lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-86/10

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-86/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-86

Kohtuasi

G.Š.i kaebus Justiitsministeeriumi 31.10.2016 vastuse nr 6-3/1234 tühistamiseks ja 06.12.2016 taotluse läbi vaatamisele kohustamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada G.Š. kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
3.Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.06.12.2016 on Viru Vangla kinnipeetav G.Š. (edaspidi kaebaja) koostanud haginõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus kriminaalasjas nr 1-15-621 tehtud kohtuotsusele viidates maksta Justiitsministeeriumil (edaspidi vastustaja) talle 42 000 euro suurune hüvitis. Kaebaja väitis, et tekitatud kahju seisneb vabaduse kaotuses tegude eest, milliseid ta pole toime pannud ja tema põhiseaduslike õiguste rikkumises. Seejuures nimetas ta ära asjaolud, et kohtunik ei viinud läbi nõutavat kohtulikku uurimist, kohustas teda oma süütust ise tõendama, ei võimaldanud kutsuda kohtusse teda õigustavad tunnistajad ja nõuda dokumentaalseid tõendeid firmalt Tele2, sundis telefonikõnede osas peale oma arvamuse ning jättis ta ilma võimalusest müüa oma kinnisvara võimaldades seda teha politseil, prokuratuuril ja korteriühistu esimehel. Veel väitis kaebaja, et põhjendas küll eelloetletud rikkumistega oma apellatsioon- ja kassatsioonkaebuseid, kuid kohtud ignoreerisid nimetatud fakte ega andnud neile mitte mingisuguseid hinnanguid soodustades sellega veelgi tema inimõiguste rikkumist. 03.01.2017 vastusega nr 11-7/8606-2 jättis vastustaja taotluse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

pädevuse puudumisele viidates läbi vaatamata ning selgitas kaebajale, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust on võimalik esitada SKHS-s sätestatud korras.

2.10.01.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et vastustajat kohustataks tema 06.12.2016 taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema objektiivset otsust talle tekitatud kahju kompenseerimiseks. Ta väitis, et alates septembrist 2015 kuni detsembrini 2016 rikuti kohtute poolt tema inimõigusi ning märkis lisaks vastustajale esitatud pöördumises viidatud kohtuotsusele ära veel viis Tartu Ringkonnakohtu, kaks Tallinna Ringkonnakohtu ja kaks Riigikohtu lahendit. Veel väitis kaebaja, et soovis probleemi lahendada lepinguliselt ilma kohtuta ning põhjendas oma taotlust rikkumistele ja kahju saamisele osundavate konkreetsete faktidega, kuid vastustaja keeldus ilma neile hinnangut andmata alusetult ja ebaseaduslikult talle kahju hüvitamast jättes ta täielikult ilma PS §-st 25 tulenevast põhiõigusest. Ühtlasi esitas ta menetlusabi taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi kulul advokaadi saamiseks väites, et tal endal puudub selleks raha.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p-dest 1 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ja kaebaja eesmärgi ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse väidetest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et vastustaja ei vaadanud läbi tema haginõuet ning soovib asja läbivaatamisele ja hüvitise maksmisele kohustava ettekirjutuse tegemist. Seega on halduskohtul vaja lahendada küsimus, kas niisugustel alustel rajanevad tühistamis- ja kohustamisnõuded on lubatud või tuleb kaebus tagastada.
4.Kaebaja pöördumise läbi vaatamata jätmise kohta koostatud vastuses on vastustaja leidnud, et esitatu puhul on tegemist tema pädevusse mittekuuluva taotlusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, milline tuleb lahendada SKHS kehtestatud korras. Seejuures on tal aga tähelepanuta jäänud, et SKHS § 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra ega reguleeri õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on oma pöördumises nimetanud talle tekitatud kahju põhjusena ära ainult kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtus 11.09.2015 tehtud kohtuotsuse ja asja lahendanud kohtuniku tegevuse selle kriminaalasja kohtulikul menetlemisel. Ka kohtule esitatud kaebuses sisalduvad väited ja viide kahju tekkimise ajale, mis lähtub kohtuistungite algusajast, ei võimalda järeldada, et tema nõue tugineks millelegi muule kui õigusmõistmisega seotud kohtuniku tegevusele.
5.RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatu kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse EIÕK rikkumise tõttu, rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtus 11.09.2015 tehtud kohtuotsus läbinud apellatsioonmenetluse Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtu 12.04.2016 kohtumääruse nr 3-7-1-1-130 järgselt jõustunud. Seejuures ei kinnita miski, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning kaebaja kohta ei ole olemas ka asjaomase menetlusega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Seetõttu pole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 tulenevad kahju hüvitamise kohustuslikud eeldused täidetud ning tal ei ole kuidagi võimalik saavutada, et kaebuses nimetatud tegevuse läbi talle väidetavalt saabunud kahju eest makstaks välja tema poolt soovitud või mistahes muu suurusega hüvitis.
6.Kaebuses väidab kaebaja, et tahab lahendada asja ilma kohtuta ega ole sõnastanud otsest kahju hüvitamise nõuet. See ei anna siiski alust kaebuse menetlusse võtmiseks. Vastustaja otsustus, millega jäeti tema kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta

antud kirjalik põhjendus ning selle peale pole üldse võimalik tühistamisnõuet esitada. Lubatav ei saa olla ka taotluse läbivaatamisele ja kompensatsiooni määramisele kohustamise nõue. Eelnevalt käsitletu kohaselt pole vastustaja vastavat otsustust küll õigesti põhjendanud, kuid see ei ole veel piisav, et teha talle kaebaja poolt soovitud ettekirjutust, sest RvastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohased alused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Taotluse läbi vaatamisele kohustamine kohtu poolt ei muuda nimetatud asjaolu ära, mistõttu saab tulemuseks olla vaid hüvitise maksmisest keeldumine.

7.Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel täies ulatuses tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad mõlemad selles sisalduvad menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium