I.M. kaebus kahju 30,35 euro hüvitamise nõudes (11.02.2016.a läbiotsimisel ära võetud asjad) ja asjade tagastamise nõudes (25.04.2016.a läbiotsimisel ära võetud asjad)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I.M. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.02.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.11.02.2016.a akti (tl 34 pöördel) kohaselt võttis Viru Vangla 11.02.2016.a kambrist K4K415 ära erinevaid esemeid, sh kaks kollaste kaantega topsi oranži puruga, kaks kollaste kaantega topsi kollase puruga, kaks kollaste kaantega topsi pruuni puruga, kollase kaanega tops rohelise puruga, kaks kakaopurki pruuni puruga, kaks med. topsi punase ja pruuni puruga, Delma karp tundmatu ainega, läbipaistev karp kollase puruga, kaks kollast purki tundmatu puruga, üks värviline purk tumeda puruga, Silan ja Lenor pudelid valge pulbriga, kollane purk valge pulbriga, pudel tundmatu vedelikuga, kaks purki valge hapupiima taolise vedelikuga. Kambris paiknes kaks kinnipeetavat, üks neist oli I.M.. Esemete leidmise kohta koostati ettekanne (tl 34). Kaebaja esitas Viru Vanglale mitmeid avaldusi äravõetud esemete tagastamiseks või kahju hüvitamiseks, Viru Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata (tl 36-45).
2.25.04.2016.a akti (tl 74) kohaselt võttis Viru Vangla 25.04.2016.a kambrist K415 ära erinevaid esemeid, sh 4 küüneviili, 3 valget sõela, 1 kollase kaanega säilituskarp (sees tundmatu pruun aine), 1 lilla kaanega säilituskarp, 6 metallosaga dokumendikaant, 2 valgest riidest lappi,
must kingaviks, 3 katkist rätikut, 1 katkised küünetangid, 1 lukuga dokumendikaas, 5 küünetangid. Kambris paiknes kaks kinnipeetavat, üks neist oli I.M.. Esemete leidmise kohta koostati 27.04.2016.a ettekanne (tl 47). Kaebaja esitas Viru Vanglale mitmeid avaldusi äravõetud esemete tagastamiseks, Viru Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata (tl 48-57).
3.I.M. esitas 09.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4, tõlge tl 6) ja 11.07.2016.a kaebuse täienduse (tl 13-15, tõlge tl 17). Kohus võttis kaebuse menetlusse - 11.02.2016.a läbiotsimisel toiduainete ja pesuvahendite äravõtmisega tekitatud kahju 30,35 euro hüvitamise nõudes ja - 25.04.2016.a läbiotsimisel ära võetud kahe hoiukarbi, kahtede küünetangide, dokumendimapi, sõela, kingaviksi, küüneviili ja põrandalapi tagastamise nõudes. Kohus leidis, et tegemist on liitkaebusega, mis sisaldab hüvitamis- ja heastamisnõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 4 ja 5). Haldus- ja kohtumenetluse dokumentides on kaebajalt ära võetud esemeid nimetatud nii küünetangideks kui küünelõikuriteks. Menetlusdokumentidest tervikuna tuleneb, et tegemist oli küünelõikuritega. Küünelõikur on vanglas teatud tingimustel lubatud, küünetangid lubatud ei ole. Kohus nimetab otsuses neid esemeid edaspidi läbivalt küünelõikuriteks.
4.Kaebuse kohaselt võeti 11.02.2016.a läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära toiduaineid ja pesuvahendeid: šokolaad „Bitter“, küpsised „Selga“ 2 pakki, must tee 2 pakki, punane tee „Karkade“ 2 pakki, roheline tee 1 pakk, kuubikud „Maggi“ 2 pakki, kohupiimakreem 1 pakk, till 2 pakki, must pipar 3 pakki, punane pipar „Optima“ 3 pakki, maitseaine „Podravka“ 2 pakki, mesi 5 pakki, šampoon „Head&Shoulders“, pesupulbrid Tide, Ariel ja Bonux. Asjade väärtus kokku on 30,35 eurot. Kaebaja ei nõustu sellega, et ainete paigutamine teistesse pakenditesse muudab need tundmatuks. Kõik esemed on ostetud vangla kauplusest. Asjade äravõtmise kohta oleks tulnud teha akt. Kui aine on tundmatu, siis oleks selle kindlakstegemiseks tulnud teha ekspertiis. Kaebajat oleks tulnud enne läbiotsimist hoiatada, et purgid ja märgistamata karbid võetakse ära, nii nagu seda tehti sektorites K-1 ja K-2. Mitte ükski vangla akt ei osuta sellele, et toiduained võetakse ära, kui need ei ole originaalpakendis. 25.04.2016.a läbiotsimisel ära võetud asjad olid kaebaja isiklike asjade nimekirja kandmata vangla süül. Kaebaja on viibinud Tartu ja Viru vanglas. Tartus registreeriti ka väiksemad kaebaja asjad, Viru vanglasse toomisel 09.04.2009.a ja 17.09.2009.a väiksemaid asju nagu topsikud ja seebikarbid ei registreeritud. Kaebaja on elanud äravõetud asjadega Viru vanglas juba 8 aastat. Kaebaja tõendas oma väidet Viru vanglale Tartu vanglas registreeritud asjade nimekirja abil, seejärel anti osad asjad kaebajale tagasi. Küünelõikuri ostis kaebaja Viru vangla kauplusest 2015. aastal, sellest hoolimata võeti see ära.
