Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits 20.01.2017, Tartu 3-15-693 L.L. ja A.A. kaebus Põlva maavanema 18.11.2014. a korralduse nr 1-/2014/590 ja 16.02.2015. a korralduse nr 1-1/15/52 ning Põlva Maavalitsuse 16.02.2015. a vaideotsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 05.10.2015. a otsus L.L. ja A.A. apellatsioonkaebus 11.01.2017 Kaebajad/apellandid L.L. ja A.A. Esindaja v.-adv. Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Põlva maavanem Esindajad Kristina Aabrams ja Ene Lellep Kolmas isik Värska vald Esindajad Martin Sulp ja Erika Joonas
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.10.2015. a otsus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.02.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajatele kuulub Värska vallas asuvate õigusvastaselt võõrandatud Sillametsa talu maade tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus. Vaidluse esemeks on Velna tee andmine Värska valla munitsipaalomandisse osas, milles see läbib Sillametsa talu maid.
2.Värska Vallavolikogu otsustas 20.06.2013. a otsusega nr 16 (tl I-62) taotleda Värska Valla munitsipaalomandisse kohalikke teid teenindavad maad Velna tee asukohaga Värska vald, Velna küla, pindala 0,92 ha, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa (007;L). Värska vald esitas 09.09.2013 Põlva maavanemale taotluse nr 7-3/862 Velna tee andmiseks Värska valla munitsipaalomandisse (tl I-61).
3.Põlva maavanem võttis 18.11.2014 vastu korralduse nr 1-1/2014/590 „Maa andmine Värska valla munitsipaalomandisse“ (tl I-7).
4.Kaebajad esitasid 16.01.2015 Põlva maavalitsusele vaide (tl I-74-76p) maavanema 18.11.2014. a korralduse nr 1-1/2014/590 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Põlva Maavalitsus rahuldas 16.02.2015. a vaideotsusega nr 3-2/15/202-4 vaide osaliselt (tl I-8-9) ja otsustas muuta maavanema 18.11.2014. a korralduse 1-1/2014/590 punkti 2 järgmiselt: „Määrata Velna tee laiuseks 4 m Sillametsa talukompleksi läheduses 60 meetri ulatuses.“
6.Põlva maavanem muutis 16.02.2015. a korraldusega nr 1-1/15/52 maavanema 18.11.2014. a korralduse nr 1-1/2014/590 punkte 1 ja 2 (tl I-11).
7.Kaebajad esitasid 18.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-1-5) Põlva maavanema 18.11.2014. a korralduse nr 1-1/2014/590, 16.02.2015. a korralduse nr 1-1/15/52 ja Põlva Maavalitsuse 16.02.2015. a vaideotsuse nr 3-2/15/202-4 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Velna tee, mis antakse Värska valla munitsipaalomandisse, kulgeb osaliselt Sillametsa talu maadel ja see välistab kaebajatele maa tagastamise ulatuses, millele neil oleks õigus ilma Velna tee maa munitsipaalomandisse andmiseta. 2) Maa munitsipaalomandisse andmiseks on täitmata maareformi seaduse (MaaRS) § 28 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused: vastaval maal peab asuma hoone või rajatis ja kohalikul omavalitsusel peab olema vastava hoone või rajatise omandiõigus. - Sillametsa maaüksust läbiv Velna tee ei ole rajatis, sest tegemist ei ole ehitatud teega. Tegemist on pinnasteega, mis on tekkinud sõidukite pinnasel sõitmise tulemusena. Velna teel ei ole kruusakatet ega kraave. AS Põlva Teed dokument (tl I-53-53p), millele vastustaja vaideotsuses viitas, ei saa kajastada seega ka maaüksust läbival Velna teel teostatud töid. Kui mõni Velna tee osa on käsitletav rajatisena, ei anna see veel alust anda munitsipaalomandisse kogu maa-ala, millel Velna tee kulgeb. - Velna tee ei kuulu Värska valla omandisse. Tee sisaldumine Värska valla teeregistris (tl I47-48p, 57-58) ja tee kasutamist iseloomustavad asjaolud ei oma MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaldamise seisukohast tähtsust. Ei teeregistri kanded ega Värska sovhoosi maakasutusplaan ei saaks tõendada rajatise omandiõigust. Vaideotsuses märgitud viide ametkondlikele teedele ning maavanema seisukoht, et Velna tee oli kasutusel ametkondliku teena, ei tõenda Velna tee kuuluvust Värska vallale. 3) Maavanema korraldus ei ole põhjendatud ja korralduses puudub faktiline alus. Korraldusest ei nähtu, et Velna tee puhul oleks tegemist Värska vallale kuuluva rajatisega. Korralduse vastuvõtmisel on jäetud kaalumata kaebajate õigused ja huvid. Lisaks on korralduse muudatuses ebaõigesti tuginetud kaebajate kompromissettepanekule, sest kaebajad ei ole teinud 16.01.2015 vastustajale kompromissettepanekut.
8.Põlva maavanem palus kaebustele esitatud vastuses (tl I-31-34) jätta kaebus rahuldamata.
