Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-16-2383 õigsust perioodil veebruar-märts 2012. Kontrolli tulemusena tuvastati, et äriühingul puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus seoses kahe äriühinguga väidetavalt tehtud tehingutega. L OÜ ostis väidetavalt N OÜ-lt diislikütust ja lisaaineid ning arvestas arvele lisatud käibemaksu (49 999,60 eurot ja 26 900,38 eurot) alusetult sisendkäibemaksu hulgas. N OÜ ei olnud kauba tegelikuks müüjaks ning L OÜ teadis seda. N OÜ juhatuse liikmeks oli 06.10.2011-18.01.2012 RZ. Äriühing on 17.11.2016 seisuga äriregistrist kustutatud ning enne seda oli äriühing võõrandatud Läti kodanik MP-le. L ostis väidetavalt S OÜ-lt bituumenit ning arvestas arvele lisatud käibemaksu (5390 eurot) alusetult sisendkäibemaksu hulgas. Tegelikult S OÜ-ga tehingut ei toimunud ning L OÜ teadis, et S OÜ ei ole tegelik müüja ja et kaup nimetatud äriühingute vahel ei liikunud. S OÜ on 17.11.2016 seisuga äriregistrist kustutatud ning enne seda oli äriühing võõrandatud Läti kodanik JC-le. L OÜ arvelduskonto väljavõttelt on nähtav, et perioodil veebruar-märts 2012 tehti N OÜ-le väljamakseid arvete eest summas 535 260 eurot ja S OÜ-le summas 126 550 eurot. N OÜ arvelduskontolt on nähtav, et L OÜ-lt laekunud raha kanti suures osas (509 996 eurot) S OÜ arvelduskontole, kus on nähtav, et toimusid sularaha väljamaksed eraisikutele ja ülekanded, sh O OÜ-le (pankrotis), kelle suhtes alustati 2016. a-l kriminaalmenetlust seoses maksupettuse toimepanemisega vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas. L OÜ arvelduskontolt on tehtud väljamakseid RZ-le kokku 62 400 euro ulatuses, mille kohta tõendid puuduvad, ning väljamakseid summas 3070 eurot (töötasu, dividendid, kütus), mida ei deklareeritud. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et äriühingule maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis RZ süülise tegevuse tulemusena ning vastutusmenetluse raames on MTA ülesandeks tuvastada RZ süüline käitumine ja nõuda sisse äriühingu võlgnevus. Sissenõutava maksukohustuse suuruseks on 159 555,74 eurot. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda maksusumma. Lisaks on intressi nõudmine põhjendatud, kuna äriühing on võõrandanud nii vara kui äriühingu osad ning teinud maksuvõla sissenõudmise äriühingu vara arvelt võimatuks. Intressinõuet saab pidada meetmeks, mille eesmärgiks on korvata maksukohustuslase poolt õigusvastase käitumisega tekitatud kahju maksuhaldurile. 3) Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 20.02.2012. Varaseim sissenõutava maksusumma määramine aegub 20.02.2017. Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud. Samuti ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid. L OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole aegunud. Äriühing ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. 4) L OÜ suhtes alustatud sissenõudmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MTA on arestinud äriühingu pangakontod alates 09.02.2016. Äriühingul oli arvelduskonto vaid SEB Pank AS-s, kus kontojääk oli 0 eurot. MTA ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks, sest äriühingul puudub registervara. 5) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt puudub RZ-l igakuine sissetulek. Viimati deklareeris RZ-le töötasu RZ-le endale kuuluv äriühing L OÜ augustis 2015 summas 726 eurot. Sama äriühing maksis talle oktoobris 2016 ka dividende 1134 eurot. Äriregistri andmetel oli L OÜ 2015. a kasum 32 004 eurot. Kuivõrd RZ omab täielikku kontrolli nimetatud äriühingu üle, siis on MTA veendunud, et pärast rahalise kohustuse määramist lõpetab see äriühing RZ-le dividendide maksmise ning RZ hakkab arveldama sularahas. Lisaks iseloomustab maksuvõla tekitamine ja äriühingust vahendite väljaviimine RZ pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. RZ võib sarnaselt suhtuda ka 2(7)