5.Vastustaja palus oma 08.09.2016.a vastuses kaebusele (tl 71-72) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi ka Viru Vangla 01.06.2016.a otsuses nr 6-16/57-2 (tl 45) ja 24.05.2016.a otsuses nr 6-10/122273-2 (tl 51, kaebuses ekslikult märgitud viimaseks numbriks 1) esitatud seisukohtade juurde. Vanglal on kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Vanglal on õigus teostada kinnipeetava, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide läbiotsimist keelatud esemete ja ainete leidmiseks ja äravõtmiseks. Läbiotsimisest ei ole vaja kinnipeetavale eelnevalt teatada, ka ei ole tal õigust viibida oma eluruumi läbiotsimise juures. Keelatud esemete hulka kuulub ka ese,
mis ei ole kinnipeetava varade nimekirjas. Kinnipeetavale on lubatud kuni 2 läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga üks liiter, muud asjade hoiustamiseks mõeldud esemed on keelatud. Kambris ei ole kontrollimatul hulgal karpe vaja ning need raskendavad läbiotsimist. Kui kinnipeetav otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks võib ka karpe purustades saada teravaid kilde ja kasutada neid ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki saab säilitada originaalpakendis. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on lubatud või keelatud ainega. Tühjad pakendid peab kinnipeetav vangla jäätmekäitlusele üle andma. Kaebaja paikneb Viru Vanglas juba alates 29.04.2008.a, mistõttu peaks ta olema väga hästi teadlik vanglas kehtivast korrast. Vangla peab arvestust kinnipeetava kambris ja laos oleva vara üle. Kahe hoiukarbi, küünelõikurite, sõela, kingaviksi ja küüneviili osas puudus vastustajal märge, et nimetatud esemed kaebaja kuuluksid. Varade logi nimekirjas kajastus kolm küüneviili ja üks teesõel, mis kaebajale ka tagastati. Kinnipeetavaile on keelatud mapid, mis sisaldavad metallist osi. Põrandalapp ei olnud kaebaja vara, selle väljastas talle vangla ning see võeti läbiotsimise ajal ära, kuna oli katki. Kui kaebaja vajab uut põrandalappi, peab ta seda vanglalt küsima. Kaebaja väide, et vangla nimekirjad ei ole korrektsed on otsitud ja ennast õigustav. Kinnipeetaval on võimalik omandada esemeid vangla kaupluse vahendusel, vajadusel võib ka vangla anda vajalike esemeid ning mõningatel juhtudel saadakse esemeid maksikirjaga. Keelatud on omandada vara teistelt kinnipeetavailt ning kinnipeetav ei tohi omada esemeid, mis temale tegelikult ei kuulu. 20.07.2016.a otsuses nr 6-10/18151-2 (tl 57) selgitas vastustaja kaebajale, et ühele kinnipeetavale on lubatud kaks küünelõikurit ja need on kaebajal kambris olemas. Kaebajalt võeti ära üks katkine ja viis tervet küünelõikurit. Vastuses kaebusele väitis vastustaja, et 25.04.2016.a ei ole vangla kaebajalt ära võtnud kahte küünelõikurit, ära võeti vaid üks katkine küünelõikur. Seetõttu tuleb kaebus ühe küünelõikuri osas tagastada. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja on esitanud kohtule nimekirja esemetest, mis temalt 11.02.2016.a ja 25.04.2016.a toimunud läbiotsimistel ära võeti. Osade esemete puhul soovib kaebaja saavutada nende tagastamist ja osade puhul nende väärtuse hüvitamist rahas. Vastustaja väidab vastuses kaebusele, et ta ei võtnud kaebajalt ära kahte küünelõikurit. Vastustaja ilmselt eksib, kuna nii 25.04.2016.a akti (tl 74), 27.04.2016.a ettekande (tl 47) kui 20.07.2016.a kaebaja taotluse suhtes tehtud otsuse (tl 57) põhjal võeti kaebajalt ära viis tervet ja üks katkine küünelõikur. Selle põhjal leiab kohus, et kaebaja küsitud kahe küünelõikuri äravõtmine on tõendatud. Muude kaebaja nõuetes sisalduvate esemete osas puudub vaidlus selles, et need esemed vastavalt 11.02.2016.a ja 25.04.2016.a kaebaja kambrist ära võeti. Täielikku kooskõla kaebaja nimekirjade ja vastustaja nimekirjade vahel ei ole võimalik saavutada, kuid põhimõtteliselt esinevad kõik kaebaja nimetatud esemed või esemed, mis kirjelduse põhjal võivad olla kaebaja nimetatud esemed, ka aktides esemete leidmise/äravõtmise kohta (tl 34 pöördel, 74). Kahju hüvitamise nõue (11.02.2016.a ära võetud asjad)
