E.L. kaebus Tallinna Vangla 07.12.2016 kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsusele nr 537/16/209-5
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada E.L. kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.04.11.2016.a esitas E.L. ( edaspidi ka kaebaja) Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ( koostamise kuupäev 02.11.2016). Kaebaja palus hüvitada temale ajavahemikul 30.10.2012-14.06.2013 Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes ( ebapiisav põrandapind, ventilatsioon, pesemine) hoidmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitisena 10 eurot iga päeva eest, mil ta inimväärikust alandavates tingimustes viibis, st 257 päeva eest. Tallinna Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus oli esitatud riigivastutuse seaduse ( RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes ning andis 14.11.2016 kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, paludes ühtlasi kaebajal täpsustada ka kahju tekkimise perioodi. 18.11 2016 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse täpsustuse, milles märkis, et ei olnud teadlik sellest, et saab oma õiguste rikkumise eest esitada kahjunõude. Samuti selgitas kaebaja, et soovib kahju hüvitamist perioodi 30.10.2012-06.11.2012 ja 13.11.2012-14.06.2013 eest.
21.11.2016.a esitatud kirjas täpsustad kaebaja, et peab enda inimväärikust alandavaks Tallinna Vanglas järgmisi tingimusi : dušš kord nädalas, halb valgustus, värske õhu puudus, õhk on niiske, kuna pesu pestakse ja kuivatatakse samas ruumis ning puudub soe vesi kambris. Tallinna Vangla 07.02.2016.a otsusega nr 5-37/16/209-5 otsustati kahju hüvitamise taotlus tagastada, kuna kahju esitamise taotluse esitamise tähtaeg oli taotluse esitamise ajaks möödunud. Otsuse põhjenduste kohaselt lõppes asjas toiming, millega väidetavalt kahju tekitati ehk kaebaja Tallinna Vanglas hoidmine esimese perioodi osas 06.11.2015 ja teise perioodi osas
3-16-2718
14.06.2016. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 04.11.2016 , so ajal, mil kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Samuti jättis Tallinna Vangla mööda lastud tähtaja ennistamata märkides, et 18.11.2016 ega 21.11.2016 koostatud taotlusest ei nähtu põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale tähtaegselt. Taotluses on kaebaja märkinud üksnes, et sai enda õigusest teada peale vanglasse sattumist. Vangla leidis, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja ei teadnud varem enda õigusi- kaebajal oli võimalus õigeaegselt välja selgitada vanglale taotluste esitamise kord ja tähtajad , kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 29.01.2017.a E.L. määruskaebusena pealkirjastatud kaebus Tallinna Vangla 07.12.2016.a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsusele nr 5-37/16/2095. Kaebaja leiab, et taotlus kahju hüvitamiseks on tähtaegne kuna sai asjaolust, et tal on võimalik talle tekitatud kahju eest hüvitist küsida teada enne taotluse esitamist, kui ta oli vabanemise järgselt naasnud Tallinna Vanglasse, kus teine kinnipeetav talle seda ütles. Samuti viitas kaebaja asjaolule, et vangla ei viinud kaebajaga läbi mingit vestlust ega maininud kaebajale, et rikutakse tema õigusi, ei selgitanud kaebajale tema õiguslikku seisundit, ei tutvustanud kaebajale õigusakte, sh vangistuse täideviimist puudutavaid õigusakte. Lisaks märgib kaebaja kahju tekkimist põhjendava asjaoluna, et viibis alaealisena (30.10.2012-06.11.2012) nädal aega viie täiskasvanuga ühes kambris, ehkki kaebajat ei oleks tohtinud täiskasvanutega samas kambris hoida. Kaebaja märgib kaebuses ühtlasi, et jääb kõigi oma eelnevate nõuete juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS) § 121 lg 1 p 4 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetava poolt vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse ( edaspidi VangS) § 11 lõikes 8. Nimetatud sättest koosmõjus HKMS § 47 lõikega 1 tuleneb, et kinnipeetava poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamine annab kohtusse pöördumise õiguse vaid juhul, kui taotlus on tagastatud õigusvastaselt , st kui vangla teadlikult oleks pidanud taotluse sisuliselt läbi vaatama ja lahendama. Kui taotlus tagastati õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.