1) MaaRS § 28 lg 1 p 1 eeldused on täidetud järgmistel põhjustel. - Sillametsa maaüksust läbiv Velna tee on rajatis. Velna tee on kattega ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi – tee, mis ehitusseaduse kohaselt on rajatis. Eesti NSV ATK Maakorraldusvalitsuse poolt tellitud ja 01.02.1985. a Eesti NSV Agrotööstuskoondis RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ katastriosakonna poolt koostatud Värska sovhoosi maakasutusplaani alusel (valmistatud 1978–1981 dešifreeritud fotoplaanide andmetel) on Velna külas asuv 6 m külavahetee kantud plaanile (tl I-41-43). Nimetatud tee ühtib munitsipaalomandisse taotletava Velna teega. Maa-Ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses on Velna tee Eesti põhikaardil (1996–2007) märgistatud kohaliku teena (tl I-44). Ajalooliselt katastrikaardilt nähtub, et pole tegemist pinnasteega. Samuti nähtub, et Velna tee on olnud kasutatav juba enne 1940. aastat (tl I-45). Värska Vallavolikogu kinnitas 16.06.2005 valla teeregistri ja teehoiukava (tl I-47-48p), mis kajastas teiste valla teede hulgas ka Velna tee rekonstrueerimis- ja ehitustöid. Värska Vallavalitsuse ja AS Põlva Teed vahel on 06.08.2008 sõlmitud töövõtuleping nr 2-8/81, kus lepingu objektiks Värska valla teede remont 2008. a I etapp (tl I-49-52). AS Põlva Teed dokument „Värska vallale tehtud tööd seisuga 29.09.2008“ (tl I-53), mis on lepingupooltel allkirjastatud, näitab Velna teel teostatud töid. Seda, et tegemist on rajatisega, on kaebajad ka ise tunnistanud, lubades alustada maaparandustöödega (tl I-65). Vastustaja hinnangul kinnitavad ummistunud ja kinniküntud kraavid seda, et vaidlusalune tee on rajatis, kuna inimtegevuse tulemusena kasutusel oleva tee, mis kulges kuni Värska–Podmotsa teeni, juurde on rajatud kraavid juba varasemalt. - Velna tee on Värska valla munitsipaalomandis. Värska ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni akt (tl I-54) fikseerib ajavahemikus 20.– 22.01.1993 teostatud inventariseerimise käigus Värska ühismajandi varas Eesti Vabariigile kuuluva vara, mis on kinnitatud Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi poolt 15.03.1993. a dokumendiga nr 5-2-3/645.10 (tl I-55). Põllumajandusreformi komisjon on oma aktis teinud ettepanekud Eesti Vabariigile kuuluva vara edasise kasutamise kohta. Ettepanekute
5.punkti kohaselt kuulusid ametkondlikud teed munitsipaliseerimisele. Põllumajandusministeerium on kinnitanud tehtud ettepanekud ning kohustanud esitama vara munitsipaalomandusse üleandmise-vastuvõtmise aktid. Velna tee oli Värska sovhoosis kasutusel avalikult kasutatava ametkondliku teena, mida tõendab ka Värska sovhoosi maakasutusplaan ja see kuulus põllumajandusreformi käigus Värska valla munitsipaalomandisse andmisele Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi kinnitusel. Riigi vara munitsipaalomandusse andmise 23.07.1993. a aktist nr 185 (tl I-56-56p) nähtub, et antakse tasuta üle ametkondlikud teed maksumusega 5,5 tuhat krooni. Vara üleandjaks oli Värska sovhoosi esindaja direktor G. Mahla ja vara vastuvõtjaks Värska vallavanem P. Mäeste. Velna tee on Värska vallavolikogu 21.07.2006. a otsusega nr 20 „Värska valla üldplaneeringu kehtestamine“ vastuvõetud üldplaneeringu kohaselt kohalik tee. Üldplaneeringu otsust kaebajad vaidlustanud ei ole. Velna tee on kohaliku teena kantud Värska valla teeregistrisse. Teeseaduse (TeeS) § 51 kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri vallavolikogu otsusega ja § 11 lg 1 p 3 kohaselt registreeritakse kohalikud teed riiklikus teeregistris, mida ka Värska vallavolikogu oma 26.10.2006. a otsusega nr 44 tegi (tl I-57-58). Eeltoodust tulenevalt oli vastustaja seisukohal, et Värska vallale kuulub aastakümnete jooksul rekonstrueeritud Velna tee omandiõigus. 2) Maa munitsipaalomandisse andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaldamisel saab maavanem teostada üksnes otsustusdiskretsiooni. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väide kaalutlusõiguse mitteteostamise kohta. Riigi Statistika Keskbüroo 1939. aasta põllumajandusloenduse maalehe andmetest, mis on koostatud Järvesuu valla Velna küla maaüksuse Sillametsa (N 3) kohta nähtub, et maaüksus on koosnenud 4 lahusolevast tükist
(tl I-73-73p). Sellest järeldub, et Sillametsa talu maaüksus pole olnud üks tervik ja seega ei ole õige kaebajate väide, et Velna tee munitsipaalomandisse andmine kitsendaks täiendavalt kaebajate õigusi. Kolmandate isikute kaasamist maa munitsipaalomandisse andmise menetlusse ei ole nõutud. Samas on Värska vald kaebuse esitajaid siiski 12.08.2013. a kirjaga nr 5-3/773 (tl I-65-65p) informeerinud Velna tee munitsipaalomandisse taotlemisest. Seega ei ole õige kaebajate väide, et neid pole menetlusse kaasatud. 3) Vaide lahendamisel kaaluti erinevaid huvisid, nii avalikku kui erahuvi, küsides kohalikult omavalitsuselt arvamust tee laiuse vähendamise kohta Sillametsa talukompleksi vahetus läheduses, et võimalikult vähe riivata Sillametsa talu tulevaste omanike huve, kusjuures tegemist on kaebajate endi poolt väljendatud seisukohaga. Varasem menetlus maa munitsipaalomandisse andmisel oli läbi viidud piisava põhjalikkusega ja kaebajatel puudub alus nõuda kohalikule omavalitsusele kuuluva tee osas täiendavate tingimuste seadmist maa munitsipaalomandisse andmisel. Seetõttu ei olnud vajalik kaebajatelt veelkord küsida täiendavaid selgitusi vaidemenetluses. Samuti ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
9.Värska vald oli kaebusele esitatud vastuses (tl I-78-79) seisukohal, et Põlva maavanema korraldused on õiguspärased ning antud õigetel alustel. Sillametsa talumaa suurus on Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni (ÕVVTK Põlva) otsuse järgi 11,56 ha. Lahusmaatükk asub Määsovitsa külas ja moodustab sellest 3,31 hektarit. Sillametsa talumaast kulgeb Velna tee läbi umbes 320 m ulatuses. Arvutuslikult oleks teealust maad 0,19 ha. Tagastamata jääva maa eest makstakse kompensatsiooni seaduses ettenähtud korras. Velna tee läbib tagastatud talumaadest veel peale Sillametsa talumaa ka Mäe 8, Kopli 11, Suuremaa 14 ja Kopli 11a maid. Teemaad ei ole kellelegi tagastatud. AS Põlva Teed dokument „Värska vallale tehtud tööd seisuga 29.09.2008“, mis on lepingupooltel allkirjastatud, näitab Velna teel teostatud töid: kraavide kaevamine (sügavus 0,5 m) ja olemasoleva kraavi puhastamine 500 m2, maksumus 5040 krooni; kruusakate 0-32 (7 cm) m2, 4420 m2, maksumus 103874 krooni; teepervede koorimine 550 m2, maksumus 9900 krooni. Eelpool nimetatud ehitustöid tõestab Värska Vallavalitsuse koostatud kaart (tl I91) ning kaardil markeeritud piltidelt nähtub, et Sillametsa talumaast läbi kulgev Velna tee on kruusakattega tee, mille paremas servas on kaevatud kraav, mitte pinnastee, mis on kujunenud sõidukite pinnasel sõitmise tulemusena. Samuti on kruusakate Värska Vallavalitsuses põhivarana arvel, mida tõestab Värska Vallavalitsuse põhivarakaart (tl I-90). Seega on tegemist rajatisega ning kaebaja väide, et tegemist ei ole ehitatud teega, ei vasta tõele. Värska Vallavalitsus oli seisukohal, et Velna tee oli Värska sovhoosis kasutusel avalikult kasutatava ametkondliku teena ja see kuulus põllumajandusreformi käigus Värska valla munitsipaalomandisse andmisele Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi kinnitusel. Seda tõendab nii 01.02.1985. a Värska sovhoosi maakasutusplaan (tl I-41-43) kui ka riigi munitsipaalomandisse andmise akt nr 185 (tl I-54). Eelpool nimetatule ning tõestust leidnud asjaoludele tuginedes on Velna tee Värska Vallale kuuluv kruusakattega tee.