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohtul tuleb seega hinnata, kas toiduainete ja pesuvahendite äravõtmine kaebajalt 11.02.2016.a oli õigusvastane ehk kas need esemed olid kaebajale keelatud.
8.Kaebusest ja kohtueelse menetluse dokumentidest (sh tl 43) tuleneb, et kaebajalt ära võetud toiduained ja pesuvahendid ei olnud originaalpakendites. Kohus nõustub sellega, et kui pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kui aine on märgistamata hoiunõus (pudel, purk, karp, tops), siis on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud esemega. See tuleneb järgmistest Viru Vangla kodukorra sätetest: - punkt 7.1.1: kinnipeetavale on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid, - punkt 7.1.39: kinnipeetavale on keelatud kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese. Erandina lubatud esemete hulgas on nimetatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga mitte rohkem kui 1 l; - punkt 8.1.6: kinnipeetaval on õigus hoida kambris kindlaksmääratud koguses hügieenitarbeid, sh 2 pudelit šampooni, 2 pudelit palsamit, 2 pudelit dušigeeli, 1 pudel nõudepesuvahendit, 1 pakk pesupulbrit; - punkt 10.1: kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1-3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Kohtupraktikas on kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib nendest esemetest lähtuda oht vangla julgeolekule.
9.Kohus nõustub sellega, et kui aineid ei säilitata originaalpakendites, on nende kontrollimine aeganõudev ja keerukas, kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et vangla peaks igakordselt kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad, sh teostama selleks ekspertiise. Kohus lisab, et tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud või keelatud ained võivad jääda avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui tegemist on ainega, mis ei ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla vahendusel. Ka see on oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites. Kaebajalt ära võetud ained olid mitmesugustes tühjaks saanud pakendites, mille hoidmine kaebajale lubatud ei olnud. Vanglal ei saanud olla kindlat teadmist, milliste ainetega on tegemist. Puudus võimalus kontrollida, et tegemist on vangla vahendusel soetatud ainetega.
10.Kohtu hinnangul pidi kaebajale otsuse punktis 8 viidatud kodukorra sätetest olema arusaadav, et ainete hoidmine nii, nagu kaebaja seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on keelatud igasugused asjade hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi, ning kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda. Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, et tühjaks saanud pakendeid võib käsitleda asjade hoiustamiseks mõeldud esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega. Samuti pidi kaebajale olema arusaadav, et tühjaks saanud pakendid tuleb jäätmetena ära anda.
11.Õigusaktides puudub nõue teatada kinnipeetavale ette läbiotsimise toimumisest. Kuna läbiotsimise eesmärgiks on VangS § 68 lg 1 kohaselt keelatud esemete ja ainete avastamine, siis oleks läbiotsimisest ette teatamine vastuolus selle eesmärgiga. Tõele ei vasta kaebaja väide, et esemete äravõtmise kohta ei koostatud akti. Akt koostati samal päeval, 11.02.2016.a (tl 34 pöördel). Vastustaja kinnitusel anti akti ärakiri kaebaja kambrisse 12.02.2016.a (tl 35).
12.Kuna esemete äravõtmine kaebajalt oli õiguspärane, siis ei ole esemete äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Kohus jätab kaebuse selle nõude osas rahuldamata. Asjade tagastamise nõue (25.04.2016.a ära võetud asjad)
13.Vangistusseaduse alusel justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 alusel on kinnipeetaval keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Kodukorra punkti 8.2.2 alusel on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot).
