Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel 24.01.2017, Tartu 3-16-593 Valeri Žini kaebus Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirja nr 6-3/101-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus Valeri Žini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Valeri Žin Volitatud esindaja Vladimir Kolga Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valeri Žini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta Valeri Žini menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.02.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla V üksuse juhi T. Kuuse 30.12.2015. a ettekande nr 6-20/9434-1 kohaselt 30.12.2015 kella 10.45 paiku kambri nr S216, milles paiknesid V. Žin ja E. Mamedov, läbiotsimisel leiti ja võeti ära laua pealt üks 1liitrine Aura mahlapakk, milles oli käärinud lõhnaga vedelik, laua pealt valges topsis umbes 300 ml käärinud lõhnaga vedelik ning tualettruumi prügikastist tühi Aura mahlapakk, millest jõutud välja valada käärinud lõhnaga vedelik.
2.Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti R. Rahmatullini 30.12.2015. a õiendi kohaselt kontrollis ta 30.12.2015 kell 11.40 teabe- ja uurimisosakonna kabinetis nr 257 pakendite ja vahtplastist topsi sisu alkomeetriga Alcivisor Mark X2 (kalibreeritud 07.12.2015) ning alkomeeter tuvastas mahlapakkides ja topsis olevast vedelikust alkoholi.
3.Viru Vangla kohaldas 05.01.2016. a käskkirjaga nr 6-4/5 V. Žini suhtes alates 05.01.2016 täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
4.Viru Vangla määras 28.01.2016. a käskkirjaga nr 6-3/101-D V. Žinile vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-s 7 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest karistusena kartserisse paigutamise 5 ööpäevaks, kuna ta omas alkoholi sisaldavat ainet (käärinud mahl). Käskkirja kohaselt ei ole V. Žin varasemalt samalaadseid distsipliinirikkumisi toime pannud. V. Žinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati määratud 11.12.2015 isevalmistatud ja kaaskinnipeetavalt omandatud eseme hoidmise eest töölt eemaldamisega 7 päevaks. Noomitus ei ole vastavuses toimepandud teoga, kuna tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Isikliku elektriseadme kasutamise keelamine ei oleks otstarbekas, kuna toimepandud rikkumine ei ole seotud elektriseadme ebaotstarbeka kasutamisega. Lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei oleks eesmärgipärane, kuna regulaarselt ei toimu kokkusaamisi lähedastega. Kinnipeetava töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas tööharjumuse säilimise eesmärgil. Kõige eesmärgipärasem on määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, mis on piisav aeg, et kinnipeetav saaks oma teo üle järgi mõelda ning teha sellest vajalikud järeldused.
5.Viru Vangla lõpetas 08.02.2016. a käskkirjaga nr 6-4/125 alates 08.02.2016 V. Žini suhtes vangla 05.01.2016. a käskkirja nr 6-4/5 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega.
6.Viru Vangla jättis 26.02.2016. a vaideotsusega nr 6-12/27-2 V. Žini vaide täies ulatuses rahuldamata.
7.V. Žin esitas 27.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirjaga nr 6-3/101-D määratud distsiplinaarkaristus. Kaebuse põhjendused: Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käskkirjaga nr 6-4/5 ei ole õiguspärane ja on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, kuna kaebaja poolt VSkE rikkumine ei ole tõendatud. 05.01.-08.02.2016 kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ei ole põhjendatud. On ebaselge, kuidas Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialistidel on õnnestunud tuvastada alkomeetriga Alcovisor Mark X2 alkoholisisaldus 30.12.2015 läbiotsimise käigus elukambrist äravõetud vedelikust. Tegemist ei ole alkoholi sisaldava vedelikuga ja karistuse määramisel juhinduti ebakorrektselt koostatud õiendist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ei ole välja toodud kaebaja ütlusi, mis olid antud 30.12.2015 kontaktisiku kabinetis.
8.Tartu Halduskohus jättis 15.06.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus lähtus asja lahendamisel kaebaja sõnaselgest kaebuse resolutsioonis märgitud soovist ning vaatas läbi kaebuse Viru Vangla 28.01.2016. a käskkirja nr 6-3/101-D tühistamise osas.