10.Tartu Halduskohus jättis 05.10.2015. a otsusega (tl I-122-125p) kaebuse rahuldamata. Maa munitsipaalomandisse andmine sõltub MaaRS § 28 lg 1 p 1 järgi kahe eelduse täitmisest: maal peab asuma hoone või rajatis ning hoone või rajatis peab olema munitsipaalomandis ehk kohaliku omavalitsuse omandis. Halduskohus leidis, et vaidlustatud teed saab lugeda rajatiseks ja see on kogumis leidnud tõendamist vastustaja poolt esitatud tõenditega. Nii nähtub Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest, et Velna tee on Eesti põhikaardil (aastad 1996–2007) märgistatud kohaliku teena, mitte pinnasteena (tl I-32). Kaardi tingmärkidest nähtub, et pinnastee on alanud alles
alates Sillametsa kinnistule järgneva Lepa kinnistu maadel. Lisaks on vastustaja esitanud Värska Vallavolikogu poolt 16.06.2005 kinnitatud valla teeregistri ja teehoiukava (tl I-47-48p), milles on märgitud valla teede rekonstrueerimis- ja ehitustööde objektina ka Velna tee (tee nr 9340008). Selles on Velna tee ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ette nähtud aastaks 2007 58 300 krooni. AS Põlva Teed on esitanud Värska vallale tööde ülevaate seisuga 29.09.2008, mille järgi oli tehtud 06.08.2008 sõlmitud töövõtulepingu alusel Velna tee remonti maksumusega 119 914 krooni. Töödena on aruandes märgitud kraavide kaevamine ja olemasoleva kraavi puhastamine 500 m2, kruusakatte panek 4420 m2 ja teepervede koorimine 550 m2. Seega on tee remondi käigus Velna tee kaetud kruusaga, samuti kaevatud kraave ja puhastatud olemasolevaid kraave. Millegagi ei ole tõendatud, et remonditöid tehti küll Velna tee osas, välja arvatud aga tee osas, mis läbib Sillemetsa talu maid. Ka vastustaja ja kaasatud isiku poolt esitatud fotodest nähtub, et Velna tee, seda ka Sillametsa maade osas, on kaetud kruusakattega (värvilised pildid tl 80-89). Sillametsa maid läbiva Velna tee osas (tl I-88-89) saab visuaalse vaatlusega tuvastada, et tee on kaetud kruusakattega. Tuvastatav on kruusateele omane maapinnast eristatav teekate. Kuna kruusakatte panekut teele on esitatud andmete järgi teostatud aastal 2008 (7 cm), siis võib arusaadavalt olla tee praeguseks selline, nagu esitatud fotodelt on näha. Seejuures ei ole erilist erinevust, millise Velna tee osa kohta on fotod tehtud. Eelnevast saab järeldada, et tegemist oli rajatisega, mis vastab ehitusseaduse (EhS v.r) § 2 lg-s 1 sätestatule. Vastustaja on seejuures õiguspäraselt osundanud kaebajate endi poolt väljendatule, lubades alustada ummistunud ja kinniküntud kraavide lahtikaevamist (tl I-65), tunnistades sellega, et Velna tee ka Sillametsa maade osas ei ole inimtegevusest puutumatu olnud. Kõike tõendeid hinnates kogumis ei saa kuidagi järeldada, et tee ja kraavid tekkisid sõidukite pinnasel sõitmise tagajärjel ja et tegemist oleks pinnasteega. Halduskohus selgitas, et maavanema 18.11.2014. a korralduses p-s 2 on märgitud, et Velna tee on kantud Värska valla teeregistrisse numbriga 9340064 ning et külavahetee kasutust 6 meetri laiuselt tõendab 1985. a Värska sovhoosi maakasutuse alusplaan, mis on valmistatud 19781981. a dešifreeritud fotoplaanide alusel. Muid asjaolusid vaidlustatud korralduses esitatud ei ole. Värska sovhoosi maakasutusplaanilt nähtub, et Velna tee on kantud plaanile külavaheteena, tingmärkide järgi laiusega 6 meetrit (tl I-41-42). Värska ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni akti kohaselt on teostatud 20.–22.01.1993 ühismajandi varade inventariseerimine, mille käigus on kindlaks tehtud Värska ühismajandi varas Eesti Vabariigile kuuluv vara. Selle vara hulgas on akti järgi ka ametkondlikud teed, mille osas on komisjon teinud aktis ettepaneku ametkondlikud teed munitsipaliseerida (tl I-54). EV Põllumajandusministeeriumi 15.03.1993. a kirjas nr 5-2-3/645 Värska ühismajandi reformikomisjonile on märgitud, et 28 objektist 23 objekti tuleb munitsipaliseerida ja 5 objekti asendada omavahendite arvel ehitatud ja munitsipaalomandusse antud vara katteks (tl I-55). Riigi vara munitsipaalomanduse andmise aktiga nr 185 alates 23.07.1993 on Värska sovhoosi direktor andnud Värska valla omandusse tasuta üle ametkondlikud teed maksumusega 5,5 tuhat krooni (tl I-56). Värska Vallavolikogu 26.10.2006. a otsusega nr 44 on kinnitatud Värska valla teeregister, mille kohaselt on valla teeregistris ka Velna tee nr 9340064 pikkusega 1190 meetrit registreeritud kohaliku teena (tl I57-58). Valla 2006. a üldplaneeringu järgi on Velna tee kohalik tee, ja seega avalikult kasutatav tee. TeeS § 51 kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri vallavolikogu otsusega ning kohalikud teed registreeritakse riiklikus registris. Valla teede 2008. a remondiplaani järgi on Velna tee kasutuses valla teena. Halduskohus leidis, et kuigi riigi vara Värska vallale munitsipaalomandisse andmise aktis 23.07.1993 ei ole Velna tee nimeliselt välja toodud, saab kõigi juba eelpool välja toodud tõendite alusel järeldada, et valla omandisse anti teiste ühismajandi kasutuses olnud ametkondlikud teede hulgas ka Velna tee. Ei ole loogiline, et kuna riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktis ei ole ühtegi teed nimeliselt välja toodud, siis ei ole ühtki varasemalt ühismajandi kasutuses olnud teed valla omandisse üle läinud. Kõik alates 1993 esitatud dokumendid näitavad, et Värska vald on Velna teed käsitlenud kui vallale kuuluvat teed. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud maamõõtja e-kiri jaanuarist 2010 ei kinnita,