14.Kahe hoiukarbi, sõela, kingaviksi ja küüneviili äravõtmist põhjendas vastustaja sellega, et neid esemeid ei ole kaebajale kuuluvate esemete nimekirjas ja see tähendab, et tegemist ei ole kaebajale kuuluvate esemetega. Sel juhul on need esemed aga kaebaja jaoks keelatud. Kaebaja ei vaidle iseenesest vastu väitele, et need esemed talle kuuluvate esemete nimekirjas puudusid. Kaebaja põhjendab kaebust sellega, et esemed puudusid nimekirjast vastustaja süül. Kaebaja toodi Viru vanglasse Tartu vanglast. Kaebaja kinnitusel koostati Tartu vanglas tema asjade täielik nimekiri (tl 59). See tähendab, et vaidlusalused asjad pidid kas kajastuma selles nimekirjas või olema soetatud Viru vanglas viibimise ajal vangla vahendusel. Mõlemad pooled kinnitavad, et pärast läbiotsimise toimumist võrdles vastustaja Tartu ja Viru vanglas koostatud nimekirju ning kaebajale tagastati esemed, mis olid Tartu vanglas koostatud nimekirja kantud (tl 7, 51, 74). See tähendab, et vaidlusaluste esemete puhul ei saanud olla tegemist esemetega, mis kaebajal olid juba Tartu vanglas viibimise ja sealt Viru vanglasse saabumise ajal. Kaebaja ei ole tõendanud ka seda, et tegemist on esemetega, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel. Kaebaja on ainult ühe küünelõikuri kohta esitanud andmed, mille põhjal saaks koguda tõendeid selle soetamise kohta (tl 56), küünelõikuri puhul ei oma see aga tähendust (vt otsuse punkti 15). Kahe hoiukarbi, sõela, kingaviksi ja küüneviili osas ei ole kaebaja esitanud tõendeid nende soetamise kohta või taotlenud selliste tõendite kogumist. Eeltoodut arvestades puudub kohtul põhjus kahelda selles, et tegemist ei olnud kaebajale kuulunud asjadega ja seega on kaks hoiukarpi, sõel, kingaviks ja küüneviil ära võetud õiguspäraselt.
15.Küünelõikurite äravõtmist põhjendas vastustaja sellega, et kaebajal oli neid lubatust suuremal hulgal. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.3 alusel on kinnipeetavale keelatud keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab. Erandina lubatud esemete hulgas on nimetatud kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur. Küünelõikurit on kodukorras nimetatud ainsuses. Kodukorra punkti 16.4.33 põhjal võib kinnipeetav korraga osta ühe küünelõikuri. Arvestades sellega, et metallist esemed võivad olla kasutatavad või kohandatavad vangla vara kahjustamiseks või vigastuste tekitamiseks ning VangS § 15 lg 2 p 1-3 lubab selliseid esemeid kinnipeetavale keelata, tuleb kodukorda kohtu hinnangul tõlgendada nii, et kinnipeetavale on lubatud üks küünelõikur. Kohus ei leidnud vangistust reguleerivatest õigusaktidest alust vastustaja väitele, et küünelõikureid on igale kinnipeetavale lubatud kaks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et tal on kambris kaks küünelõikurit. Sel juhul oli liigsete küünelõikurite äravõtmine õiguspärane. Liigsete küünelõikurite omamist ei muuda õiguspäraseks ka see, kui need on soetatud vangla vahendusel.
16.Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.20 alusel on kinnipeetavale dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi.
keelatud kaantega
Dokumendimapi äravõtmist põhjendas vastustaja sellega, et see sisaldas metallist osi. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebaja on dokumendimapi äravõtmise vaidlustanud üksnes põhjendusega, et see oli tal juba pikemat aega. See ei muuda aga keelatud eset lubatavaks. Eeltoodud põhjustel oli dokumendimapi äravõtmine õiguspärane.
17.Põrandalapi kohta on vastustaja selgitanud, et see väljastatakse kinnipeetavale vangla poolt ning võeti konkreetsel juhul ära, kuna see oli katkine. Kohtul puudub põhjus selles kahelda. Kohus soovitab kaebajal käituda vastustaja juhise järgi ja esitada taotlus uue põrandalapi saamiseks.
18.Kokkuvõttes oli kõigi kaebuses nimetatud esemete äravõtmine kaebajalt õiguspärane ning kohus jätab esemete tagastamise nõude rahuldamata. Menetluskulud
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.