3-16-2383 vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada talle kuuluva vara. Kindla sissetuleku puudumist, äriühingu juhatuse liikme ja osanikuna oma sissetulekute suunamise võimalust ning maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. 6) RZ-le ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu, samuti ei oma ta Eesti Väärtpaberikeskuses väärtpabereid. MTA hindab XXX külas asuva kinnistu (elamumaa, millel asub elamu) ligikaudseks väärtuseks vähemalt 205 238,60 eurot. Arvestades, et kinnistu kuulub kaasomandisse, oleks RZ-le kuuluva kinnistu osaväärtus hüpoteeki (summas 124 627,71 eurot Danske Bank AS kasuks (26.09.2008), hüpoteegi jääk teadmata) arvestamata ligikaudu 102 619,30 eurot. MTA hindab XXX alevikus asuva korteriomandi (sh mitteeluruumi) ligikaudseks väärtuseks 62 580,86 eurot. Arvestades kaasomandit, oleks RZ-le kuuluva korteriomandi osaväärtus hüpoteeki (summas 97 209,62 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks (21.08.2007)) arvestamata ligikaudu 31 290,43 eurot. Otstarbekas ja põhjendatud on seada kohtulik hüpoteek RZ-le kuuluvatele kinnisasja mõttelistele osadele vastavalt summas 143 000 eurot ja 30 000 eurot. Hüpoteekide seadmine on vähem koormav kui keelumärge. Võimalikud täitekulud on 14 379,18 eurot. RZ vastu esitatava nõude võimalik suurus koos täitekuludega on 173 934,92 eurot. 7) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui RZ esitab tagatise, mis katab lisaks maksuhalduri nõudele ka sundtäitmise kulud. Deposiiti kantava tagatissumma suuruseks on 159 555,74 eurot.

3-16-2383 tehinguid, vähendamaks maksukohustust, siis võib ta asuda kõrvale hoiduma ka vastutusotsusega määratava maksusumma tasumisest. Samuti puudub RZ-l MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt igakuine sissetulek. Ta on saanud töötasu ja dividende endale kuuluvalt äriühingult L OÜ-lt, kuid on usutav, et arvestades tema käitumist L OÜ juhatuse liikmena, ei maksa ta pärast vastutusotsuse tegemist endale enam töötasu ega dividende, et MTA ei saaks kasutada neid summasid vastutusotsuse täitmiseks. Kohus nõustus MTA-ga, et eeltoodud asjaolude pinnalt on prognoositav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 3) Taotluses on näidatud, et L OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega registervara. 4) MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud ning selle sissenõudmine pole aegunud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud juhul, kui maksuhaldur tugineb RZ tahtlusele. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Praegusel juhul on selleks tähtpäevaks 2012. a veebruarikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev 20.03.2012 (mitte 20.02.2012, nagu on märgitud MTA taotluses). Ka äriregistri andmetel on L OÜ-l maksuvõlg alates 20.03.2012. Seega ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud, kui MTA põhjendab ära RZ tahtluse ning teeb vastutusotsuse hiljemalt 20.03.2017. L OÜ õigusvõime on säilinud, kuid äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. 