lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1392/10

Omandireform › Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1392/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1392

Haldusasi

M.S. kaebus Tallinna linnalt 136 059,81 euro suuruse kahju hüvituse nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – M.S., esindaja Ilja Malštšukov Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.S. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD

1.I. E. E. esitas 26.03.1993 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohta avalduse, milles ta taotles endise kinnistu nr 3440 (endine aadress Pärnu mnt 49 A) tagastamist koos sellel asuva elumajaga.
2.V.S. esitas 24.01.1995 avalduse Nõmme Linnaosa Valitsusele Tallinnas Pärnu mnt 197-1a asuva eluruumi ja selle juurde kuuluvate majapidamishoonete ostmiseks. Erastatavasse eluruumi oli sisse registreeritud üürnik M.S. ning tema poeg V.S. (tl 23).

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Nõmme Kinnisvarahoolduse ME (munitsipaalettevõte) 30.12.1996 kirjaga nr 2-1126 teatati V.S.ile, et elamu aadressil Tallinn, Pärnu mnt 197 on tagastatud õigusjärgsele omanikule 16.12.1996 aktiga nr 346 ning avaldust Pärnu mnt 197-1a korteri erastamiseks ei ole võimalik rahuldada (tl 30).
4.Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009 korraldusega nr 885-k anti M.S.le koos poja V.S.iga viieks aastaks üürile kahetoaline korter aadressil xxxxxxxxxx tingimusel, et nad vabastavad nende poolt seni kasutatava eluruumi aadressil Pärnu mnt 197- 1a (tl 24).
5.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusega nr 12382 tunnistati Pärnu mnt 197 (endisel aadressil Pärnu mnt 49a, Pärnu mnt 49, endisel kinnistul nr 3440) asunud ehitiste ja 1 765 m2 maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks I. E. E.
6.Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 573-k tagastati Pärnu maantee 197 asuvad ehitised (elamu, majandushoone ja kaks kuuri) ning Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korraldusega nr 1589-k Pärnu mnt 197 maa I. E. E. pärijatele P. G. E. ja I. R. E. võrdsetes mõttelistes osades.
7.Tallinna Halduskohtu 29.10.2014 määrusega tagastati M.S. kaebus ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusele nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldusele nr 573-k ja Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korraldusele nr 1589-k (haldusasi nr 3-14-50887). Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Määrus jõustus Riigikohtu 3.06.2015 määrusega nr 3-7-1-3-65-15.
8.M.S. esitas 11.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linnalt kahju hüvitamise nõudes summas 136 059,81 eurot.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