et Värska vald oleks sel ajal olnud teisel ametlikul seisukohal (tl I-108). Valla esindaja kinnitusel oli tegemist maamõõtja poolt esitatud plaaniga, mida ei ole vald kunagi kooskõlastanud ega mille aluseks ei olnud valla ettepanekut. Halduskohus leidis, et ka kaebaja etteheited vaidlustatud korralduse vormilise külje osas (ei ole välja toodud korralduse faktiline alus, ei ole teostatud kaalutlusõigust) ei ole aluseks korralduse tühistamiseks. Halduskohus selgitas, et maavanema korralduse adressaadiks on olnud Värska Vallavalitsus, mitte kaebajad. Maavanem sai taotluse läbi vaatamisel kas nõustuda taotlusega või keelduda. Vastustaja on välja toonud, et Sillametsa talu maad on ka enne võõrandamist koosnenud neljast lahus olevast katastriüksusest. Seega pole Sillametsa kinnistu kunagi tervik olnud. Mis puudutab kinnistu tervikut poolitavat teed, siis on oluline, et see tee peab kindlustama ligipääsu ka Sillametsa talust tagapool asuvale kinnistule. Poolte seletuse järgi, mida tõendavad ka esitatud kardimaterjalid, puudub järgmisel kinnistul (Lepa) muu väljapääs avalikule teel. Seega tuleb arvestada ka avaliku huviga, mille kaitsmine on valla kohustus. Kaebajad peavad tahestahtmata taluma olukorda, kus nende maad läbib tee, mida on õigustatud teised isikud kasutama. Kuna talumaid läbiv tee eeldatav kasutamine on seotud peamiselt järgneva kinnistuga, siis ei saa sel teelõigul liiklemist pidada intensiivseks. Esitatud kaardimaterjali järgi kasutavad kaebajad vaidlustatud korraldusega hõlmatud Velna teed kui valla teed ka osades, kus see poolitab kinnistuid ning millede osas toimub samuti maa munitsipaalomandisse Õige on kaebajate seisukoht, et maavalitsusele 16.01.2015 esitatud vaides (tl I-74-76), ei ole kaebajad selgesõnaliselt kompromissettepanekut teemaa munitsipaliseerimiseks 4 meetri ulatuses teinud. Samas on kaebajad märkinud, et nad on varasemalt Värska vallale esitanud seisukoha, et nad oleksid valmis Velna tee maa-alast loobuma, kui tee laius oleks Sillametsa (otsuses ekslikult märgitud Sillaotsa) maaüksuse õueala läheduses 4 meetrit ning tee laius väheneks õuealaga piirneva tee arvel. Kaebajad on vaides ka märkinud, et nad on ka täna valmis leidma olukorra lahendamiseks kompromissi. Nähtuvalt maavalitsuse vaideotsusest ja maavanema 16.02.2015. a korraldusest, on vastustaja võtnud kaebajate seisukohta kui kindlat ettepaneku pakkumist. Lahendusega on olnud nõus ka Värska Vallavalitsus. Halduskohus ei pidanud võimalikuks tühistada maavanema 18.11.2014 põhikorraldust maa munitsipaalomandisse andmiseks, ja seega jättis rahuldamata ka kaebuse maavanema 16.02.2015. a korralduse tühistamise nõudes. Viimase korralduse puhul on tegemist varasema korralduse muudatusega, millega on tagatud kaebajatele võimalus tagasi saada maad suuremas ulatuses, kui maavanema 18.11.2014. a korraldusest tulenevalt. Seega on tegemist kaebajaid soodustava haldusaktiga, mis kaebajate õigusi maavanema 18.11.2014. a korraldusest eraldiseisvalt ei riku. Eelnevast lähtudes jättis halduskohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ka Põlva Maavalitsuse 16.02.2015. a vaideotsuse tühistamise nõudes, sest vaideotsus eraldiseisvalt kaebajate õigusi ei riku.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu otsusele hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl I132-136, 179-179p), milles paluvad halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 1) Sillametsa talu maadel kulgev Velna tee ei ole rajatis. Asjaolu, kas vastaval maal on kunagi rajatis asunud, ei oma tähtsust ega anna alust vastava maa munitsipaalomandisse andmiseks. Halduskohus tuvastas fotode visuaalse vaatluse teel, et vaidlusalune Velna tee osa on kruusatee. Halduskohus oleks pidanud selleks viima läbi paikvaatluse. Vajadusel oleks halduskohtul olnud võimalik kaasata menetlusse eriteadmistega isik arvamuse andmiseks. Kaebajad väidavad, et asjaolu, et Sillametsa talu maadele on kunagi rajatud kraavid, ei tõenda seda, et Velna tee on Sillametsa talu maid läbivas osas rajatis. Inimtegevuse tulemusena on
Sillametsa talu maadele rajatud elamu, aed jne. Samuti asusid maatükil veel saun ja rehielamu, mis on nüüdseks hävinud. Sillametsa talu lahustükil asuv kõnealune kraav on rajatud sinna juba sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ning see ei asu vaidlusaluse Velna teega mitte paralleelselt, vaid risti. Nõukogude ajal asus ühel osal talumaast Värska sovhoosi põld ning maaharimise käigus künti see kraav korduvalt nö. põlluks, mis on praegu osaliselt võsastunud. Puuduvad tõendid, et Velna teed oleks 2008. aastal rekonstrueeritud ja ehitatud täies ulatuses. 2) Velna tee ei kuulu Sillametsa talu maid läbivas osas Värska vallale. Puuduvad tõendid, et Velna tee omandiõigus on antud üle Värska vallale ja et Värska vald on Velna tee omanik. Vaidlustatud korralduses Velna tee omandiõiguse küsimust puudutatud ei ole. Vastustaja on osundatud küsimust käsitlenud alles vaideotsuses. Üheski halduskohtu poolt nimetatud dokumendis ei ole Velna teed nimetatud ega Velna tee omandiõiguse üleandmist Värska vallale käsitletud. Halduskohtu otsuses ei ole käsitletud seda, milliseid teid loeti ametkondlikeks teedeks ega seda, kas Velna tee vastas ametkondlike teede tunnustele. Värska sovhoosi direktori 23.07.1993. a akti kohaselt kuulub akti juurde inventarikaart. Vastavat inventarikaarti koos aktiga kohtule esitatud ei ole. Teeregistri kanded ning valla üldplaneeringus ja remondiplaanis sisalduv info Velna tee kasutuse kohta ei tõenda rajatise omandiõigust. Värska valla Velna teega seonduv käitumine ja/või Velna teed puudutavad arvamused ei ole ega saa olla aluseks Velna tee Värska valla omandisse kuulumise tuvastamisel. Sillametsa maade tagastamismenetluses Värska vallale esitatud katastrimõõdistamise toimiku asendiplaanide kohaselt, millised olid kooskõlastatud Värska valla poolt, pidi Velna tee maaala jääma tagastatavate Sillametsa talu maade koosseisu. Seejuures aktsepteeris Värska vald lahendust, mille kohaselt oli võimalik olemasoleva tee nö nihutamine Sillametsa maaüksuse piirile lähemale, et see ei piirneks Sillametsa ehitisi ümbritseva aia ja õuealaga. Osundatud lahenduse kooskõlastamisel Värska valla poolt ei tõusetunud kunagi küsimust Velna tee kuuluvusest Värska vallale. 3) Korraldus ei vasta haldusaktile esitavatele nõuetele. Velna tee omandiõiguse küsimust korralduses käsitletud ei ole. Kaebajad on seisukohal, et kohtuotsus ei ole osas, mis puudutab vaidlustatud haldusaktide formaalset õiguspärasust, põhjendatud ja seaduslik. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kaebuses esitatud kaalutlusõigust puudutavat küsimust otsuses selgesõnaliselt üldse käsitlenud. 4) See, et Sillametsa kinnistu on koosnenud lahus olevatest katastriüksustest, ei ole asjaolu, mis annaks aluse ja õigustuse katastriüksusi veelgi jagada. Halduskohus on osundanud sellele, et Velna tee peab kindlustama ligipääsu ka Sillametsa talust tagapool asuvale kinnistule ning et arvestada tuleb ka avaliku huviga, mille kaitsmine on valla kohustus. Kaebajad väidavad, et ühe kinnistu omaniku huvi juurdepääsule avalikult kasutatavale teele ei ole avalik huvi. Kaebajad on teadlikud, et Lepa kinnistu vajab juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Vastava juurdepääsu tagamiseks ei ole aga vajalik Velna tee aluse maa munitsipaalomandisse andmine. Juurdepääsutee tagamine Lepa kinnistule on võimalik eraõiguslike kokkulepete alusel.
12.Põlva maavanem palub apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl I-145-146 p, 163-164) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi oma varasemalt esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde ning juhib kohtu tähelepanu, et isegi juhul, kui tee oleks kaebajate omanduses, peaksid kaebajad teeniva kinnisasja omanikena igal juhul taluma valitseva kinnisasja kasuks tee kasutamisest tulenevaid omandiõiguse teostamise kitsendusi. 1) Kohtumenetluse käigus esitatud fotod annavad piisava kindluse, et tegemist on rajatisega, kuna vastustaja on vaide lahendamise käigus teostanud ka Velna tee osas paikvaatluse. Eriteadmistega isiku kaasamine arvamuse andmiseks ei ole vajalik. 2) Velna tee kuulub Värska vallale, sh osas, mis läbib Sillametsa talu maid. Vastustaja on seisukohal, et Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-44-05 p-s 12 esitatud seisukohad on kohaldatavad ka
käesolevale vaidlusele ning maa teemaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis maareformi seaduse vastuvõtmise ajal faktiliselt teemaa funktsioone. Velna tee on olnud 01.11.1991. a seisuga, st ajal mil jõustus MaaRS, Värska sovhoosi omandis, kes põllumajandusreformi käigus on selle üle andnud kohaliku omavalitsusele ning see on esitatud dokumentidega ka tõendatud. Seega kuulub Värska vallale aastakümnete jooksul rekonstrueeritud Velna tee omandiõigus. 3) Kaebajad ei kasuta vastustajale teadaolevalt Sillametsa talu elukohana ja seega ei saa kaebajatele olla ülemäära koormavaks ei tee paiknemine ega ka asjaolu, et tee on munitsipaalomandis, mis omakorda on soodsam ka kaebajatele, kes ei pea sel juhul vastutama tee seisundi ega heakorra eest. Tee korrashoiuga on senini tegelenud kohalik omavalitsus ning on vastustajale teadaolevalt seda valmis tegema ka edaspidi. 4) Maa munitsipaalomandisse andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, kus haldusakti adressaadiks on kohalik omavalitsus. Samuti jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde, mis puudutavad kaalutlusõiguse teostamist ja kaasamist ning nõustub siinkohal halduskohtu seisukohtadega. 5) Täiendavas seisukohas esitas maavanem ringkonnakohtule Eesti NSV Põlva Rajooni Värska sovhoosi siseteede skeemi aastateks 1985, 1990 ja 2005 koos sinna juurde kuuluva kaardimaterjaliga ja selgitas, et sellest nähtub, et Velna tee, sh Sillametsa talu maid läbivas osas, on ametkondliku teena kuulunud Värska sovhoosile ning see on ka 1993. a üle antud Värska vallale.
