Mare Priks A.D. kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 28.06.2016 otsuse tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata uuesti A.D. poolt sooritatud vastuvõtueksamit
Kohtuasi
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja A.D. Vastustaja Tartu Ülikool
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta A.D. kaebus tervikuna rahuldamata;
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.03.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.28.06.2016 toimus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri vastuvõtueksam, millest võttis osa ka A.D.. Samal päeval koostati residentuuri vastuvõtukomisjoni otsus, millest nähtub, et A. D. sai eksami kirjaliku osa eest 7 punkti (maksimum 10 punkti) ning suulise osa eest samuti 7 punkti (maksimum 20 punkti). Kaebaja saavutas paremusjärjestuses viienda koha ning teda ei võetud residentuuri vastu. Residentuuri võeti vastu kaks paremusjärjestuses kõige rohkem punkte saanud isikut. 29.06.2016 esitas A. D. vastuvõtukomisjoni otsuse peale apellatsiooni. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna apellatsioonikomisjoni 05.07.2016 otsusega jäeti A. D. vastuvõtueksami eest saadud punktide arv muutmata.
2.A.D. esitas 28.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala
residentuuri vastuvõtukomisjoni 28.06.2016 otsus ning kohustada Tartu Ülikooli uuesti kontrollima ja hindama kaebaja poolt juba sooritatud plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuri vastuvõtueksamit. Kaebaja põhjendused, selgitused ja taotlused
3.Kaebaja leiab, et vastuvõtukomisjoni 28.06.2016 otsus on põhjendamata, ei ole selge ja üheselt mõistetav ning seda ei ole võimalik kontrollida. Otsusest jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumite alusel osalejate teadmisi ja kogemusi hinnati ning miks kaebaja sai vähem punkte kui isikud, kes residentuuri vastu võeti. Eksami suulises osas esitati kaebajale üksnes üks küsimus, mis oli seotud naha kasvatajate teemaga ning millele ta ka vastas. Ülejäänud küsimused olid seotud sellega, et kaebaja isa ja vend töötavad samuti meditsiiniteenuste osutamise alal. Seega, suulise eksami asemel arutati küsimusi, mis ei ole seotud kaebaja sooviga õppida residentuuris. Komisjon ei selgitanud objektiivselt välja kaebaja teadmisi ja oskusi. Ei ole arusaadav, milliste kriteeriumide alusel on hinnatud kaebaja eksami suuline osa nii madalaks (7 punkti 20-st). Ilmselgelt on just see asjaolu mõjutanud negatiivselt kaebaja lõplikku tulemust. Apellatsioonikomisjoni vastusest nähtub, et suulisel eksamil ei teinud komisjon selgeks apellandi teadmisi ja oskusi kirurgia valdkonnas, sest neid hinnati eksami kirjalikus osas. Seda enam ei ole arusaadav, millised kaebajaga seotud asjaolud, võrreldes paremaks tunnistatud osalejatega, olid aluseks kaebaja suulise eksami osa hindamisel üksnes 7 punktiga. Arvestatud ei ole asjaoluga, et kaebaja lõpetab üldkirurgia residentuuri ja saab varsti üldkirurgiks. Ilmselgelt aitaksid üldkirurgia residentuuris omandatud kirurgilised oskused teda ka plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuris õppimisel. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid kaalutlusi komisjon tegi tunnistamaks parimaiks need osalejad, kes arst-residendi kohtadele vastu võeti. Otsuses puudub vaidlustamisviide. Kaebaja apellatsiooni vaatasid läbi samad isikud (Peep Pree ja Mart Eller), kes olid ka komisjoni liikmed ja hindasid apellandi teadmisi. See tähendab seda, et komisjoni liikmed kontrollisid oma tegevust ja andsid sellele hinnangu. Ilmselgelt on see vastuolus erapooletuse ja objektiivsuse põhimõttega. Vaidlustatud otsus rikub A.D. õigust õppida soovitud erialal ja edaspidi töötada erialal, kus ta soovib realiseerida oma teadmisi ja kogemusi. Vastustaja vastuväited, selgitused ja taotlused
4.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Residentuuri kandideerimist, vastuvõtueksamite korda ja arst-residentide kohtade täitmist reguleerib residentuuri eeskiri. Vastusvõtueksami osas sätestab residentuuri eeskirja punkt 22, et eksami eest on võimalik saada kokku 30 punkti. Eksami kirjalikku ja suulist osa hinnatakse eraldi. Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu kinnitab punktide jagunemise suulise ja kirjaliku eksami osa vahel iga residentuuri eriala kohta. Vastuvõtueksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui kandidaat saab eksami suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti. Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu kinnitas 16.03.2016 residentuuri 2016. a vastuvõtueksamite sisulised nõuded, sooritamise korra ja punktide jagunemise vastuvõtueksami suulise ja kirjaliku osa vahel. Vastavalt kehtestatud nõuetele koosnes vastuvõtueksam kirjalikust ja suulisest osast, mida hinnati eraldi. Eksami kirjaliku osa eest oli maksimaalselt võimalik saada 10 punkti ja suulise osa
