Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Kohapealse kontrolli käigus on tuvastatud ka et põlde ei ole nõuetekohaselt hooldatud. PRIA on tuvastanud, et põllud nr 9-1 osa 1, 11-2, 11 osa 2, 11 osa 3, 11 osa 4, 11 osa 5, 16-1 osa 2, 28 osa 4 ja 32-J osa 2 ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Põllud nr 11-2, 11 osa 2, osa 3 ja osa 4 olid osaliselt võsastunud ning karjatamisele viitavaid jälgi ei tuvastatud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on teinud 01.02.2016 otsuse nr 126/56 „2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmine“, mille kohaselt on jäetud Koit Tikk Setukad ja Sarvilised ühtne pindalatoetus rahuldamata, kuna kaebaja oli rikkunud maale ettenähtud hooldamise nõudeid, mille kohaselt pidi rohumaa karjatamise puhul olema 10. augusti seisuga visuaalselt tuvastatav, et rohumaa seisund on olnud sarnane niitmise teel hooldatud rohumaaga. Ühtne pindalatoetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetus. Seda makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alusel. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on kindlaks määratatud maaeluministri 17.04.2015 määrusega nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (Määrus nr 32). Lisaks eeltoodule on ühtse pindalatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1307/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015.a. määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ . Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt PRIA veebilehel. ELÜPS § 23 alusel on PRIA otsustanud ühtse pindalatoetuse ühikumäära ja toetuse suuruse. Määruse nr 32 § 20 lg 1 alusel teeb PRIA ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse lisas kajastuvad arvutused. Otsuse kohaselt on taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus suurem kui 20% (29,79 ha) kindlaksmääratud pindalast ja taotlus on jäetud rahuldamata Määruse nr 32 § 20, mis annab aluse PRIA ́le teha otsustus põllumajandustootja taotluse kohta ja Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lõige 1 alusel, mille kohaselt kui toetuse saamiseks deklareeritud põllupindala on erinev üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. PRIA on tuginenud 09.09.2015 kontrollaruandele nr 150649-39-011/150645-39-003. Kaebaja on esitanud 03.03.2016 vaide PRIA otsuse nr 12-6/56 peale, vaideotsusega 20.06.2016 nr 12-4/16/173-3 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Koit Tikk on taotlenud PRIA 01.02.2016 otsuse nr 12-6/56 tühistamist kaebajat puudutavas osas ja kohustada välja andma uus haldusakt, millega rahuldada kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus. Kaebaja taotleb välja mõista vastustajalt menetluskulud. Kaebaja ei nõustu PRIA otsusega, et rikutud on Määruse 640/2014 artikkel 19 lg 1 sätet. Kaebaja on märkinud, et põldude kontroll-lehelt nähtub, et toetuse arvutamiseks aluseks võetud pind on suurem kui taotletud pind.