2) Poolte vahel puudub vaidlus, et 30.12.2015 läbiotsimisel ära võetud mahlapakid kuulusid kaebajale, mida ta on kinnitanud, andes 05.01.2016 ütlusi toimunu kohta (tl 10). Tuvastatud on, et mahlapakkides ja valges vahtplasttopsis olev vedelik sisaldas alkoholi. Eeltoodust lähtudes puudus vajadus vedelikus alkoholisisalduse määramiseks korraldada seaduse tähenduses ekspertiis. Kohtule esitatud tõenditest, m.h 30.12.2015. a ettekandest nr 620/9434-1 (tl 38), R. Rahmatullini 30.12.2015. a õiendist (tl 39); 30.12.2015. a aktist nr 2335 esemete leidmise/äravõtmise kohta (tl 40) ja M. Saare 26.01.2016. a õiendist (tl 42p) nähtuvalt olid kaebajale kuulunud vedelikud äravõtmise hetkel käärinud lõhnaga, nende pakendid olid seisukorras, mis võimaldasid käärimisprotsessi. Pakenditele oli vooderduseks ümber mässitud mitu kihti vanu puruks rebitud mahlapakke ja ülaossa tehtud avaus, mille tulemusena polnud mahlapakid enam hermeetilised. Lisaks tuvastas ametnik alkomeetriga vedelikus ainete olemasolu. Eeltoodust võib üheselt teha järelduse, et kaebajale kuulunud mahlapakid olid ette valmistatud vedeliku kääritamiseks ning sealtkaudu ka alkoholi saamiseks. 3) Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-tes 1-41 kehtestatud nõudeid. Kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 40p), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 9), menetluse käik on protokollitud (tl 35p36p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.V. Žin esitas 15.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Ei nõustu kohtu seisukohaga, et on tuvastatud, et mahlapakkides ja valges vahtplasttopsis olev vedelik sisaldas alkoholi. Arusaamatuks jääb, kuidas vanglaametnikel oli võimalik kohapeal tuvastada vedelikus alkoholisisaldus, ilma et oleks korraldatud seaduse tähenduses ekspertiis. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et ametnik tuvastas alkomeetriga vedelikus ainete olemasolu. Kohus jättis alusetult kaebaja esitatud tõendid kõrvale. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et alkomeetriga võib tuvastada vedelikus ainete olemasolu, kuid ligikaudselt. Kohus jättis arvestamata, et V. Žin ei nõustunud ametnike seisukohaga ja nõudis ekspertiisi läbiviimist. Arvestades üksnes vastustaja seisukohaga on kohus rikkunud õiglase ja igakülgse asja menetlemise põhimõtet ja jõudnud valele seisukohale, et kaebajale kuulunud mahlapakid olid ette valmistatud vedeliku kääritamiseks ja alkoholi saamiseks ning tegi ebaõige järelduse, et vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.
10.Viru Vangla esitas 31.08.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta V. Žini apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Apellatsioonkaebusest saab välja lugeda, et kaebaja nõustub faktilise asjaoluga, et temalt äravõetud vedelik sisaldas alkoholi. Kaebaja nõustub samuti asjaoluga, et vangla poolt kasutatud vahendiga saab tuvastada alkoholi sisalduse fakti. Kohus on õigesti leidnud, et VSkE § 641 p-s 7 sätestatud rikkumise tuvastamiseks piisab kinnipeetava poolt alkoholi sisaldava vedeliku valdamise tõendamisest ja aine täpse etüülalkoholi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks puudub vajadus. Kinnipeetavale on keelatud igasuguse alkoholi sisaldava vedeliku valdamine. Üldteada on, et alkohol tekib suhkrut sisaldava vedeliku käärimise tulemina, et erinevad puuviljamahlad sisaldavad suhkruid, et käärimisprotsessi käivitamiseks (pärmiseente aktiveerumiseks) piisab vähesest hapniku ligipääsust vedelikule, et kääritatavat vedelikku tuleb hoida stabiilsel soojusel. Kaebajalt võeti menetluse käigus ära avatud mahlapakendid, mis olid töödeldud selliselt, et hapnik pääses pakendisse, samuti olid
mahlapakid ümbritsetud teiste pakenditega (sisuliselt oli tekitatud stabiilset temperatuuri hoidev termos). Kõiki neid asjaolusid on kohus otsust tehes arvesse võtnud ja hinnanud neid kogumina.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et V. Žini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud halduskohtu otsusest ega asja materjalidest, et halduskohus oleks menetlusõiguse norme rikkunud või kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea neid HKMS § 201 lgle 4 tuginedes vajalikuks korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kambri läbiotsimise käigus 30.12.2015 äravõetud mahlapakid ja tops käärinud lõhnaga vedelikuga kuuluvad kaebajale. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud ka asjaolu, et tema kambris 30.12.2015 toimunud läbiotsimisel äravõetud vedelik sisaldas alkoholi. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja (p 3, tl 57p), et alkomeetriga võib tuvastada vedelikus ainete olemasolu, kuid seda vaid ligikaudselt. Ka ringkonnakohus leiab, et alkomeetriga on võimalik tuvastada alkoholi sisaldumist vedelikus, täpsustamata selle kontsentratsiooni numbrilise näiduna. Viru Vangla 30.12.2015. a õiendis (tl 39) fikseeris vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist R. Rahmatullin alkomeetri abil, et kaebaja kambrist äravõetud vedelik sisaldas alkoholi. Vanglaametnik on õiendi allkirjastanud (tl 39p), seega on ta kinnitanud, et tulemus on õigesti kirja pandud. Ka kaebaja ei ole õiendis kirjapandu õigsust sisuliselt vaidlustanud, vaid leiab, et vajalik on tuvastada täpselt vedelikus sisaldunud alkoholi näit, milleks tuleb teha ekspertiis.