13.Värska vald jääb apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl I-152152p, 186-187) varem esitatud seisukohtade juurde ja lisab järgmist. Värska vallale jääb arusaamatuks, millisest lahustükil olevast kraavist räägitakse apellatsioonkaebuses. Sillametsa maal, millel asuvad hooned ja millest kulgeb üle Velna tee, on Värska vald viidanud kraavile, mis on Velne tee servas ja mis on nähtav ka kohtule esitatud fotodelt (tl I-80-89). Velna tee kogupikkus on 1 km ja üle Sillametsa talu maa kulgev teelõik on umbes 314 m. Velna tee rekonstrueerimis- ja ehitusöid on tehtud kogu tee ulatuses 2008. aastal. Värska vald ei ole kooskõlastanud katastrimõõdistamise toimikus olevat asendiplaani ega ole nõustunud tee nihutamisega. Värska vald ei nõustu kaebajate väitega, et katastriüksus, millel asub kaebajate elamu, on 2,3 hektarit. Elamuga katastriüksus on üle 6 ha ning maa, mis jääks teisele poole Velna teed, on umbes 1,5 ha. Kui tee mõõdetakse 6 m laiuselt, vähendab see tagastatava maa pindala 0,19 ha. Värska vald selgitab vastuse täpsustuses, et Värska valla teede remondi 2008. a lihthanke dokumendist nähtub, et hinnapakkumist küsiti Velna tee remondiks. Hankedokumentide lk 10 on toodud kaardimaterjal, kus on näha soovitud tööde teostus kogu Velna tee osas. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on näha teostatud tööd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, välja arvatud otsuse p 27 osas, milles halduskohus on käsitlenud Põlva maavanema 18.11.2014. a korralduse nr 1-1/2014/590 formaalset õiguspärasust. Osas, milles ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega nõustub, ei pea kohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas Põlva maavanema 18.11.2014. a korraldus nr 1-1/2014/590 on nõuetele vastavas ulatuses põhjendatud. Maavanem on tuginenud sellele, et haldusakt oli adresseeritud Värska vallale, kelle taotlus rahuldati, mistõttu polnud põhjalikum põhjendus vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui MaaRS § 28 lg 1 p 1 tingimused oleksid ilma kahtluseta täidetud, tuleks Põlva maavanema 18.11.2014. a korralduses sisalduvaid nappe põhjendusi pidada piisavaks, sest maareformi seadus näeb ette, et munitsipaalomandis oleva rajatise alune ja seda teenindav maa tuleb anda munitsipaalomandisse. Kui aga, nagu käesoleval juhul, ei ole dokumentaalselt üheselt tõendatud, et rajatis on munitsipaalomandis, ja omandireformi õigustatud subjekt soovib samuti vaidlusalust maad endale, nagu nähtus korralduse andmise ajal kaebajate 03.09.2013. a kuupäeva kandvast kirjast Värska Vallavalitsusele (tl I-65-65p), peab korraldusest tulenema ka see, miks maavanem on seisukohal, et vald on rajatise omanik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4 järgi kehtib erand haldusakti põhjendamise kohustusest siis, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kaebajatel on omandireformi õigustatud subjektidena subjektiivne õigus Sillametsa kinnistu maaüksuse tagastamisele. Sillametsa maaüksust läbiva tee aluse maa munitsipaliseerimise otsus riivab seega kaebajate kui kolmandate isikute õigusi, kuna neile tagastatav maa väheneb munitsipaliseeritava maa võrra. Järelikult ei oleks tohtinud maavanem käesolevat haldusakti anda ilma piisava põhjenduseta, mille kohaselt on vaidlusaluse rajatise omanik Värska vald. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Põlva maavanema 18.11.2014. a korraldus nr 1-1/2014/590 on formaalselt õigusvastane.
17.Erandkorras ei saa HMS § 58 järgi nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui menetlusvõi vorminõuete rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on see erand kohalduv. Lisaks halduskohtu otsuse põhjendustele, peab ringkonnakohus vajalikuks lisada järgmist.
18.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Sillametsa maaüksust läbiv tee on rajatis. Rajatise mõiste määratleb MaaRS § 6 lg 3, mille esimese ja teise lause järgi on ehitis maareformiseaduse tähenduses aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba; ehitis on hoone või rajatis. MaaRS § 6 lg 3 varasem redaktsioon sisaldas lisaks viidet ehitusseadusele, tekitades küsimuse, millisest ehitusseaduse redaktsioonist peaks kohus lähtuma. Ringkonnakohus märgib, et 1995. a planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 38, 2002. a ehitusseaduse § 2 lg-s 1 ja 2015. a ehitusseadustiku §-s 3 sätestatud definitsioonid ei erine üksteisest sedavõrd märkimisväärselt, et ringkonnakohus peaks hakkama nende vahel valima.