Kaebaja viitab Määruse nr 32 § 3 lg 2 ja § 4 lg 1. Kaebaja märgib, et PRIA ei ole eitanud loomade karjatamise toimumist, kuid ei ole arvestanud seda, et kontrollimise ajaks on taimed juba jõudnud uuesti kasvada ja moodustavad kultuurrohumaast erineva ädala. Karjatamise tulemusena peab olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal viibinud ja toitunud ning et rohi on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud. Madalaks söömine tähendab, et taime kõrgus peab olema taime omasest loomulikust kõrgusest 1/4 , kõik taimed ei pea olema ühepikkused. Looduslikud rohumaad on väga liigirikkad ja nende taimestik erineva kasvuperioodiga. Kaebaja on märkinud, et tal on karjatatavaid veiseid ja hobuseid, mis tähendab, et talu tegeleb tootmisega ja rohumaad on loomadele söögi saamiseks. Vaidlusalustel põldudel tehti niitmist kohtades kus oli näha umbrohu kasvu, mis võis vaatluse tulemusena jätta ebaühtlase mulje. Kaebaja kinnitab, et on oma tegevusega 10. augustiks vaidlusalustel põldudel taganud vajalikud nõuded. Kaebaja viitab ka vaideotsusele, et seal toodud seisukohtadega ei saa nõustuda ning märgib, et ebamõistlikult pikk on kogu PRIA-ga toimuv haldusmenetlus, vaideotsust koostati üle kolme kuu peale vaide esitamist. Kaebuse täienduses märgitakse, et PRIA on kontrolli läbi viinud tähtpäevast tunduvalt hiljem, mistõttu on see Määrusega nr 32 § 4 lg 4 vastuolus, kaebaja viitab Määruse nr 32 § 4 lg 4. Kaebaja märgib, et põllumaa peab olema hooldatud ajavahemikus enne 10. augustit. Kaebaja nõustub, et vaidlusalused põllud ei olnud kontrollimise hetkel madalmurused, vaid nad olid hooldatud madalmuruselt 25.06.2015. Seega on kontrolli teostamine põllumajandusmaal võimalik ajal, mil põlluraamatu sissekanne kinnitab, et hooldus on teostatud (käesoleval juhul 25.06.2015). Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA tugineb kaebaja majandusüksuses läbiviidud kontrollile. Põllud nr 9-1 osa 1, 11-2 osa 2, 11 osa 3, 11 osa 4, 11 osa 5, 16-1 osa 2, 28 osa 4 ja 32-J osa 2 ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Põllud nr 11-2, 11 osa 2, osa 3 ja osa 4 olid osaliselt võsastunud ning karjatamisele viitavaid jälgi (loomade väljaheited, jäljed ja muud sellist) ei tuvastatud. PRIA vastab, et on kõikidele kaebaja pöördumistele vastanud ning andnud selgitusi. PRIA tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 nõuetele, EL määruse nr 640/2014 artikkel 19 lg 1 ja Määruse nr 32 sätetele. Vastustaja tugineb Määruse nr 32 § 4 lg 3 ja märgib, et põllumajandusloomi tuleb pidada hooldatud rohumaadel ning loomi tuleb karjatada viisil, mis tagab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse, selleks tuleb rohumaal loomi karjatada piisava loomkoormusega. Kui niitmisega sarnane tulemus on saavutatud loomade karjatamise tulemusel, peab see olema visuaalselt tuvastatav. Vaidlusalustel põldudel on rikkumised kindlaks tehtud 2015. aastal ning tõid kaasa 2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse rahuldamata jätmise. Vastustaja viitab põllule nr 11 ja märgib, et kui loomkoormusega karjatades ei saavutata piisavat tulemust, tuleb maatükk üle niita. Vastustaja märgib, et tuvastatud on taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus 29,79 ha, mis on suurem kui 20% ja tuleb rakendada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lg 1.

PRIA on rõhutanud, et rohumaade hooldamise nõuete täitmist kontrollitakse 10. augusti seisuga. Kui on tuvastatud selge nõuete rikkumine, peab PRIA seda ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemisel arvestama. PRIA peab kaebaja kohta tehtud otsust õiguspäraseks, kuna otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel, on piisavalt motiveeritud ja põhjendatud ja vastab haldusmenetluse seaduse nõuetele. Vastustaja märgib vastuse täienduses, et kaebaja etteheide kontrolli aja suhtes, mille kohaselt ei ole 09. septembril võimalik visuaalselt hinnata rohumaa seisundit 10. augusti seisuga, ei ole asjakohane ega muuda olematuks fakti, et vaidlusalused rohumaa põllud olid nõuetekohaselt hooldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5.Koit Tikk Setukad ja Sarvilised esitas 23.05.2015 e-PRIA portaali kaudu pindalatoetuste- ja maksetaotluse, millel taotles ühtset pindalatoetust 134,85 ha rohumaa harimise eest. Asja materjalide kohaselt on PRIA poolt teostatud kontrolli 09.09.2015-12.10.2015, mille tulemusena on vormistatud kontrollaruanne nr 150649-39-011/150645-39-003. PRIA on tuvastanud, et põllud nr 9-1 osa 1, 11-2, 11 osa 2, 11 osa 3, 11 osa 4, 11 osa 5, 16-1 osa 2, 28 osa 4 ja 32-J osa 2 ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Põllud nr 11-2, 11 osa 2, osa 3 ja osa 4 olid osaliselt võsastunud ning karjatamisele viitavaid jälgi (loomade väljaheited, jäljed ja muud sellist) ei tuvastatud. Karjatamine on tunnistatud ebapiisavaks ning pindadele omistati puuduse kood „KKP36. 6.Kohus nõustub PRIA ́ga selles, et ühtse pindalatoetuse puhul on tegemist Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatava otsetoetusega ning seega tuleb jälgida kõikide nõuete täitmist toetuse väljamaksmisel. Pindalatoetus on toetus, mida makstakse põllumajandusmaade hooldamise eest. Tulenevalt Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt loetakse põllumajandusmaa sama määruse § 3 lg 2 sätestatud nõuetele vastavaks kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse , hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Määruse nr 32 § 3 sätestab nõuded põllumajandusmaa kohta ja selle nõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kuna tegemist on rohumaadega, tuleneb nõue Määruse nr 32 § 4 lg 3, et rohumaa peab olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide peab olema kogutud kokku hiljemalt 10. augustiks. Kaebaja on ekslikult viidanud Määruse nr 32 § 4 lg 4. 7.Kohus märgib, et hooldatud rohumaaga on tegemist kui veiste ja hobuste karjatamine toimub viisil, mis tagab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse. Kui loomade karjatamine ei suuda tagada niitmisega võrdset tulemust ehk siis kui loomad ei söönud karjamaad madalmuruseks, tuleb maa üle niita. Kaebaja on varasemalt väitnud, et igal pool ei olnud võimalik niidet teha ning kaebuses on märgitud, et niitmist teostati kohtades kus oli näha umbrohu kasvu, mistõttu taimede kasvukõrgused on erinevad. Sellest tulenevalt märgib kohus, et kaebaja on möönnud, et mõnes kohas ei olnud niitmist tehtud ja rohumaa kasvukõrgused on erinevad ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et kohapealse kontrolli teostamise ajal olid vaidlusalused maad teises olukorras kui seda on fikseerinud PRIA 09.09.2015. 8.Kohus märgib, et poolloodusliku kooslusel hooldamise toetuse taotlejana on kaebaja kohustatud tagama loomade karjatamise kogu koosluse ulatuses. Taotlejale on pandud kohustus tulemuse saavutamiseks. Ainuüksi asjaolust, et kooslusel on loomi karjatatud ei piisa kohustuse täitmiseks. Karjatamise tavapäraseks tulemuseks on maatükil kasvavate taimede kõrguse oluline piiramine