5) MTA taotleb luba seada hüpoteek RZ-le kuuluvatele kinnistutele. MTA on näidanud ära RZ-le kuuluvate kinnisasjade osade ligikaudse väärtuse ja selgitanud hüpoteegisumma 173 000 eurot kujunemist. Summa lähtub võimaliku tulevase vastutuskohustuse suurusest 159 555,74 eurot ning täitekuludest 14 379,18 eurot. Täitekulude suurus (ca 9% maksunõude summast) on põhjendatud. Kuna hüpoteekide summa ei ületa tagatava nõude (173 934,92 eurot) suurust, on hüpoteekide suurus proportsionaalne. Hüpoteegid ei koorma maksukohustuslast ebaproportsionaalselt, kuna RZ-l säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Isikul puuduvad sõidukid ja väärtpaberid. Hüpoteekide seadmine on leebem meede kui näiteks arvelduskontode arestimine. 6) Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. Tagatise suurus on 173 934,92 eurot, deposiiti kantava tagatissumma suuruseks on 159 555,74 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-2383 et maksuhaldur asub tehinguid ümber hindama. L OÜ hinnangul olid tehingud N OÜ ja S OÜ-ga korrektsed. Olukorras, kus endine juhatuse liige ei ole kursis, millal ja kuidas maksumenetlus lõppes, on küsitav RZ tegutsemine tahtlusega maksude tasumata jätmisel. MTA pole taotluses viidanud ega tõendanud, et RZ ei oleks pärast äriühingust lahkumist olnud enam maksuhaldurile kättesaadav või koostööaldis. Olukorras, kus maksumenetlus venis ja vastutusmenetlusega on alustatud vahetult enne 5-aastase aegumistähtaja lõppu, ei saa ennetavate täitmistoimingute rakendamist põhjendada ebamäärase väitega tahtlikust tegutsemisest maksuvõla põhjustamisel. Halduskohus on jätnud need asjaolud võimaliku maksusumma ja vastutuse ulatuse hindamisel põhjendamatult tähelepanuta. Maksumenetluse kestus mõjutab tekkivaid maksuintresse. Riigikohus on käsitlenud 06.03.2016 otsuses nr 3-31-78-14 maksumenetluse mõistlikku kestust ja selle kompenseerimise meetmeid, leides, et maksuhaldurilt on võimalik taotleda ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist. MTA taotluse esitamise seisuga arvestatud 77 265,76 euro suuruse intressi nõudmine endiselt juhatuse liikmelt on ebaõiglane. Sellises summas intresside tekitamise tahtlust ei ole taotluses põhjendatud ning asjaoludest nähtuvalt on selline tahtlus küsitav. MTA ei ole toonud välja asjaolusid, et maksuotsusega määratud põhivõlgnevuse ja intresside sundsissenõudmise võimatus oleks tingitud RZ tegevusest. On õige, et intressid on seotud põhivõlaga, kuid siiski tuleb maksuhalduril eraldi ära näidata, et ka intresside suurus seondub RZ tegevusega. Kuna MTA pole suutnud sellist seost tõendada, on intresside sissenõudmine igal juhul aegunud. 2) MKS § 1361 regulatsioon on ette nähtud eelkõige sellisteks erandjuhtudeks, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava rahalise kohustuse sundtäitmise võimalikkuse osas. MTA taotluses toodud asjaolud, mis tingivad ennetavate täitetoimingute vajaduse, ei ole veenvad. Riigikohus on 15.12.2016 otsuses nr 3-3-1-56-16 (p 19) selgitanud, et vastutusotsuse tegemiseks ei piisa üksnes äriühingu varem tuvastatud maksuvõla olemasolust ning vastutusotsuse vaidlustamisel on vastutusotsuse adressaadil õigus seada kahtluse alla ka maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Maksuvõla tekkimise osas tugineb maksuhaldur taotluses asjaoludele, millega määruskaebuse esitaja ei nõustu. Määruskaebuse esitaja ei nõustu MTA väitega, et N OÜ ei olnud kauba tegelikuks müüjaks, samuti et S OÜ ei olnud kauba tegelik müüja ning kaup äriühingute vahel ei liikunud. