Herrevi OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti 05.02.2016. a otsuse nr 12-6/129 osaliseks tühistamiseks ja 20.07.2016 vaideotsuse nr 124/16/129-3 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – Herrevi OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.03.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Herrevi OÜ esitas 20.05.2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määramiseks summas 6782,0 eurot 135,64 ha osas.
2.05.02.2016 otsusega nr 12-6/129 määras PRIA kaebajale keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt, vähendades taotletud ja arvestatud toetust summas 6,8% ehk 464,57 euro võrra. Otsuse kohaselt vähendati toetust, kuna taotleja on põllumajandusliku majandamise toetuse toetusõiguslikul maal samal põllul kasvatanud ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure uuesti enne kolme aasta möödumist.
3.20.07.2016 vaideotsusega nr 12-4/16/129-3 jättis PRIA Herrevi OÜ 29.03.2016 esitatud vaide rahuldamata.
4.22.08.2016 esitas Herrevi OÜ kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes PRIA 05.02.2016 otsuse nr 12-6/129 osalist tühistamist ja 20.07.2016 vaideotsuse tühistamist.
5.1.otsusest ei selgu, millise ristõieliste sugukonda kuuluva põllukultuuriga on tegemist. Etteheidetav rikkumine on sedavõrd umbmäärane, et seda ei ole võimalik määratleda; 5.2 ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel vähendati makstavat toetust 6,8% võrra. See ei selgu ka viidatud maaeluministri määruse ega Euroopa Parlamendi määruste alusel.
6.Arvestades konkreetse rikkumise määratlemata jätmist (puudub sisuline põhjendus) ning kaalutluste avaldamata jätmist, on selge, et haldusaktis puuduvad nii faktiline alus kui ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on rikutud HMS § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 toodud nõudeid.
7.Vaideotsuse vaidlustamise osas märgib kaebaja, et ta esitas vaides asjaolud ja selgitused, mis jäeti aga vaideotsuses tähelepanuta, leides, et toetuse vähendamine on õiguspärane. PRIA lükkas korduvalt vaide läbivaatamise tähtaegu edasi, puudus võimalus aru saada, millal vaie sisuliselt lahendatakse ja võimalus menetluses osaleda. Selliselt rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Teiseks jõudis PRIA ka asja sisuliselt lahendades valele järeldusele, soovides rakendada isiku õigusi piiravaid õigusakte tagasiulatuvalt olukorras, kus isikul puudus võimalus selliseid piiranguid ette näha ja sellest tulenevaid tagajärgi vältida. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu ja vaidleb kaebusele vastu.
9.Vaidlust ei ole asjaolus, et kaebaja oli põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) toetusõiguslikul maal samal põllul (põld nr 32) kasvatanud ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure uuesti enne kolme aasta möödumist, mis viis maaeluministri 29.04.2015 määruse nr 49 § 9 lg 1 punktis 4 sätestatud nõude rikkumiseni. Selle eest määrati ka toetuse vähendamine.
10.Vaides ei vaidlustanud kaebaja toetuse vähenduse määra ja otsuse põhjendatust, seega on kaebuses esitatud asjaolude näol tegemist vaidemenetluses läbimata asjaoludega, ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kuid vastustaja annab vastuse ka nende asjaolude osas.
11.Kaebaja ei täitnud määruse nr 49 § 9 lg 1 p 4 nõudeid – ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist. Samuti ei olnud kaebaja puhul täidetud lõigetes 4 ja 41 ette nähtud erandid. Kaebaja ise võttis 2015 toetusetaotlusega Maaelu arengukava 2014-2020 alusel määratava KSM 5-aastase kohustuse, mistõttu valis ta ise need tingimused, mis temale kehtima hakkasid. Herrevi OÜ näol on tegemist põllumajandusliku tegevusega tegeleva ettevõttega, mistõttu oli tal kõrgendatud kohustus olla kursis tema poolt taotletavate toetusi puudutavate kehtivate õigusnormidega.
12.Põllu nr 32 osas tuvastati rikkumine taotluse administratiivse kontrolli käigus taotleja varasemate aastate põldude andmete alusel. Taotleja on 2012 aastal põllul nr 32 märkinud kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „raps“. Kuna 2015 aastal kasvas põllul nr 32 suviraps, rikkus kaebaja sellega määruse nr 49 § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuet.