4.RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb kahju tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja väitel sai ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada enne taotluse esitamisest , kui ta oli vabanemise järgselt naasnud Tallinna Vanglasse, kus teine kinnipeetav talle seda ütles. Kahju hüvitamise perioodi osas toob kaebaja kaebuses välja perioodi 30.10.2012-06.11.2012 , mil kaebaja viibis alaealisena samas kambris täiskasvanutega. Samas märgib kaebaja, et jääb kõigi oma eelnevate nõuete juurde. Kuivõrd kohtueelses menetluses soovis kaebaja kahju hüvitamist perioodi 30.10.2012-06.11.2012 ja 13.11.2012-14.06.2013 eest põhjendusel, et teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes, siis tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib kahju hüvitamist nimetatud perioodi eest. Hüvitise suurusena on kaebaja välja toonud, et soovib hüvitist 10 eurot iga päeva eest, mil kaebaja õigusi rikuti.
2(4)
3-16-2718
Vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtadele tuleb isiku kinni pidamist käsitleda jätkuva toiminguna , kuni kas tema vabastamiseni või kinnipidamistingimuste olulise muutmiseni ning RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema jätkuva toimingu lõppemisest. Kui jätkuva toiminguga tekitatud kahju pidi ilmnema isiku jaoks kohe, saab kahju hüvitamist nõuda üksnes nõude esitamisele eelneva kolme aasta eest. Isik, kes viibib vangistuses väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes pikema perioodi vältel, peab juba vastavates tingimustes viibides aru saama nende võimalikust õigusvastasusest ja kahju tekkimisest. Isiku paigutamisel kambrisse , kus viibis erineval ajal erinev arv kinnipeetavaid , kus olid kaebaja hinnangul halvad pesemistingimused ning ebapiisavalt värsket õhku, pidi kaebaja koheselt hakkama tajuma ruumi- ja õhupuudust, ebapiisavaid hügieenitingimusi ja tunnetama sellega kaasnevat mõju. Mittevaralise kahju olemusest tuleneb, et kahju kaasneb vahetult kahju tekitanud teoga ja isik on kahju tekkimisest kohe teadlik.
5.Kohtu hinnangul saab praeguses asjas väita, et kahju kaasnes kaebajale vahetult vaidlusalustes tingimustes viibimisega ning kaebaja pidi kahjust ja selle tekitajast kohe teada saama. Antud asjas lõppes toiming, millega väidetavalt kahju tekitati, ehk kaebaja Tallinna vanglas hoidmine esimese perioodi osas 06.11.2015 ja teise perioodi osas 14.06.2016. Kuna RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvuitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast , mitte kahju põhjustamise õigusvastasusest teada saamisega, siis ei ole antud asjas oluline, millal kaebaja sai teada oma võimalusest nõuda kahju tekitamise eest hüvitist. Antud asjas lõppes seega esimese perioodi ( 30.10.2012-06.11.2012) osas kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg 06.11.2015 ning teise perioodi (13.11.2012-14.06.2013) osas 14.06.2016. kaebaja esitas taotluse kahju hüvitamiseks 04.11.2016.a so ajal, mil kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud. Tallinna Vangla on sellekohane järeldus on õige.
6.Kuivõrd kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oli taotluse esitamise hetkeks möödunud, hindab kohus seda, kas esinevad alused tähtaja ennistamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt peaksid menetlustähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused , kuid mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ei saa isik aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav , kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Tallinna Vangla on kohtueelses menetluses hinnanud tähtaja ennistamise aluste olemasolu ning on õigesti leidnud, et 18.11.2016 ega 21.11.2016.a koostatud taotlusest ei nähtu põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal esitada kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Taotluses on kaebaja üksnes märkinud, et sai enda õigusest teada peale vanglasse sattumist. Ka kaebuses tugineb kaebaja jätkuvalt nimetatud asjaolule, lisades täiendavalt, et Tallinna vangla ei selgitanud kaebajale piisavalt tema õigusi. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kaebaja ei teadnud varem enda õigusi. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja on taotluse esitamise tähtaja välja selgitamisel olnud ükskõikne ja tegevusetu. Eeltoodust tulenevalt tagastas Tallinna Vangla kaebuse esitaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks õiguspäraselt, mis omakorda tähendab, et kaebaja ei ole käesoleva kaebuse
3(4)
3-16-2718
esitamisele eelnevalt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning halduskohtule esitatud kaebus tuleb kaebajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
7.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis on tegu ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ning menetlusabi taotlus tuleb seetõttu samuti jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.