eest 20 punkti. Kokku kandideeris residentuuri 6 isikut. Eksamil saadud tulemuse järgi jagunesid punktid pingeritta seatuna kandidaatide vahel järgnevalt: I – 35 punkti, II – 34 punkti, III – 29 punkti, IV – 27 punkti, V (kaebaja) – 22 punkti, VI – 18 punkti. Residentuuri õppima võeti isikud paremusjärjestuse alusel. Kaebaja eksamitulemus oli 22 punkti, mis oli viies tulemus. Vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Uuesti on võimalik üle vaadata vaid eksami kirjalik osa. Eksami suulist osa ei ole võimalik taastada ja selle läbiviimist kontrollida. Ka kogu eksami uuesti sooritamine ei võimalda saavutada kohustamiskaebuse eesmärki, kuna residentuuriõpe algas septembris 2016 ning kaebaja ei saa ajafaktorit arvesse võttes enam 2016/2017 õppeaastal alanud residentuuriprogrammi läbida. Kaebaja on leidnud, et otsus ei ole kontrollitav. Vastustaja leiab, et otsus on kontrollitav piiratud ulatuses. Kontrollitav on kirjalik eksamiosa, suulise osa kontroll ei ole võimalik, kuna see ei ole protokollitud ega salvestatud. Vastustaja on seisukohal, et kontrollitavuse puudumine ei tee otsust õigustühiseks, kuna suuliste eksamite puhul ongi hindamisotsused kontrollitavad piiratud ulatuses. Kaebaja on leidnud, et otsus ei ole õiguspärane, kuna ei sisalda põhjendusi. Vastustaja märgib, et otsuse näol on tegemist akadeemilise hindamisotsusega, mille puhul tuleb arvestada selle eripäraga. Hindamisotsusele ei laiene põhjendamisnõue haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 22). Hindamisotsuse langetamisel tuleb lähtuda haridusasutuse enda seatud kriteeriumidest. Residentuuri vastuvõtueksami nõuetes ei ole sätestatud eksamitulemuse kohese põhjendamise nõuet. Eksamitulemuse kui hindamisotsuse eripärast tulenevalt võib eksami sooritajale hinde kohta selgitusi anda ka tagantjärele, mida vastustaja on ka teinud. Vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas puutusid asjasse eksami suulises osas esitatud küsimused kaebaja töötamisest oma isa kliinikus (apellatsioonikomisjoni 05.07.2016 otsuse punkt 2). Vastustaja leiab, et otsus vastab vastuvõtueksamile kehtestatud sisulistele nõuetele. Vastavalt kehtestatud nõuetele tuli eksami suuline ja kirjalik osa hinnata punktisüsteemis, vastuvõtmine residentuuri toimus paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtukomisjon ei saanud lähtuda hindamisel muudest kriteeriumitest kui nendest, mille oli kehtestanud valdkonna nõukogu. Kaebaja on kaevatud otsusele ette heitnud vaidlustamisviite puudumist. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustamisviite puudumine ei tee kaevatud otsust õigusvastseks ega tühiseks. Seda seisukohta toetab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 2. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigust arstina töötada. Nagu kaebaja on kaebuses märkinud, on ta lõpetamas üldkirurgia eriala residentuuri. Kaebaja on kantud arstina tervishoiutöötajate registrisse, seega ei ole kaebajal takistusi Eestis arstina töötamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja suhtes tehtud residentuuri vastuvõtueksami hindamisotsus on tehtud kooskõlas ülikoolisiseste õigusaktidega. Seega on otsus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Riigikohus on leidnud, et teatud kõrgharidustaseme õppe raames tehtavad hindamisotsustused vastavad eelhaldusakti tunnustele, mistõttu on neid võimalik kohtus vaidlustada, kuid kuna õppejõul on õpiväljundite hindamisel kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum, siis on pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll võimalik vaid piiratud ulatuses (Riigikohtu
04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12). Tartu Ülikoolis antud hindamisotsustuse vaidlustamisel tuleb seega arvestada seda, et selline otsus ei ole klassikaline haldusakt ning selle otsuse õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et kohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu.
6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Otsus on põhjendamata ja seda ei ole võimalik kontrollida. Otsusel puudub vaidlustamisviide. Kohus ei nõustu kaebajaga selles osas, et vaidlustatud otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Kohtu hinnangul nähtub vaidlustatud otsusest selgelt ja üheselt mõistetavalt, et eksami sooritas kuus isikut ning kaebaja sai paremusjärjestuses 22 punktiga viienda koha. Vastustaja on kohtumenetluses (tl 27 pöördel) selgitanud, et arst-residendi kohtadele võeti vastu kaks paremusjärjestuses kõige kõrgema koha saanud isikut. Mis puudutab otsuse põhjendamist ja kontrollitavust, siis viitab vastustaja õigesti sellele, et hindamisotsusele ei laiene põhjendamisnõue haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses ning piisav on ka selgituste andmine tagantjärele (Riigikohtu 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 22). Kaebaja on 29.06.2016 esitanud ülikoolile apellatsiooni seonduvalt residentuuri vastuvõtueksamiga ning apellatsioonikomisjon on oma 05.07.2016 otsuses kaebaja poolt tõstatatud küsimustele vastanud. Samuti nähtub 05.07.2016 otsusest, et pärast suulist eksamit anti kõigile teada kandidaatide nimed, kes residentuuri vastu võeti ning kellelgi eksami sooritanutest täpsustavaid küsimusi ei olnud. Seega oli kaebajal koheselt võimalik küsida põhjendusi oma suulise eksamiosa kohta, kuid ta ei teinud seda. Pärast kaebaja poolt apellatsiooni esitamist, on otsust tagantjärele põhjendatud. Seega ei saa ülikoolile ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Eksami kirjalik osa oleks tagantjärele kontrollitav arvestades märkeid eksamitööl, kuid suulise osa kontroll on piiratud. Hindamisotsustusel vaidlustamisviite puudumine ei muuda otsust õigusvastaseks (HMS § 57 lg 2).