võrreldes näiteks söötis maaga. See aitab säilitada poollooduslikel kooslustel välja kujunenud taime- ja loomastikku. Karjatamisega saavutatav tulemus ei ole küll ühtluse mõttes võrdväärne niitmisel saavutatavaga, kuid kohtul ei ole kahtlust, et pädeva asutuse spetsialist on võimeline teostama asjakohast kontrolli ning vaatluse teel tuvastama kohustuse täitmise või rikkumise.

9.Kohus märgib, et PRIA on tuginenud otsuse tegemisel kontrollaruandele ja tehtud fotodele, mis on ka lisatud kohtutoimikule. Fotodelt on selgelt näha, et vaidlusaluseid heinamaid ei ole hooldatud, põllud on võsastunud ja puuduvad sellised tunnused, et oleks tegeldud loomade karjatamisega. (tl. 99-100). Fotodele on lisatud ka põldude numbrid. PRIA on saatnud ka kaebajale selgitused kohapealse kontrolli kohta ja mõõdistatud põldude kaardid. Mis puudutab kontrollaruande edastamist kaebajale, on PRIA märkinud, et kui piirkondlikust büroost edastatakse dokumendid PRIA keskusesse Tartusse, toimub seal täiendav dokumentide kontroll, mis võib kauem aega võtta, kuid kontrollaruande esitamise ja selle täiendava kontrolli aega ei ole õigusaktides sätestatud, seega ei saanud taotluse kauaaegsem menetlemine rikkuda kaebaja õigusi.

10.Määruse nr 32 sisust tuleneb, et põllumajandusloomi tuleb pidada ja rohumaadel karjatada viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse. Ühtse pindalatoetuse Euroopa Liidu eelarveliste vahendite arvelt makstava ühtse pindalatoetuse põhinõudeks on see, et põllumajandusmaa iga hektar, millele taotletakse toetust, peab olema hooldatud igal aastal selliselt, et seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tegevust tavapäraste meetoditega. PRIA on seda järginud ning PRIA seisukohta toetab ka Maaeluministri seisukoht (tl 101). Põldude toetusõiguslikkuse hindamisel on tähtis kohapeal kontrolli teostamise hetkel visuaalselt hinnatava seisundi kindlaksmääramine. 11.Kuigi kaebaja on märkinud, et ta on põldudel loomi karjatanud, mis on usutav, kuid ainuüksi ei piisa loomade karjatamisest põllumaadel kohustuste täitmiseks, vajalik on täiendavalt tulemuste saavutamiseks teha põllumaadele hooldustöid ning inspektor kes teeb kohapealset kontrolli, peab lähtuma reaalsest olukorrast. Samuti kui peetakse põlluraamatuid ja põlluraamatu kanded ei vasta tegelikkusele, tuleb lähtuda tegelikust olukorrast. 12.Kaebaja on ette heitnud PRIA ́le kontrolli aega, mille kohaselt ei ole kaebaja arvates 09. septembril läbiviidud kontroll pädev hindama juunikuu lõpu seisuga rohumaade seisundit, kuid kohus nõustub PRIA ́ga, et see ei muuda olematuks seda, et kaebaja rohumaad olid hooldamata. Rohumaade korrasolekut kontrollitakse 10. augusti seisuga ning kohus nõustub PRIA ́ga, et kuigi kohapealne kontroll teostati 09.09.2015, ei saanud see raskendada hooldatud ja hooldamata alade kindlakstegemist. Asjaolu, et kolmkümmend päeva hiljem pärast nõude täitmise tähtaega toimus kohapealne kontroll, ei saanud kohtu arvates raskendada hooldatud ja hooldamata põllualade kindlakstegemist, ajavahemik võimaldas seda. Kui kohapealses kontrollis on tuvastatud selge nõuete rikkumine, tuleb seda PRIA ́l asja menetlemisel arvestada. 13.Samuti ei kuulunud vaidlusaluste põldude pindala kindlaksmääratud pindala hulka, vaid moodustas taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lg 1 sätestatud sanktsioonid. Toimiku materjalidest on näha põldude kontrollkaardilt taotletud pindala (hektarites) ning kontrollitud pindala vahed. Taotletud ja kindlaksmääratud pindade erinevus on rohkem kui 20% (29,79 ha). Taotletud pind 134,85 ha ja toetusõiguslik pind 105,06 ha.