9.Pärnu maantee 197 asuva elamu eluruumi 1A 24.01.1995 erastamisavalduse menetlemisel rikuti menetlusnorme, mis seisnes tegevusetuses haldusakti andmisel, erastamiskohustusega seonduvate asjaolude väljaselgitamisel ning kaebuse esitajale teabe andmisel. On rikutud hea halduse tava, uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust.
10.Antud juhul kohalduvad Riigikohtu halduskolleegium 18.11.2004 otsuse nr 3-3-1-33-04 punktis 16 ning 30.10.2006 otsuse nr 3-3-1-70-06 punktis 10 toodu.
11.Kaebuse esitajal oli erastamisavalduse esitamise õiguspärane ootus tema avalduse seaduspärasele menetlemisele mõistliku aja jooksul, otsuse langetamisele ning selle teatavakstegemisele haldusakti näol. Kaebuse esitajale saadetud Nõmme Linnaosa Valitsuse 30.12.1996 kiri ei vasta haldusakti tunnustele.
12.Haldusmenetlust ei ole siiamaani lõpetatud haldusakti korrektselt teatavakstegemisega.
13.Kuivõrd eluruumide erastamise läbiviimist tuleb vaadelda erastamise kohustatud subjektile seadusega pandud kohustusena, mitte aga valikuvõimalusena erastamise läbiviimise ja mitteläbiviimise vahel, siis vastustaja oli hea halduse ja uurimispõhimõttest tulenevalt kohustatud ajavahemikus 24.01.1995–09.07.2006 koguma erastamisavalduse lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid, sh selle kohta, kas endised omanikud on Pärnu mnt 197 asuva vara eest kompensatsiooni saanud, kusjuures küsimus kompensatsiooni saamisest oli määrava tähtsusega ka tagastamistaotluse sisulisel lahendamisel, mistõttu neid menetlusi teineteisest täiesti lahusolevatena vaadelda ei saa.
14.Tallinna Linnavalitsuse korraldused, millega otsustati vara tagastada, tuginevad muuhulgas ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusele nr 12382, kus järeldatakse, et ei ole tõendatud, et endised omanikud I. E. E. ja W. J. E. ning nende pärijad oleksid saanud Pärnu mnt 197 asuvate ehitiste ja maa eest kompensatsiooni. Komisjoni enda väitel (6.08.2013 vastuskiri nr 82/2013/3396) on Saksamaa arhiivides kehtestatud dokumentidele juurdepääsupiirang 30 aastat isiku surmast ning Pärnu maantee 197 vara endiste omanike puudutavatele dokumentidele avaneks juurdepääs 2036. aastal. Endine omanik I.-E. E. suri 9.07.2006, mis muudab Rahandusministeeriumi 2008. ja 2009. aastate Pärnu mnt 197 varaga seonduvad päringud Saksamaale mõtetuks, sest selliste dokumentide väljastamine kolmandatele isikutele ilma surnud andmesubjekti pärijate nõusolekuta oli Saksamaal ebaseaduslik, mistõttu komisjoni põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad ja järeldus alusetu. Vastustaja oli kohustatud koguma tõendeid siis, kui juurdepääsupiirang ei olnud veel jõus, ehk enne I.-E. E. surma perioodil 24.01.1995 – 09.07.2006. Tõendite õigeaegse kogumise kohustuse täitmata jätmisele vaatamata tagastas Tallinna Linnavalitsus oma 2013 aasta korraldustega Pärnu mnt 197 asuvad ehitised ja maa võrdsetes mõttelistes osades P. G. E.-ile ja I. R. E.-ile.
15.Alates 12.10.2006 kui tuli jätkata vara tagastamise taotluse menetlemist kuni kaebuse esitaja üürisuhte lõppemiseni Pärnu mnt 197 asuvas eluruumis 1A 2009. aastal oli juurdepääs surnud isikute

kohta käivatele arhiiviandmetele Saksamaal samuti võimalik nende isikute pärijate nõusolekul, kuid vastustaja ei ole seda võimalust tõendite kogumiseks kasutanud.