19.Kaebajad ei nõustu, et Velna tee on Sillametsa maaüksust läbivas osas rajatis, vaid väidavad, et tegemist on ainult parendatud pinnasteega. Vastustaja on seevastu veendunud, et tegemist on rajatisega. Vastustaja arvates tuleb lähtuda sellest, et tegemist on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud tervikliku asjaga, mis vastab 2015. a ehitusseadustiku § 92 lg-s 1 sätestatud tingimustele, st on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja lähtekohaga rajatise määratlemiseks. Tee definitsiooni puhul ei saa olla määravaks, kas teel on kruusakate või ei ole. Eesti maapiirkondades on suur hulk teid, mille katte liiki ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Riigikohus on leidnud, et tee võib olla ka lihtsalt pikaajalise kasutamise käigus tekkinud ning selle rajaja ei pruugi seega olla alati tuvastatav (RKHKo 06.03.2007, 3-3-1-94-06, p 14). Ringkonnakohus järeldab sellest, et ka tee määratluse puhul tuleb sellest tulenevalt lähtuda eesmärgist, milleks kõnealust asja kasutatakse. Sellest lähtuvalt on äratuntava kruusatee puhul ilmselt raske kummutada selle tee omadust ning selle olemasolul tuleks ka rajatise olemasolu
jaatada. Kuid rajatisega võib olla tegu ka siis, kui teekate ei ole üheselt määratletav nagu käesoleval juhul. Vastustaja esitatud 1982. a Värska sovhoosi siseteede skeemi tekstiosast (tl I-165-172) nähtub, et Velna teel ei olnud 1982. aastal musta ega kruusakatet (tl I-170) ning samuti, et pinnasteena ei olnud seda projekteeritud (tl I-168). Ringkonnakohtus peetud istungil väitis kaebaja, et enne aastat 1991 oli vaidlusalusel kohal põld. Seda väidet ei kinnita aga kaebaja enda poolt esitatud arvamus, mis sisaldab ka väljavõtteid 1934., 1948., 1964. ja 1974. aasta kaartidest (tl I-180-182p). Kuigi neile kaardiväljavõtetele ei ole lisatud leppemärkide selgitusi, on neil alates 1948. aastast ometi Sillametsa maaüksuse kohal pidev joon, mis reeglina tähistab teed. 1934. a kaardil, millel on Velna tee arvamuse andja andmetel esmakordselt tähistatud, on Sillametsa maaüksuse kohal katkendlik joon, kuid ette poole jääva Velna külani ja küla kohal pidev joon. 1974. a kaardil on Velna külast üle Sillametsa maaüksuse kuni Lepa maaüksuseni pidev joon ja sealt edasi katkendlik joon. Ringkonnakohus viitab samuti 1985. a Värska sovhoosi teede kaardile (tl I-41-43), millelt nähtuvalt läbib teed tähistav pidev joon Velna küla ja Sillametsa maaüksust ning lõppeb Lepa maaüksusel, mis jääb kaebajate maaüksusest tahapoole (tl I-41p).
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et teekraavide ja truupide olemasolu või puudumine ei ole tee olemasolu seisukohalt otsustava tähtsusega, kuna neid ei kasutata inimeste, sõidukite ega loomade liikumiseks ega liiklemiseks. Teekraavide ja/või truupide olemasolu on vaid üks võimalik argument kinnitamaks tee olemasolu, kuid nende puudumisest ei saa järeldada tee kui rajatise puudumist. Ühel vastusena kaebusele esitatud fotol (tl I-38) ja ühel Värska valla esitatud fotol (tl I-87) on teega paralleelselt kulgev kraavile sarnanev süvend kaebajate hoonete läheduses näha. Samuti on kaebajad vaideotsuse järgi 2013. aastal Värska vallale saadetud kirjas väitnud, et kraavid on ummistunud ja kinniküntud (tl I-65-65p), millega nad kaudselt möönsid kraavide olemasolu. Apellatsioonkaebuses on kaebajad väitnud, et Sillametsa talu lahustükil asuv kraav on rajatud sinna juba sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ning see asub vaidlusaluse Velna teega risti. Kohus ei pidanud käesolevas asjas siiski vajalikuks kontrollida kraavide ja truupide paiknemist, olemasolu või puudumist Sillametsa maaüksusel, sest kohus jõudis ilma selleta veendumusele, et Velna tee puhul on tegemist rajatisega.
21.Kaebajate poolt ringkonnakohtule esitatud arvamusest tulenevalt on Sillametsa maaüksusel tee parendamiseks kasutatud savikat liiva ja kruusa, kusjuures kruusakihi paksus on ebaühtlane; kruusakiht on mõne sentimeetri paksune ja liivaga segunenud. Ringkonnakohus peab seda usutavaks, sest see on vastavuses ka istungil vaadeldud 2011. aastast ja 2015. aastast pärinevatelt fotodelt jääva muljega (tl I-80-89, II-1-6). Ringkonnakohus peab usutavaks ka Värska valla poolt esitatud tõendeid, mille kohaselt on 2008. aastal teostatud Velna tee ulatuslikum remont. See nähtub Värska Vallavalitsuse valla teede 2008. a remondi I etapi pakkumise kutse dokumentidest (tl I-50-51, 188-195), AS Põlva Teed hinnapakkumisest (tl I-51p-52), töövõtulepinguste nr 2-8/81 (tl I-49-49p) ja teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktist (tl I-53-53p). Pakkumise kutse dokumendid hõlmasid ka Velna tee (tl I-192p). Nii AS Põlva Teed hinnapakkumises kui ka teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktis on mainitud Velna teed. Remondi teostamine kinnitab, et tegemist oli juba enne seda rajatisega. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu Google’i kaardirakendusest saadud 2011. a fotodele, millel on kujutatud tee lõppemist Lepa kinnistul (tl II-7-8). Eelnimetatud ja viimati nimetatud fotode võrdlus kinnitab muljet, et Velna küla ja Sillametsa maaüksust läbivas osas on tee ühesugune, Lepa kinnistult algab aga ilmselt hooldamata ja eritehnikata läbimatu pinnaskattega tee, mida ei saa rajatiseks pidada.
22.Eelnevalt nimetatud tõendeid kogumis hinnates jõudis ringkonnakohus veendumusele, et Sillametsa maaüksust läbivas osas oli piisava tõenäosusega 1991. aastal ja on ilmselgelt ka
käesoleval ajal tegemist rajatisega, sest tegu on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud tervikliku asjaga, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et Velna tee kuulub Värska vallale. Värska vald on oma omandiõiguse tõendamiseks esitanud Värska sovhoosi teede kaardi, mis pärineb 1985. aastast (tl I-41-43), dateerimata akti „Värska ühismajandi [loetamatu] Eesti Vabariigile kuuluva vara kindlaksmääramise kohta“, mille allkirjad ei ole loetavad ja mida vastustaja nimetab põllumajandusreformi komisjoni aktiks (tl I-54), Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi 15.03.1993. a teate nr 5-2-3/645, millele on alla kirjutanud riigivarade haldamise büroo juhataja M. Kongas (tl I-55), ning 23.07.1993. a riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti nr 185, millele on vara üleandjana alla kirjutanud Värska sovhoosi direktor G. Mahla ja vara vastuvõtjana Värska vallanvanem P. Mäeste (tl I-56-56p). Kaebaja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et põllumajandusministeeriumi akti järgi anti üle 28-st objektist 23 objekti vastavalt lisale nr 3, mis ei ole säilinud, ning et riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti juurde kuulus inventarikaart, mis samuti ei ole säilinud. Velna tee on märgitud üksnes väidetaval 1985. a Värska sovhoosi teede kaardil. Viimase osas nendib kohus, et selle kaardi osas tekitab kahtlust tiitelleht, sest 1985. aastal oleks vaevalt saanud sovhoosi teede kaardi pealkirjaks panna: „Eesti Vabariik Põlva maakond Värska sovhoos“. Siiski on kaardi sisuline osa piisavalt usutav, et kasutada seda tõendina. Eripärast tiitellehte võib samuti selgitada asjaolu, et tegemist on väljavõttega maakasutuse alusplaanist, mis valmistati 1978.-1981. a dešifreeritud fotoplaanide andmetel, nagu nähtub kaardile tehtud käekirjalistest märkustest ja kaardi serval olevatest selgitustest (tl I-43). Vastustaja esitas ringkonnakohtu nõude peale Eesti NSV Põlva rajooni Värska sovhoosi siseteede skeemi aastateks 1985, 1990 ja 2005 (tl I-165-176). Selle osaks olevas tabelis nr 6 (tl I-170) on Velna teed samuti mainitud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et esitatud dokumentaalsete tõenditega üksi ei ole Värska valla omand piisavalt tõendatud. Samas ei ole ka vastupidine tõendatud, st et Värska vald ei saanud Velna tee omanikuks. Ringkonnakohus loeb dokumentaalselt tõendatuks selle, et Velna tee oli osa Värska sovhoosi teedevõrgust ja kuulus Värska sovhoosile.