14.Kokkuvõttes leiab kohus, et PRIA on õiguspäraselt toiminud. PRIA 01.02.2016 otsus nr 126/56 kaebajat puudutavas osas on õiguspärane, otsus on tehtud selleks pädeva haldusorgani poolt, otsus on selge ja arusaadav, kuigi on vähemmotiveeritum, kohtul puudub alus otsuse tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. 15.Kohus viitab, et Riigikohus on korduvalt leidnud (RKHK 30. juuli 2014 ostus asjas nr 3-3-139-14, p 10), et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuste tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Ka käesoleval juhul on PRIA põhjalikult käsitlenud vaidlustatud otsuste andmise põhjendusi, otsusteni viinud kaalutlusi, kui ka vastanud kaebaja väidetele. Seetõttu leiab kohus, et kaevatavates otsustes ei esine selliseid põhjendamisvigu, mis tingiksid otsuste tühistamise. 16.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohus lisab, et isegi kui kohus oleks kaevatava otsuse tühistanud, ei oleks saanud kohus teha ettekirjutust PRIA ́le uue otsuse tegemiseks mis oleks olnud kaebajale soodne, et maksta välja pindalatoetus täies ulatuses. Kohtul puudub selleks alus. Kohus märgib, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks ning mis oleks tühistatud. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA 01.02.2016 otsus nr 12-6/56 on õiguspärane. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. 17.Kaebaja on viidanud ka sellele, et haldusmenetlust on läbi viidud ebamõistlikult pikalt ning vaideotsus on tehtud pärast kolme kuud arvates vaide esitamisest. Kohus märgib, et antud juhul on ELÜPS aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks. ELÜPS § 110 kui erinorm reguleerib PRIA asjades vaidemenetluse läbiviimist ning ELÜPS § 110 lg 3 alusel lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest ning samas on haldusorganil vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise õigus. Kohus märgib, et vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada kui see on vajalik seoses töökoormusega või mõningate täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 kohaselt peab haldusorgan viivituseta tegema kindlaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajat oleks teavitatud menetluse pikendamisest, kuid kaebaja ei ole otseselt seda ka vaidlustanud. ELÜPS § 110 kohaselt on PRIA asjades vaidemenetlus kohustuslik, kaebaja on saanud läbida vaidemenetluse ja seejärel pöörduda kohtu poole. 18.Kaebaja on kaebuses toonud välja vastuväited vaideotsusele, kuid otseselt ei ole taotletud vaideotsuse tühistamist, samuti ei ole taotletud kaebaja poolt viidatud lubatust pikema haldusmenetluse õigusvastasuse tuvastamist. Kohus viitab veelkord kohtuotsuse punktidele 9, 12 ja 17, mis puudutavad haldusmenetluse läbiviimise asjaolusid. 19.Kohus märgib täiendavalt, et ka iseseisvalt vaideotsuse tühistamise nõude esitamine ja selle rahuldamine ei annaks kaebajale soovitud tulemust. Samuti ei oleks olnud kohtul alust

kinnitada, et kaebaja suhtes on haldusmenetlust läbi viidud ebamõistlikult kaua. Kohus ei pea ka vajalikuks hakata analüüsima kaebuses toodud väiteid vaideotsuse kohta, mis kattuvad otsuse vaidlustamise asjaoludega. Kohus rõhutab, et vaideotsuses on antud hinnang vaide esitajale vaidlustatud otsuse kohta, mis tähendab, et vaideotsuse tegemise ajal ei ole asjaolud muutunud võrreldes otsuse tegemise ajaga. 20.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 21.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.