Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-15-2927 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2927 pidanud kaebajaga ühendust võtma tema seisukoha küsimiseks. Viimast Tallinna Ülikool teinud ei ole. Sellise tegevuse tulemusena on kaebaja teadmata tekitatud talle õigusvastaselt rahaline kohustus ning seeläbi on kaebaja saanud kahju summas 717,13 eurot. Kui kaebajat oleks hea halduse tava nõuete kohaselt teavitatud, ei oleks kahju kaebajale tekkinud, kuivõrd kaebajal ei olnud selget ettekujutust asjade käigust, mille kohaselt kaebaja viidi üle tasulisele õppekohale. Vastustaja, kuulamata ära kaebaja seisukohta, otsustas ühepoolselt viia kaebaja üle tasulisele õppekohale.

3-15-2927 xxx), samuti üliõpilase poolt ülikoolile edastatud ja sisseastumisinfosüsteemi (SAIS) kantud ja seal kinnitatud e-postiaadressi (xxx) ning elukoha aadressi (Xxx). Vastustaja poolt kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kaebaja kasutas oma õpingute vältel vastustajaga suhtlemiseks nii oma „tlu.ee“ kui ka „hotmail.com“ e-posti aadressi. Olles üliõpilase staatuses, taotles kaebaja 23.08.2013, s.o enne õppeaasta algust, akadeemilisele puhkusele lubamist. Õppekoormuse muutmise ja tasulisele õppekohale üleviimise osas edastati 03.09.2013 teade kaebaja e-posti aadressile xxx. Üliõpilane, kelle eesmärk on õpingud ülikoolis katkestada, ei esita akadeemilise puhkuse avaldust, vaid esitab selleks kehtinud ÕKE § 29 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt eksmatrikuleerimise avalduse. Vastustaja ei saa eeldada, et kaebaja ei ole teadlik temal kui üliõpilasel lasuvatest õigustest ja kohustustest. Kaebaja suhtles oma õpingute käigus vastustajaga sama e-posti aadressi kaudu, millele edastati kaebajale 03.09.2013 e-kiri. Seetõttu puudus vastustajal alus arvata, et kaebaja ei ole või ei pruugi mingil põhjusel teavitust kätte saada. Kõik üliõpilase suhtes tehtud korraldused edastati üliõpilasele ka ÕIS-i. Vastustajal lasus mõistlik ootus, et olles esitanud vastustajale õpingute peatamise avalduse, jätkab kaebaja eelduslikult akadeemilise puhkuse lõppedes oma õpinguid. Kaebaja pidi üliõpilasena olema teadlik sellest, et akadeemilise puhkuse lõppedes jätkab ta õpinguid osakoormusõppes, s.t tasulisel õppekohal. Vastustaja esitas 03.09.2013 kaebajale pakkumuse lepingu sõlmimiseks, teavitades kaebajat tema poolt kasutatud e-posti aadressi kaudu akadeemilisele puhkusele siirdumise eeldusena osakoormusõppesse üleviimise ning sellest tulenevalt õppelepingu sõlmimise kohustusest. Kaebaja väljendas oma tegevusega, mis seisnes akadeemilisele puhkusele siirdumises, kaudset tahet sõlmida vastustajaga õppeleping. Vastustaja kohustus määrata üliõpilase õppekoormus iga õppeaasta lõpus, tuleneb ülikooliseadusest (ÜKS). Juhul, kui üliõpilane ei ole täitnud varasemal õppeaastal täiskoormusõppe nõudeid ja ta on seadusest ning ÕKE-st tulenevalt viidud osakoormusõppesse, on üliõpilasel alati õigus sellisel juhul lõpetada oma õpingud ja esitada eksmatrikuleerimise avaldus, millega ta väljendab oma tahet ja soovi osakoormusõppes mitte jätkata. Kaebajal oli võimalus vaidlustada osakoormusõppesse määramise otsust, mis oleks tinginud akadeemilise puhkuse taotluse mitterahuldamise.