13.Rikkumiste hindamise aluseks on hindamismaatriks, mille tulemusel arvutas TAKS toetuse vähenduseks 6,85%. Hindamismaatriks on taotlejale kättesaadav PRIA kodulehel. Taotlejale endale on teada tema taotlused märgitud andmetega, mistõttu ei ole kohane väide, et temale on
arusaamatu, mis andmetel alusel on PRIA toetust arvutanud. Asjaolu, et vaidlustataval otsusel ei ole toodud eraldi välja arvutamise tehet 6,85% toetuse vähenduse saamise osas, ei ole aluseks otsuse tühistamisele. Kaebajale on tema põllul nr 32 kasvatatavad kultuurid igal aastal teda, teada peaks olema ka, et suviraps ei ole talikultuur, mistõttu määruse nr 49 § 29 lõikes 1 sätestatud erand tema osas kohalduda ei saa. Asjaolu, et kaebaja võis olla põllu nr 32 osas rajanud põllukultuuri enne määruse nr 49 jõustumist, ei vabasta teda määruse nõuete täitmisest. Kaebaja pidi ise teadma milliste andmetega toetusetaotluse ta esitab.
14.Vastustaja ei nõustu, et ta on vaidemenetluses rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Väide, et PRIA on justkui omaalgatuslikult kohaldanud kaebaja suhtes tagasiulatuvalt tema õigusi piiravaid õigusakte, on asjakohatu ja paljasõnaline. Vaide läbivaatamise tähtaja teistkordne pikendamine või pikendamisest teatamisega hilinemine ei ole piiranud kaebaja õigusi, ega saanud mõjutada asja otsustamist. Kohtu otsus ja põhjendused
15.Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
16.Kaebaja taotles 2015 aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust 135,64 ha osas. Vaidlusaluse PRIA 05.02.2016 otsusega on kogu toetusõigusliku maa (135,64 ha) eest arvestatud toetuseks 6782,00 eurot. Arvestatud toetust on sama otsusega vähendatud 464,57 euro võrra, ehk 6,85%. Kaebaja ongi kohtus vaidlustanud toetuse vähendamise. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vastustaja rikkunud menetlusnõudeid (ärakuulamisõiguse rikkumine, puudub sisuline põhjendus), mistõttu on otsus toetuse vähendamise osas ebaselge ja õigusvastane.
17.Maaeluministri 29.04.2015 määrus nr 49 jõustus 05.05.2015. Kuna kaebaja esitas toetustaotluse (muudatusavalduse) keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks 21.05.2015, siis tuli taotlejal arvestada sel ajal kehtiva regulatsiooniga ehk keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmise tingimuste ja korraga. Määruse nr 49 § 8 sätestab põhimõtte, mille kohaselt peab taotleja igal kohustuseaastal täitma selles peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul maal, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb taotlejal täita määruse 4. peatükis „Põhitegevuse elluviimise nõuded“ (§-d 8-15) sätestatud nõuded. Määruse nr 49 asjassepuutuv § 9 lg 1 p 4 sätestab, et taotleja tagab, et viljavaheldus või külvikord toimub järgmiselt: ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist. Vaidlusalusel juhul kaebaja rikkus seda nõuet, kuna kaebaja kasvatas põllul nr 32 ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure enne kolme aasta möödumist: 2012 aastal rapsi ja 2015 aastal suvirapsi. Selles osas ka vaidlus puudub. Kaebaja leiab, et tema suhtes ei saanud see nõue kehtida, kuna külv põllul oli tehtud enne määruse nr 49 kehtima hakkamist ning varasemalt nõuet kasvatada ristõielisi kultuure kolme aastase vahega ei olnud.