7.Kaebaja etteheited eksami sisulisele osale puudutavad vaid eksami suulist osa. Sellele, et eksamikomisjon oleks teinud vigu eksami kirjaliku osa hindamisel, ei ole kaebaja viidanud. Residentuuri kandideerimist, vastuvõtueksamite korda ja arst-residentide kohtade täitmist reguleerib residentuuri eeskiri. Selle eeskirja p 16 sätestab, et vastuvõtueksamite sisulised nõuded ja sooritamise korra kehtestab meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu hiljemalt 1. aprillil. Viidatud korra on nõukogu kehtestanud 16.03.2016 ning see sätestab, et residentuuri vastuvõtueksam toimub eesti keeles ning koosneb kirjalikust ja suulisest osast, mida hinnatakse eraldi. Residentuuri vastuvõtueksami sisu ja maht (programm) vastab põhiõppes omandatud teadmistele ja oskustele (korra punkt 1). Residentuuri vastuvõtueksami kirjaliku osa eest on maksimaalselt võimalik saada 10 punkti ja suulise osa eest 20 punkti, v.a. punktis 3 nimetatud erialadel (korra punkt 2). Vaidlus puudub selles, et residentuuri vastuvõtueksam toimus vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale. See tähendab seda, et eksam toimus eesti keeles ning suulist ja kirjalikku eksamiosa hinnati eraldi ning punktiarvestus toimus vastavalt kehtestatud korrale. Kaebaja leiab, et suulisel eksamil arutati küsimusi, mis ei olnud seotud kaebaja sooviga õppida residentuuris ning need puudutasid kaebaja isa ja venna töötamist meditsiiniteenuste osutamise alal. Kohus märgib, et kui eksami kirjalikku osa oleks võimalik veel sisuliselt kontrollida, siis eksami suulist osa üldjuhul mitte. Nõukogu poolt 16.03.2016 kehtestatud kord ei näe ette eksami suulise osa protokollimise ega salvestamise kohustust. Apellatsioonikomisjoni 05.07.2016 otsusest nähtub, et eksami suulises osas ei hinnatud enam isiku teadmisi kirurgia valdkonnas ning kaebaja isa ja vennaga seonduvad küsimused olid esitatud kaebaja võimaliku praktikakogemuse väljaselgitamiseks. Seega ei saanud küsimused olla ilmselgelt asjakohatud. Kaebajale suulise eksamiosa eest omistatud hindepunktide arv väljub aga kohtu hinnangul hindamisotsustuse kohtuliku kontrolli piiridest. Kohus ei saa asuda ülikooli asemele ning leida, et kaebajat oleks tulnud hinnata kõrgema punktisummaga.
8.Kaebaja viitab ka sellele, et tema apellatsiooni vaatasid läbi samad isikud (Peep Pree ja Mart Eller), kes olid ka residentuuri vastuvõtukomisjoni liikmed. Seega andsid isikud hinnangu enda tegevusele. Kohus märgib, et P. Pree oli eksamikomisjoni esimees ning eksamikomisjoni liikmed olid veel T. Kaha ja M. Eller. Residentuuri eeskirja p 25 sätestab, et residentuuri prodekaan moodustab apellatsioonikomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt vastuvõtueksami komisjoni esimees, meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi juht ja residentuuri prodekaani nimetatud isik. Seega pidi P. Pree vastuvõtueksami komisjoni esimehena kuuluma ka apellatsioonikomisjoni ning lisaks temale kuulusid sinna ka R. Kärner (dekanaadi juht) ning eksamikomisjoni liige M. Eller, kelle kuulumist apellatsioonikomisjoni residentuuri eeskiri ei keela. 9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka Tartu Ülikooli kohustamise nõue kaebaja vastuvõtueksami uuesti hindamiseks. Samas ei oleks saanud ka kohustamisnõudega kaebaja saavutada eesmärki, kuna kaebaja ei saaks enam 2016-2017. õppeaastal alanud residentuuriprogrammi läbida. Lisaks on kaebaja kantud arstina tervishoiutöötajate registrisse ja kaebajal ei ole takistusi Eestis arstina töötamiseks. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 10.Menetluskuludest Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.