16.Eluruumi 1A üürnikuks olemise ajal ei ole haldusorgan kaebuse esitajale kätte toimetanud ühtegi Pärnu mnt 197 asuva varaga seotud korraldust. Kaebuse esitaja taotlusel saadeti talle 26.03.2014 Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldus nr 1589 ja 25.04.2014 Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korraldus nr 573. Ka 29.07.2013 toimunud telefonikõnes ei maininud Harju Maavalitsuse teenistuja ei ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusest nr 12382 ega Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldusest nr 1598, millega Pärnu mnt 197 asuvate ehitiste tagastamine oli juba otsustatud. Samuti ei võimaldatud tutvuda tagastamistoimikuga.
17.Tulenevalt eluruumi erastamise seaduse (EES) § 6 lg 1 p-st 1 esitas kaebaja aadressil Pärnu mnt 197 asuva eluruumi 1A üürnikuna erastamisavalduse 24.01.1995. Seega eluruumi erastamise õigus on kaebuse esitajal ja temaga koos elanud täisealisel perekonnaliikmetel tekkinud ning eluruum oleks Tallinna linna õiguspärasel käitumisel erastamisavalduse ja tagastamistaotluse menetlemisel kaebuse esitajale siiski erastatud. Tõendamiskoormis väite osas, et eluruumi erastamisõigusest ilmajäämine ja/või vara tagastamine oleks toimunud ka vastustaja alternatiivse õiguspärase teo korral, lasub vastustajal.
18.Kaebuse esitajale kahju tekitamine seisneb Pärnu mnt 197 asuva elamu eluruumi 1A erastamisest ilmajäämises Tallinna linna õigusvastase tegevusetuse tõttu. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 346 kohaselt oli Pärnu mnt 197 asuva elamu kolme eluruumi (1, 1A, 2) üldpind 16.12.1996 seisuga 212,3m2. Eluruumi 1A üldpind oli 48,8m2 ehk 22,98% ((48,8 m2 × 100%) ÷ 212,3 m2) kolme eluruumi üldpinnast. Pärnu mnt 197 asuva maa pindala oli 1 765 m2. Protsentuaalses suhtes eluruumi 1A üldpinna suurusele vastav maa suurus moodustas 405,59 m2 ((22,98% × 1 765 m2) ÷100%). Vastavalt Maa-ameti poolt 2016 aastal koostatud kinnisvara võõrandamistehingute ülevaatele „Eesti Kinnisvaraturg 2015. aastal“ Tallinna Nõmme linnaosa Rahumäe asumi eluruumide ühe ruutmeetri keskmine müügihind oli 1480 eurot ja nende andmete alusel eluruumi väljaarvutatud turuväärtus on 72 224,00 eurot (48,8 m2 × 1480). Nõmme linnaosa hoonestamata elamumaa ühe ruutmeetri müügihind oli 75,61 eurot (lk 14) ja hoonestatud elamumaa ühe ruutmeetri müügihind oli 157,39 eurot (lk 21). Elamumaa väljaarvutatud turuväärtuseks on seega 63 835,81 eurot (405,59 m2 × 157,39). Eluruumi ja hoonestatud elamumaa turuväärtus kokku on 136 059,81 eurot (72 224,00 + 63 835,81). Kinnistusraamatu andmete kohaselt on (seisuga 23.06.2016) seatud Pärnu mnt 197 asuva elamumaa (pindalaga 1842 m2) 3/4 mõttelisele osale (1381, 5 m2) 12.06.2015 seatud hüpoteek summas 190 000 eurot Swedbank AS kasuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19.Tallinna linn leiab, et riigivastutuse seaduse (RvastS)§ 7 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning kaebajal ei ole kahju tekkinud, mistõttu tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
20.Kaebajal ei saanud tekkida eluruumi erastamisõigusest ilmajäämise tõttu kahju, sest kaebaja ei ole esitanud Pärnu mnt 197-1A eluruumi erastamisavaldust. Eluruumi erastamise avalduse esitas V.S., mistõttu ei ole kaebaja kõnealuses avalik-õiguslikus suhtes haldusakti või toimingu adressaat. Kuna kaebaja ei ole eluruumi erastamisavaldust esitanud, ei oleks ta saanud Pärnu mnt 197-1A eluruumi erastada ka juhul, kui poleks esinenud erastamist välistavaid asjaolusid, seega ei saa tal erastamisvõimalusest ilmajäämise tõttu kahju tekkida.
21.Isegi juhul, kui eluruum oleks erastamist välistavate asjaolude puudumise korral erastatud kaebajale perekonnaliikmete omavahelisel kokkuleppel vastavalt EES § 4 p-le 1 ja § 5 lg 1 p-dele 1 ja 5, ei ole tal saanud kahju tekkida. Kaebaja ei ole alates 24.07.2009 enam Pärnu mnt 197-1a eluruumi üürnik. Kuna kaebaja ei vasta pärast üürisuhte lõppemist EES § 4 p-s 1 sätestatud

erastamise õigustatud subjekti tunnustele, ei ole kaebajal eluruumi erastamisõigust, järelikult ei saa tal erastamisõigusest ilmajäämise tõttu tekkida kahju.

22.Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-14-50887 selgitanud, et tagastamistaotluse esitamise ajal kehtinud üürisuhe ei anna kaebajale õigust nõuda erastamisõigusest ilmajäämise tõttu kahju, sest kaebaja oli üürilepingu 2009. aastal lõpetanud (p 12).
23.Kaebajal ei oleks saanud kahju tekkida ka juhul, kui tal oleks eluruumi erastamisõigus, sest kõnealune õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud õiguspäraselt. Õigusvastaselt võõrandatud Pärnu mnt 197 ehitused ja maa on tagastatud vara endise omaniku I. E. E. pärijatele kehtivate ja õiguspäraste haldusaktide – ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07. 2011 otsuse nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korralduse nr 573 ja Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korralduse nr 1589 alusel. Kaebajal ei ole tõendanud, et vara on tagastatud õigusvastaselt.
24.Kaebuses esitatud etteheited vastustaja tegevusele on põhjendamatud. Asjaolu, et Tallinna linna tegevus Pärnu mnt 197-1A eluruumi omandireformi läbiviimisel ei olnud õigusvastane ega ole põhjustanud kaebajale kahju tekkimist, kinnitavad ka haldusasjades nr 3-14-50887 ja nr 3-15-3137 jõustunud kohtulahendites toodud kohtu seisukohad.