3-15-2927 õppeaineid vähemalt 22,5 ainepunkti iga õppetööst osavõetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Sama paragrahvi lg-st 4 tulenevalt määrab ülikool iga õppeaasta lõppedes eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemusega arvestatud õppeainete maht ainepunktides. Kaebaja ei täitnud täiskoormusega õppe nõudeid. Eelnevast tulenevalt viidi Tallinna Ülikooli GermaaniRomaani Keelte ja Kultuuride Instituudi 30.08.2013 õppetöö korraldusega nr 577 MK Tallinna Ülikooli ÕKE p 3.11 alusel täiskoormuselt osakoormusele. Korralduse nr 577 puhul on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, kuna sellega muudeti MK õiguslikku olukorda võrreldes eelnevaga. Seega oleks pidanud Tallinna Ülikool vastavalt HMS § 25 lg-le 1 korralduse nr 577 kaebajale kätte toimetama. Õppeassistent PK edastas 03.09.2013 kaebajale teate eeltoodud asjaolu kohta ning samas teavitati kaebajat vajadusest tulla hiljemalt 09.09.2013 allkirjastama õppelepingut nr 8.1-20/3981 õpingute jätkamiseks riigieelarvevälisel õppekohal. Nimetatud kirjast ei nähtu, et sellele oleks lisatud juurde manusena 30.08.2013 korraldust nr 577. Ka kaebaja ise eitab korralduse kättesaamist. ÜKS § 42 lg 2 kohaselt peavad üliõpilased jälgima ÜKS-i, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. ÕKE § 3 lg 8 sätestas, et ülikooli ametlik tasemeõppe õppekorralduse infovahetuskeskkond on ÕIS, kus toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine, säilitamine ja väljastamine. Üliõpilase staatus kehtib kuni üliõpilase eksmatrikuleerimiseni (ÕKE § 29 lg 1). Eelnevast tulenevalt lasus kaebajal kohustus jälgida ÕIS-i (sh e-posti aadressile xxx) edastatavaid teavitusi vastustaja poolt. Lisaks on vastustaja edastanud 30.08.2013 korralduse nr 577 kaebaja poolt vastustajale antud e-posti aadressile: xxx. Kaebaja aga ei kontrollinud talle kuuluvaid e-posti aadresse. Samuti peab kaebaja olema sõlminud Tallinna Ülikooli riigieelarvelisele kohale immatrikuleerimise järgselt õppelepingu, mille p 6.3. kohaselt lepivad pooled kokku, et ametlik infovahetus (sh teated, info eksmatrikuleerimise algatamise kohta, otsused eksmatrikuleerimise, akadeemilise puhkuse kohta jms) edastatakse üliõpilase ÕIS kontole või tlu.ee e-posti aadressile ja saatmisel loetakse, et saadetu on poolele kätte toimetatud ning poolel on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, kui saatmisest on möödunud 3 tööpäeva (tegemist on nn Tallinna Ülikooli tüüpõppelepinguga, kättesaadav internetist file:///C:/Users/SIRLEL~1/AppData/Local/Temp/TLU_oppeleping%20eestikeelsel%20oppek aval%20oppijaga%20-%20NÄIDIS.pdf). Eeltoodu tõttu ei saa vastustajale ette heita asjaolu, et kaebaja ei ole kätte saanud 30.08.2013 korraldust nr 577. Samuti pidi kaebaja olema teadlik asjaolust, et akadeemilise puhkuse avalduse esitamise järgselt kohaldub ÜKS § 23 lg 3. Kaebaja taotlus akadeemilisele puhkusele lubamiseks rahuldati 10.09.2013. Olukorras, kus kaebaja esitas taotluse akadeemilisele puhkusele lubamiseks, oleks ta pidanud üliõpilasele tavapärase käitumise korral kontrollima, kas tema avaldust on aktsepteeritud. Juhul, kui ta oleks vastava kontrolli läbi viinud, oleks temani jõudunud ka info, mis tulenes 30.08.2013 korraldusest nr 577, s.t kaebaja viidi üle osakoormusega õppesse, millest tulenevalt kohustus kaebaja tasuma õppemaksu (ÕKE § 11 lg 2 p 3). Eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet ega jätnud täitmata teavituskohustuse. Viide Riigikohtu 27.09.2005 lahendile nr 3-3-1-47-05 ei ole kohane, sest lahend käsitleb detailplaneeringu menetlemisega seonduvat. Planeerimismenetlus on suunatud planeerimisseaduse §-st 141 tulenevalt määramata isikute ringile, mistõttu on haldusakti teatavaks tegemise menetlus komplitseeritum. Vaatamata sellele, et 30.08.2013 korralduses nr 577 puudus viide võimalusele korraldust vaidlustada, tulenes vastav õigus ÕKE § 33 lg-st 1, millest kaebaja pidi üliõpilasena olema teadlik. Kaebaja ei ole korraldust nr 577 vaidlustanud. 5(9)