14.Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebajat on käskkirjaga nr 6-3/101-D karistatud VSkE § 641 ps 7 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. VSkE § 641 p 7 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud alkohol ja alkoholi sisaldavad ained. Nimetatud sätte rakendamiseks tuleb tuvastada, et tegemist on alkoholi või alkoholi sisaldava ainega, mida vastustaja on käesoleval juhul ka teinud. Seega kaebaja väidetud ekspertiisi korraldamise vajadus puudub. Ringkonnakohus märgib, et käesolev olukord erineb VangS §-s 671 sätestatud olukorrast, millisel juhul kontrollitakse kinnipeetava poolt keelatud aine tarvitamist, kasutades indikaatorvahendit või vajaduse korral tõenduslikku alkomeetrit või võetakse vere- või muu bioloogilise vedeliku proov. Käesoleval juhul ei ole tegemist kinnipeetava poolt keelatud aine tarvitamise tuvastamise küsimusega, vaid üksnes keelatud aine valdamise küsimusega. Kuna käesolevas asjas ei olnud seega kaebaja joobe kindlakstegemine vajalik ning vastustaja on tuvastanud, et läbiotsimisel äravõetud vedelik sisaldas alkoholi, siis leiavad halduskohus ja vangla õigesti, et kaebaja pani toime VSkE § 641 p 7 rikkumise.
15.Kaebaja väited tema seisukohtade arvestamata jätmise kohta ei ole õiged. Halduskohus on vaidlustatud otsusest nähtuvalt analüüsinud nii kaebaja kui ka vastustaja väiteid ja esitatud tõendeid. Inspektorkontaktisiku M. Saare 26.01.2016. a õiendis (tl 42p) sisalduva kirjelduse kohaselt oli mahlapakkidele vooderduseks ümber mässitud mitu kihti vanu puruks rebitud mahlapakke ja ülaosas oli väike avaus, mille tulemusena ei olnud mahlapakid hermeetilised. Alkomeetriga on vedelikus alkoholi sisaldumine kindlaks tehtud. Seega asus halduskohus põhjendatult otsuse p-s 22 seisukohale, et mahlapakid olid ette valmistatud vedeliku kääritamiseks ja alkoholi saamiseks.
16.Apellatsioonkaebusest jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja arvates vastustaja poolne distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumine. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on distsiplinaarmenetluse läbi viinud selleks pädev ametiisik. Kaebajat on informeeritud distsipliinirikkumisest (tl 40p) ja talle on võimaldatud anda selgitusi, mida kaebaja ka tegi 05.01.2016 (tl 9). Samuti on distsiplinaarmenetluse käigu kohta koostatud 27.01.2016 protokoll (tl 35p-36p), mida on kaebajale tutvustatud, kuigi ta keeldus selle kohta allkirja andmast (tl 37). Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks on koostatud 28.01.2016 käskkiri (tl 15-16), mis on kaebajale teatavaks tehtud, kuigi ta keeldus seda allkirjaga kinnitamast (tl 34p). Samuti on distsiplinaarkaristus määratud ettenähtud 6-kuulise tähtaja jooksul. Kaebaja ei ole eeltoodut ka apellatsioonimenetluses ümber lükanud. Seega on vastustaja asjas järginud VangS § 64 lg-tes 141 kehtestatud nõudeid.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus V. Žini apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.06.2016. a otsuse muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10.08.2016. a määrusega (tl 69-70) kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg-st 3 lähtuvalt Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.