KOHTU PÕHJENDUSED

25.Käesolevas haldusasjas taotleb kaebaja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 136 059,81 eurot. Kaebaja leiab, et tal oli õigus V.S.i poolt 24.01.1995 Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud avalduse alusel Tallinn Pärnu mnt 197-1a eluruumi ja selle juurde kuuluvate majapidamishoonete erastamiseks, kuid avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu on see võimalus nüüdseks minetatud. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna linna tegevusetus korteri erastamisel oli õigusvastane. Kahju suuruse määratlemisel on kaebaja lähtunud käesoleval ajal maa ja korteri turuväärtusest.
26.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnevalt nimetatud riigivastutuse seaduse paragarahvid 3, 4 ja 6 seostuvad haldusakti kehtetuks tunnistamise-, toimingu lõpetamise- ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuete esitamise võimalikkusega.
27.Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 573-k tagastati Pärnu maantee 197 asuvad ehitised (elamu, majandushoone ja kaks kuuri) ning Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2013 korraldusega nr 1589-k Pärnu mnt 197 maa, sh ka vaidlusalune korter I. E. E. pärijatele P. G. E. ja I. R. E. võrdsetes mõttelistes osades. Nimetatud korraldusi ei ole kohtu poolt tühistatud ning korraldused on jõustunud. Seega ei oleks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil võimalik väidetavat kahju enam vältida, mis tähendab seda, et kahju hüvitamise nõude esitamise tingimused on täidetud.
28.Vaidluse all on küsimus, kas V.S.i 24.01.1995 Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud avaldust Pärnu mnt 197-1a Tallinn, eluruumi ja selle juurde kuuluvate majapidamishoonete ostmiseks oleks olnud võimalik rahuldada, kas kaebaja õigusi on rikutud ja talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju tekkis õigusvastase tegevuse tõttu ja kas sellekohase tegevuse ning väidetava kahju vahel võib olla põhjuslik seos. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekkinud ning Tallinna linna tegevus on olnud õiguspärane.
29.Esmalt toob vastustaja välja, et kaebajal ei saanud tekkida eluruumi erastamisõigusest ilmajäämise tõttu kahju, sest kaebaja ei ole esitanud Pärnu mnt 197-1A eluruumi erastamisavaldust. Tõepoolest nähtub 24.01.1995 Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud avaldusest Tallinn Pärnu mnt

197-1a eluruumi ja selle juurde kuuluvate majapidamishoonete ostmiseks, et avalduse esitajaks on märgitud paremal üleval lahtris V.S., kes on rahvastikuregistri andmetel ja ka avaldusest nähtuvalt kaebaja poeg. EES § 5 lg 1 p 5 kohaselt eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995. aasta 1. märtsiks. Seega saab eluruumi ostmise eesõigus olla üksnes ühel isikul. Samas ei saa siinkohal loobuda eeldusest, et korter oleks erastamist välistavate asjaolude puudumise korral erastatud kaebajale perekonnaliikmete omavahelisel kokkuleppel vastavalt EES § 4 p-le 1 ja § 5 lg 1 p-dele 1 ja 5. Järgnevalt kohus hindab, kas kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja selle rahuldamise eeldused täidetud.