3-15-2927 Vastustaja edastas 03.09.2013 kaebajale teate õppelepingu nr 8.1-20/3981 sõlmimise vajaduse kohta. Teade on edastatud kaebaja poolt vastustajale teada antud e-posti aadressile xxx. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 alusel loetakse kättesaaduks lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega vaatamata asjaolule, et kaebaja lepingu sõlmimisele ei ilmunud, võib eelnevast järeldada, et kaebaja on lepingule andnud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 69 lg 3). Lisaks pidi kaebaja akadeemilise puhkuse avalduse esitamisel olema teadlik akadeemilise puhkuse avalduse esitamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, s.t sellest, et akadeemilisele puhkusele siirdumisel viiakse kaebaja üle osakoormusega õppesse, millisel juhul kaasneb ka õppemaksu tasumise kohustus. MK akadeemiline puhkus lõppes 2013/2014 kevadsemestri lõpus. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna kaebaja ei naasnud õppetööle pärast akadeemilist puhkust, pidi vastustaja sellest järeldama, et kaebaja ei soovi õpinguid osakoormusõppes enam jätkata. Samuti ei saa vastustajale ette heita seda, et ei tehtud jõupingutusi kaebajaga ühenduse saamiseks. Vastustaja järeldus, et kaebaja sooviks on jätkata õpinguid pärast akadeemiliselt puhkuselt naasmist, on igati ootuspärane, kuna kaebaja ei avaldanud vastupidist soovi vastustajale. Juhul, kui kaebaja sooviks ei olnud õpinguid jätkata, tuli tal esitada selleks vastav avaldus vastavalt ÕKE § 29 lg-le 3. Kaebaja väide, et ta eeltoodut ei teadnud, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Tallinna Ülikooli õppima asumise järel pidi kaebaja olema teadlik ÜKS § 42 lg-s 2 sätestatust. Sellekohase info mitteteadmist ei saa panna süüks vastustajale. Tallinna Ülikoolil puudus kaebaja eelneva eksmatrikuleerimise avalduse puudumise tõttu ka võimalus kaebaja koheseks eksmatrikuleerimiseks, mis kaebuse kohaselt oli kaebaja sooviks või eesmärgiks. Arvestades eelnevat, ei toiminud vastustaja õigusvastaselt. Maakohtu maksekäsuosakonna 20.07.2015 määrusega nr 2-15-115177/3 tehti kaebajale ettepanek tasuda OÜ-le Abi Kapital Grupp makseettepaneku kättesaamisest alates 15 päeva jooksul makseettepanekus nimetatud võlg koos menetluskuludega. Samas määruses selgitati, et makseettepaneku saajal on võimalus maksta nõude esitajale makseettepanekus osundatud summa 15 päeva jooksul või esitada 15 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest nõude või selle osa vastu vastuväide, kui ei loeta esitatud nõuet põhjendatuks. MK on 20.07.2015 menetlusdokumendi kättesaamist kinnitanud. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid OÜ Abi Kapital Grupp nõudele ega vaidlustanud 26.08.2015 maksekäsu määrust. Arusaamatud on kaebaja väited, et ta pöördus kahju vältimiseks vastustaja, mitte Pärnu Maakohtu poole. Sellise käitumisega ei saanud kaebaja astuda samme oma õiguste kaitseks, kuna Pärnu Maakohus kohustas 20.06.2015 määrusega esitama vastuväited kohtule. Üksnes Pärnu Maakohtu menetluses oleks saanud kaebaja reaalselt oma õigusi kaitsta. Kaebaja eeldus, et tema pöördumise tagajärjel Tallinna Ülikooli poole lõpetatakse vastustaja tegevuse tagajärjel tsiviilasi nr 2-15-115177, on asjakohatu, arvestades asjaolu, et OÜ Abi Kapital Grupp nõue rahuldati. Lisaks eelnevale ei asunud kaebaja täitma vabatahtliku täitmise ajal maksekäsus nimetatud summat, mistõttu lisandusid taotletud summale täitemenetluses tekkinud kulud. Seega on kaebaja enda tegevuse/tegevusetusega tekitanud endale kahju. Seda ilmestab eriti asjaolu, et vastustaja pakkus kaebajale kohtule esitatud vastuväidetest tulenevalt võimalust kompromissi sõlmimiseks, kuid