseks, siis tulnuks halduskohtul HKMS § 120 lg 1 p 3 alusel kaebajale selgitada, millise haldusakti või toimingu peale tuleks kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks kaebus esitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki OÜ Loo Vesi taotluse kohta ei ole langetatud selgesõnalist otsustust, võib KIK tahteavaldustest järeldada, et see jäeti kooskõlas veemajanduse programmi töörühma seisukohaga 2015. a II voorus hindamata. Kaebaja tahteks on olnud vaidlustada tema projekti hindamata jätmine, kuna taotlus ei kannatanud kaebaja arvates töörühma tuvastatud (millega KIK hiljem nõustus) puuduste all. Kaebaja väidab, et puuduste kohta alusetult tehtud etteheite tõttu kandis ta kulutusi, mille hüvitamiseks soovib ta esitada hiljem kahjunõude. Halduskohtul tuleb lähtuvalt kaebuse esemest kindlaks teha ka õige vastustaja (HKMS § 18 lg 1).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et kahjunõude perspektiivitus pole HKMS § 45 lg 2 ls 3 tähenduses sedavõrd ilmne, et see annaks aluse jätta tuvastamiskaebus menetlemata. Asjaolust, et kaebajal pole subjektiivset õigust saada KIK-ilt soovitud toetust, ei tähenda, et taotluse menetlemisel haldusorgani tehtud vigade tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine oleks igal juhul välistatud. Samas Riigikohtu otsuses, millele tuginesid KIK vastuväited subjektiivse õiguse puudumise kohta saada toetust, selgitati, et kuigi õiguslikult ei kujuta KIK poolt toetuse andmise menetlus avaliku konkursi (pakkumis-)menetlust, on taotluse esitanud isikul õigus eeldada, et tema taotlus lahendatakse kooskõlas selle reeglistikuga (17.11.2005 otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 11). Riigikohus lisas, et isik võib omandada kaebeõiguse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid (p 17). Ka Riigikohtu hilisemas praktikas on leitud, et konkurentsisituatsioonis, kus ühte ja sama eesmärki soovivad saavutada mitu isikut ning seda on võimalik saavutada vaid ühel, on teatud juhtudel kaotanud isikul kaebeõigus toetuse jagamise vaidlustamiseks (vt 11.10.2012 määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 19). Kaebeõigus saab isikul olla üksnes siis, kui isik väidab konkursil selliste normide rikkumist, mis avalike huvide kõrval kaitsevad ka kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele (20.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-74-15, p 24) ning isikul võib olla võimalik menetluse õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda menetluses osalemisega seotud kulutuste 4(5)
3-16-391 hüvitamist (p 18). Pole alust välistada, et sätted, mida haldusorgan on kaebaja taotlust hinnates kaebaja väitel rikkunud, kaitsevad avalike huvide kõrval ka menetluses osalenud taotleja subjektiivset avalikku õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele (põhiseaduse § 14) ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Projekti muutmine võis kaebajale põhjustada lisakulutusi, mis jäänuks haldusorgani õiguspärase toimimise korral olemata. Riigikohus leidis 16.12.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-54-14 (p 13), et kui isik esitas kulutusi suurendavaid projektimuudatusi haldusorgani sellesisuliste juhiste või nõudmise tõttu, võib see olla käsitatav kahju tekitamisena. Kuna kaebaja jätkab oma projekti esitamist edasistes taotlusvoorudes, pole (kaebuse rahuldamise korral) tarbetuks osutunud kulutuste põhjustamise aspektist määravat tähtsust väitel, et varasemates taotlusvoorudes kaebaja taotlus ei ületanud või ei oleks ületanud rahastamiskünnist.
14.Kuna kaebajal on kaebeõigus HKMS § 45 lg 2 ls 3 alusel, ei oma enam tähtsust see, kas kaebajal on lisaks ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.