18.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vaatamata sellele, et kaebaja külvas rapsi 2015 aprillikuus, so enne määruse nr 49 väljaandmist ja jõustumist, on kaebaja rikkunud määruse nr 49 nõudeid. Määruse § 9 lg 5 sätestab üheselt, et viljavahelduse või külvikorra nõuete järgimisel võetakse arvesse ka põllumajanduskultuurid, mida kasvatati samal maal kohustuseperioodile vahetult eelnenud aastatel. Seega tuli arvesse võtta ka eelnenud kolmeaastasesse perioodi jäävad aastad. Kaebaja suhtes ei rakendu ka sama määruse § 9 lõike 4 erand, mille kohaselt ei pea lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud nõudeid järgima mitmeaastaste köögiviljade, maasika, ravimtaimede ja maitsetaimede kasvatamisel, põhjusel, et kaebaja ei
kasvatanud neid kultuure. Samuti ei anna kaebajale soodustust ka määruse nr 49 rakendussätete § 29 lg1, mis sätestab, et 2015 aastal ei kohaldata § 9 lõike 1 punkte 2-4 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2014. aastal külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja. Kaebaja puhul ei ole tegemist olukorraga, kus ta oleks kasvatanud põllul nr 32 2014 aasta sügisel külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja. Kaebaja on PRIA-le esitatud vaides märkinud, et PRIA nõuab talvise taimkatte alla viljavaheldusplaani mai kuus aasta enne ning et viljavaheldusplaani aastaks 2015 hakatakse täitma taliviljade külvamisega 2014 aasta augusti- ja septembris. Aga nagu eespool märgitud, ei ole kaebaja puhul tegemist olukorraga, kus ta oleks 2014 aasta sügisel, arvestades viljavaheldusplaani, külvanud põllule nr 32 talivilja. Kuna kaebaja suhtes määruses nr 49 toodud erandid ei kohaldunud, tuli kaebajal määruse nr 49 nõudeid täita. Kui taotleja ei olnud määruse nõudeid täitnud, oli PRIA-l õigus arvutatud toetust vähendada. Arvestatav on siin ka asjaolu, et toetustaotluse (muudatusavalduse) esitas kaebaja PRIA-le 20.05.2015, samas kui määrus nr 49 avaldati Riigi Teatajas 02.05.2015 ja jõustus 05.05.2015.a. Seega oli või pidi kaebaja olema muudatusavalduse esitamisel ka teadlik, millised nõuded on 2015 keskkonnasõbraliku majandamise toetustaotlusele esitatud.
19.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses välja toonud, et PRIA otsusest ei selgu, milliseid ristõieliste sugukonda kuuluvaid kultuure ta põllul kasvatas ning et arusaamatuks jääb, milliste parameetrite alusel on vastustaja vähendanud makstavat toetust 6,85% ehk 464,57 euro võrra. Kaebaja leiab, et vastustaja on rakendanud täies mahus ja enda suva järgi oma kaalutlusõigust. Vastustaja on osundanud, et kuna kaebaja ei ole eelnimetatud asjaolusid vaides välja toonud ega neid vaidlustanud, tuleb need väited jätta tähelapanuta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega näeb ELÜPS ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse. See tähendab ühtlasi, et kohtusse saab esitada kaebust samade asjaolude osas, milles on läbitud kohtueelne menetlus. PRIA-le 22.02.2016 esitatud vaides (tlk.10) on kaebaja vaidlustanud ainult asjaolu, et PRIA ei ole lubanud 2015 aastal kasvatada ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllukultuure enne kolme aasta möödumist. Seda, et otsusest ei selgu, milliste ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllukultuure PRIA silmas peab ning kuidas on saadud 6,85%-line toetuse vähendamine, vaides märgitud ei ole. Kuna neid asjaolusid vaides välja toodud ei ole, saab märkida, et nende asjaolude osas on kohtueelne menetlus läbimata ning kohtul puudub vajadus nende uute asjaolude osas seisukohta võtta. Kohtueelse menetluse läbimise kohustus ei ole pelgalt formaalne, ja see ei tähenda, et halduskohtusse kaebuse esitamiseks tuleb lihtsalt eelnevalt vaie PRIA-le esitada, vaid see tähendab, et juba vaides tuleb esitada kõik asjaolud, mille osas esmast haldusakti vaidlustatakse. Ka kohtule esitatud kaebuse ülesehitusest nähtub, et PRIA 05.02.2016 otsust on vaidlustatud uute asjaolude alusel ning vaideotsuse vaidlustamisel toob kaebaja välja põhjendused, mis olid esitatud vaides.
19.Kaebaja on kaebuses välja toonud ka vaidemenetluses menetlusnõuete rikkumised – vaide lahedamise tähtaja mitmel korral pikendamine ja selle mittelahendamine ka PRIA enda poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA on rikkunud vaide läbivaatamise tähtaegu. ELÜPS § 110 lg 3 näeb ette, et vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. PRIA on vaide tähtajaks lahendamata jätmist põhjendanud vaiete paljususega. Samas on kohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei mõjutanud vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja ei saa seega olla aluseks otsuse tühistamisele. Vaide lahendamise tähtaja
pikendamine ei ole kaebajalt võtnud ära võimalust esitada kaebus halduskohtusse, ning tuua välja oma seisukohad. Nii vaide esitamise võimalusega, samuti halduskohtusse kaebuse esitamise võimalusega on kaebajale olnud tagatud ka ärakuulamisõigus. Eelneva alusel jätab kohus kaebuse nii PRIA 05.02.2016 otsuse nr 12-6/129 tühistamise nõudes kui 20.07.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/129-3 tühistamise nõudes rahuldamata.
20.Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude summas 465,0 eurot väljamõistmiseks vastustajalt (riigilõiv 15,0 eurot ja õigusabikulud 450,0 eurot). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.