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht maksuhalduril põhjendatud kahtluse olemasolu kohta, et RZ varasemat käitumist arvestades võib ta asuda kõrvale hoidma ka vastutusotsusega määratava maksusumma tasumisest. Halduskohus ei arvestanud kontrollaktis kirjeldatud asjaolude hindamisel, et RZ ei ole saanud end nende süüdistuste vastu kaitsta. Nagu märgitud, jätkus maksumenetlus ka pärast RZ äriühingust lahkumist. Halduskohtu prognoosotsus RZ käitumise hindamisel tugineb maksuhalduri ühepoolselt kujundatud seisukohal. Halduskohus pidanuks põhjendama, miks tuleb maksuhalduri hinnangud lugeda automaatselt tõeseks. MTA on pahauskselt kajastanud kontrollaktis RZ 05.03.2012 ütlusi, mis on antud kontrollimenetluse väliselt (kontroll algas 02.04.2012 korralduse alusel). Jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab maksukohustuse tuvastamisel asjaolu, et RZ oli N OÜ juhatuse liige perioodil, mis ei seondu L OÜ kontrollitavate tehingutega. Ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kahtlustada RZ poolset maksunõudest kõrvalehoidumist. 3) Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Nagu halduskohus viitas, on maksusumma määramine võimalik veel vaid tahtluse korral. Juhatuse liikme tahtlusega seonduvaid asjaolusid ei saa eeldada üksnes selle pinnalt, et maksuhaldur on väljastanud maksuotsuse. Tahtluse olemasolu ja tõendamine maksuhalduri poolt on vägagi küsitav.

MTA palub 30.01.2017 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

5(7)

3-16-2383 1) Määruskaebuse esitaja hinnangul on vastutusotsuse tegemine välistatud, kuna vastutusotsuse tegemiseks ettenähtud üldine tähtaeg on möödunud ja puudub maksuvõla põhjustamise tahtlus. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kõik tehingud toimusid arvel kajastatud viisil. Tegemist on veel olematu vastutusotsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli puudutavate küsimustega. Arvestades, et MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrollita võimaliku tulevikus antava haldusakti õiguspärasust, ei ole selles osas võimalik halduskohtule midagi ette heita. Määruskaebuse esitaja väidab läbivalt, et tema tahtlus on küsitav. Seega on määruskaebuse esitaja enda arvates võimaliku tulevikus antava vastutusotsuse õiguspärasus küsitav, mitte ilmselge. Määruskaebus ei tugine väitele, et maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Kui ilmselget õigusvastasust ei ole välja toodud, siis on üks loa andmata jätmise eeldustest täitmata. 2) Määruskaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et ta võib asuda vastutusotsusega määratava maksusumma tasumisest kõrvale hoidma. Samas ei ole ta ümber lükanud ühtegi maksuhalduri ja halduskohtu poolt välja toodud asjaolu. Väide, et RZ-l ei olnud võimalik esitada kontrollaktile eriarvamust, ei muuda järeldusi, et kontrollaktis toodu pinnalt on alus arvata, et ta kajastas L OÜ juhatuse liikmena tegutsedes teadlikult äriühingu maksuarvestuses mittetoimunud tehinguid ja jättis osa tehinguid kajastamata, mistõttu võib isik ka tulevikus maksude tasumisest kõrvale hoiduda, ning et tal puudub püsiv sissetulek. Seega ei ole määruskaebuse esitaja lükanud ümber kahtlust, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2383 Vastutusotsuse tegemist ei välista see, kui võimaliku tulevase vastutusotsuse adressaadi arvates puudub tahtlus või selle olemasolu on küsitav või maksuhalduri poolt tahtluse tõendamine on küsitav. RZ tahtlus, nii nagu muudki vastutusotsuse tegemiseks olulised asjaolud, tuleb maksuhalduril vastutusmenetluses alles tuvastada. RZ-l on võimalus esitada oma seisukohad võimaliku tulevase vastutusotsuse suhtes vastutusotsuse menetluses. Selles menetluses on tal võimalus seada kahtluse alla ka äriühingu suhtes tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolud. Ka oma seisukohad intressi nõudmise põhjendatuse osas saab RZ esitada vastutusotsuse menetluses. Kohus ei saa loamenetluses ette ära otsustada, et vastutusotsusega sellises suuruses intresside nõudmine on välistatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.