24.Asjaolusid arvestades tulevad käesoleval juhul Velna tee omanikena kõne alla üksnes riik, Värska sovhoosi õigusjärglane ja Värska vald. Põllumajandusministeeriumi 15.03.1993. a teate kohaselt ühtegi objekti kellelegi kolmandale üle ei antud. Samuti puuduvad andmed Värska sovhoosi võimalike õigusjärglaste kohta. Riik, keda esindab vastustaja, ei pea ennast Velna tee omanikuks. Samas on Värska vald pidanud ennast Velna tee valdajaks ja käitunud omanikuna. Kaebaja märkis ringkonnakohtu istungil: „Paari aastakümne jooksul on seda [st Velna] teed parendatud. Alates 1990.-ndate algusest on see tee selline nagu praegu.“ Ringkonnakohus peab usutavaks seda, et alates 1990.-ndate algusest on tee seisukord paranenud. Milline täpselt oli tee seisukord enne 1990. aastat, ei ole enam võimalik täpselt kindlaks teha, aga see ei ole ka määrav. Ringkonnakohus peab usutavaks, et 1990.-ndate algusest saati on Velna teed korras hoidnud Värska vald, kes on esitanud kohtule tõendid 2008. a remonttööde teostamise kohta. Värska valla käitumist omanikuna kinnitab ka Värska vallavolikogu 16.06.2005. a otsus nr 19 „Värska valla teeregistri ja teehoiukava kinnitamine“ (tl I-47-48p). Teehoiukava objektide nimekirja 11. real on mainitud Velna tee ning veerus 9 nähti 2007. aastaks ette 58 300 krooni. Värska vallavolikogu 26.10.2006. a otsuse nr 44 „Värska valla teeregistri muudatuste kinnitamine“ (tl I-57-58) järgi on Velna tee pikkusega 1190 m Värska valla tee. Seda otsust kaebajad vaidlustanud ei ole. Samuti on Velna tee 2006. aastast pärineva Värska valla üldplaneeringu1 kaartidel nr 1, 4, 5 ja 6 selgesti kogu pikkuses teena äratuntav. Toimikus on ka väljavõte Värska valla põhivara kaardist, mille järgi on 30.09.2008 Velna tee pikkusega 1105 m ja laiusega 4 m Värska valla põhivarana arvele võetud (tl I-90). Lõpuks kinnitab ka tee säilimine
https://www.riigiteataja.ee/akt/1057621.
1993. aastast saati seda, et teed on hooldatud. Kui Värska vald ei oleks Velna teed vahepeal hooldanud, oleks see tõenäoliselt samamoodi kinni kasvanud kui Lepa kinnistult edasi viiv teeosa, mis poolte kinnitusel on täna läbimatu.
25.Nimetatud tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et Velna tee oli enne 1991. aastat olemas ja eesmärgipärases kasutuses ning on seda järjepidevalt olnud kuni tänaseni välja. Ringkonnakohus leiab, et kuna Värska vald on Velna teed 1993. aastast saati vallanud ja seda hooldanud, siis koosmõjus esitatud dokumentidega tuleb asuda seisukohale, et Velna tee on selle kogupikkuses Värska valla omandis.
26.Kaebaja väidab jätkuvalt, et Sillametsa maade tagastamismenetluses Värska vallale esitatud katastrimõõdistamise toimiku asendiplaanide kohaselt, millised olid kooskõlastatud Värska valla poolt, pidi Velna tee maa-ala jääma tagastatavate Sillametsa talu maade koosseisu. Samas ei ole kaebaja ühtegi vastava kooskõlastusega asendiplaani kohtule esitanud. Vastustaja ja kolmas isik on vaidlustanud kooskõlastuse olemasolu. Kaebaja esitatud H.L. 29.01.2010. a e-kiri (tl I-108) ei ole aga tõendina piisav, sest see ei kinnita kuidagi väidetud valla kooskõlastust tee jäämisele tagastatava Sillametsa maaüksuse koosseisu. Järelikult on need kaebaja väited tõendamata.
27.Veel on kaebajad asunud väitma, et ühe kinnistu omaniku huvi juurdepääsule avalikult kasutatavale teele ei ole avalik huvi. Silmas on peetud pääsu Lepa kinnistule, mille osas pakuvad kaebajad võimalust tagada juurdepääsutee eraõiguslike kokkulepete alusel. Ringkonnakohus leiab, et eraõiguslikud kokkulepped ei ole käesoleva vaidluse küsimus. Kohus leiab, et avalik huvi on ka juurdepääsu tagamine ühele kinnistule, millel asub elumaja, sest kõigil inimasustusega kinnistutel peab tarbetute tülide ja vaidluste ennetamiseks olema ligipääs avalikult kasutatavale teele.
28.Kuna Velna tee on Värska valla omandis, ei saanud Põlva maavanem MaaRS § 25 lg 1 ja § 28 lg 1 p 1 järgi teha teistsugust otsust. Niisiis tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
29.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.