kaebaja on vastustaja püüdlusi ignoreerinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-2927 Halduskohus jättis tähelepanuta, et PK poolt kaebajale edastatud teatest nähtus, et juhul, kui kaebaja ei tule õppelepingut allkirjastama, siis on see aluseks õpilase eksmatrikuleerimisele. Lisaks nähtub ÕKE p-st 3.12, et ülikooli algatusel akadeemilise üksuse õppejuhi esildise alusel eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppelepingu või selle lisa tähtajaks mittesõlmimise tõttu. Seega oli vastustajal õigus kaebaja eksmatrikuleerida. Selgusetuks jääb, miks vastustaja seda ei teinud, vaid suunas kaebaja riigieelarvevälisele õppekohale ning nõudis õppeteenustasu ilma õppelepingu sõlmimiseta ja kaebaja nõusolekuta. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja peab olema sõlminud riigieelarvevälisele kohale immatrikuleerimise järgselt õppelepingu. Kaebaja immatrikuleerimisel 2012. a sügisel ei sõlmitud üliõpilastega sellist tüüplepingut. Halduskohus on viidanud tüüplepingule, mis sõlmitakse ilmselt praegusel ajahetkel. Seega halduskohtu seisukoht, et kaebaja oli varasemalt sõlminud õppelepingu, mille kohaselt kaebaja peab olema teadlik tüüpõppelepingu p-s 6.3 sätestatust, ei ole asjakohane. Halduskohus on vääralt leidnud, et kaebaja on andnud nõusoleku sõlmida õppeleping. Kuna kaebaja ei läinud kohale õppelepingut allkirjastama, siis ta ei ole andnud nõustumust õppeleping sõlmida. Vastustaja oleks pidanud lähtuma õigusaktidest ja ÕKE-st, mis oleks viinud kaebaja eksmatrikuleerimiseni. Kaebaja möönab, et kahju võib olla tekkinud osaliselt kaebajast tulenevatel asjaoludel. Samas ei mõista ta, miks ta peab tasuma summasid, millel puudub õiguslik alus. Kaebajale on arusaamatu, missugust kompromissi vastustaja pakkus ning kuidas on kaebaja ignoreerinud vastustaja püüdlusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2927 või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (RKHKo 3-3-1-18-12). Kolleegium märgib, et RVastS § 7 lg 1 eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamiseks kohustamine, vaid üksnes selliste õiguskaitsevahendite kasutamine, mis oleksid kahju tekkimise tõenäoliselt ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud. Kohtu kohustus on seda hüvitusnõude lahendamise käigus kontrollida. Kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine ei oleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud, ei ole alust kahjunõude rahuldamist välistada või kahjuhüvitist vähendada“ (p 10.1). Praeguses asjas ei esine sellised asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kui kaebaja oleks vaidlustanud Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi õppejuhi 30.08.2013 korralduse nr 577 (tl 43), millega kaebaja viidi täiskoormusega õppelt osakoormusega õppele, ei oleks olnud võimalik kahju vältida, või kui kaebaja oleks esitanud tsiviilasjas nr 2-15-115177 20.07.2015 maksekäsu ettepanekule (tl 13-14) vastuväite või 26.08.2015 maksekäsule (tl 15-16) määruskaebuse, ei oleks olnud võimalik kahju kõrvaldada.

3-15-2927 vaidlust selles, et kaebaja sai nimetatud ettepaneku kätte. Asja materjalidest nähtub 25.08.2015 kaebaja pöördumine vastustaja poole (tl 102), kus kaebaja palub endale saata koopia õppelepingust, mis on Tallinna Ülikooli nõude aluseks. 26.08.2015 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond kaebajale juba maksekäsu, viidates võimalusele esitada sellele sellega mittenõustumise korral määruskaebus. Kaebaja ei esitanud maksekäsule ka määruskaebust. Kaebaja ignoreeris maksekäsu kiirmenetlust nii kaua, kuni kohtutäitur tegi esimese kinnipidamise kaebaja arveldusarvelt 03.09.2015. Alles 07.09.2015 tegi kaebaja oma esindaja kaudu pöördumise Tallinna Ülikooli poole (tl 26), paludes tühistada nõue Abi Kapital Grupp OÜ-s.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.