30.Kaebaja toob välja, et Nõmme Kinnisvarahoolduse ME 30.12.1996 kiri ei vasta haldusakti tunnustele ning haldusmenetlust 24.01.1995 esitatud avaldusele ei ole lõpetatud. Haldusmenetluse seadus (HMS) võeti vastu 6.06.2001 ning hakkas kehtima 1.01.2002. Seega HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt käsitletud õigusaktist vorminõuete hindamisel lähtuda ei saa. Samas ei oma nimetatud asjaolu ka määravat tähtsust. Nõmme Kinnisvarahoolduse ME 30.12.1996 kirjaga nr 2-1126 teatati teiste hulgas V.S.ile, et elamu aadressil Tallinn, Pärnu mnt 197, on tagastatud õigusjärgsele omanikule 16.12.1996 aktiga nr 346 ning et avaldust Pärnu mnt 197-1a korteri erastamiseks ei ole võimalik rahuldada. Kirjast selgub üheselt haldusorgani otsustus, st asjaolu, et kaebajale ei ole võimalik vaidlusalust korterit erastada. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-153137 tehtud määruse punktis 15 märkinud, et haldusakti andmine erastamisavalduse rahuldamata jätmise kohta ei muudaks kaebaja olukorda, kuna tal puudub subjektiivne õigus korteri erastamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009 korraldusega nr 885-k anti M.S.le koos poja V.S.iga viieks aastaks üürile kahetoaline korter aadressil xxxxxxxxx tingimusel, et nad vabastavad nende poolt seni kasutatava eluruumi aadressil Pärnu mnt 197- 1a. Seega ei olnud kaebajal ega temaga koos elanud perekonnaliikmetel tulenevalt EES § 3 lg 5 p-st 4 ja § 5 lg 1 p-st 5 algusest peale tekkinud õigust nõuda endale korteri erastamist.
31.Alusetu on kaebaja etteheide vastustajale, et vastustaja ei kogunud ajavahemikus 24.01.1995– 09.07.2006 erastamisavalduse lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid, sh selle kohta, kas endised omanikud on Pärnu mnt 197 asuva vara eest kompensatsiooni saanud. Eelneva väite osas on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud haldusasjas nr 3-15-3137 tehtud määruse punktis 13 järgnevat: „Riigikohtu üldkogu leidis 10.03.2008 otsuses asjas nr 3-3-2-1-07, et ORAS § 7 lg 3 sätestas koostoimes sama seaduse § 18 lg 1 esimese lausega keelu ümberasunutele kuulunud vara nii tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Nimetatud keeldu võib iseloomustada kui moratooriumi, mis ORAS § 7 lg-st 3 tulenevalt pidi kehtima kuni selles sättes nimetatud lepingu jõustumiseni või tulenevalt õiguse üldisest loogikast ajani, mil kehtivuse kaotab ORAS § 7 lg 3 või § 18 lg 1 esimene lause (otsuse p 30). Keeld tagastada, kompenseerida või erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni 12.10.2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsuse resolutsiooni p 2 (otsuse p 35). Kuna keelunormina sätestatud ORAS § 7 lg 3 on kehtivuse kaotanud, tuleb selle sätte alusel rahuldamata jäetud avalduste menetlemist käsitada mitte haldusmenetluse uuendamisena, vaid seadusega nõutava haldusmenetluse alustamisena (otsuse p 43).“ Nendest õiguslikest põhjendustest järeldub, et ajavahemikus 24.01.1995–09.07.2006, mil vastustaja pidanuks kaebaja väidete kohaselt koguma tõendeid endisele omanikule Saksamaal makstud kompensatsiooni kohta, oli keelatud nii tagastamiskui erastamistaotluste menetlemine ja Tallinna linn ei saanud teha toiminguid, mille tegemata jätmist kaebaja talle ette heidab.
32.Lisaks heidab kaebaja vastustajale ette, et vaidlusaluse eluruumi 1A üürnikuks olemise ajal ei ole haldusorgan kaebajale kätte toimetanud ühtegi Pärnu mnt 197 asuva varaga seotud korraldust. EES § 3 lg 5 p 4 alusel ei kuulu tagastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest.

Nõmme Kinnisvarahoolduse ME 30.12.1996 kirjaga nr 2-1126 teatati teiste hulgas V.S.ile, et elamu aadressil Tallinn, Pärnu mnt 197 on tagastatud õigusjärgsele omanikule. Lisaks märkis Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2016 määruses haldusasjas nr 3-15-3137 punktis 14, et kuni vara tagastamise küsimuse lahendamiseni pole vaidlusaluse vara puhul tegemist EES alusel erastamisele kuuluva varaga ja üürnikul, st kaebajal, pole eluruumi ostueesõigusega erastamise õigust tekkinud. Seega puudus vastustajal kohustus kaasata kaebajat haldusmenetlusse ning sellest tulenevalt edastada kaebajale kui menetlusvälisele isikule ka vaidlusalust korterit puudutavaid haldusakte ning tutvustada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikut.

33.Kuna Tallinna linn ei ole käitunud vaidlusaluse korteri erastamisel õigusvastaselt, siis ei ole kaebaja õigusi rikutud ega kaebajale kahju tekitatud. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täitmata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lähtudes toodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium