lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10102/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 25.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-16-10102/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
REMELL GRUPP OÜ11329513(Hageja)Gridens Technologies OÜ12628465

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-16-10102

Tsiviilasi

Remell Grupp OÜ hagi Reino Villand'i vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse, viivise ja intressi nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Remell Grupp OÜ, registrikood 11329513, asukoht Koidu 87-2, 10139 Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, e-post * Kostja Reino Villand, isikukood *, elukoht *, e-post *, *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

riigilõivu

tagastamine,

RESOLUTSIOON

I.Kinnitada hageja Remell Grupp OÜ ja kostja Reino Villand vahel 16.09.2016 kohtule esitatud kompromiss alljärgnevas:

1.Kostja ja hageja lepivad kokku, et kostja tasub hagejale põhinõudena 5000.- eurot ja kõrvalnõuetest kokkuleppesummana 3175.- eurot ja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, st 325.-eurot.
2.Punktis 1 nimetatud summa kohustub kostja tasuma 16.01.2017a.
3.Kui kostja ei tasu punktis 1 nimetatud summat punktis 2 nimetatud tähtajaks on hagejal õigus täitemenetluse kaudu realiseerida kostjale kuuluvad osad OÜ-s Gridens Technologies OÜ, registrikood 12628465.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kostja ja hageja lepivad kokku, et punktis 3 nimetatud vara realiseerimise ajaks on 16.04.2017 ning kui selle aja jooksul ei suudeta punktis 1 nimetatud nõudeid rahuldada, siis on hagejal õigus alustada täitemenetlust teiste kostjale kuuluvate varade suhtes, kui kostja ei tasu nõuet hiljemalt 30.04.2017.
5.Hagejal on õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata põhisummalt kui kostja ei täida rahalist kohustust hiljemalt 30.04.2017a. Viivist arvestatakse alates 01.05.2017a kuni põhinõude kohustuse täitmiseni.
6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS §-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. II. Tühistada 07.11.2016 kell 13.00 määratud kohtuistung käesolevas tsiviilasjas. III. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada tsiviilasja menetlus. IV. Määrus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud kompromissis kokku lepitud riigilõiv summas 325 eurot, mis jääb kostja kanda.
2.Hagejale tagastada kohtumääruse jõustumisel riigilõiv summas 325 eurot hageja arveldusarvele * * Pangas. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 01.07.2016. a esitas Remell Grupp OÜ Harju Maakohtule hagi Reino Villand'i vastu võlgnevuse, viivise ja intressi väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on 10.07.2014. a sõlmitud laenuleping nr *, mille alusel said kostja Reino Villand ja Revi Ehitus OÜ hagejalt laenu 5000 eurot, tagasimakse tähtajaga 11.08.2014.a, 28.08.2016. a määrusega Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas. 16.09.2016 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlusse. 24.10.2016 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi:
1.Kostja ja hageja lepivad kokku, et kostja tasub hagejale põhinõudena 5000.- eurot ja kõrvalnõuetest kokkuleppesummana 3175.- eurot ja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, st 325.- eurot.
2.Punktis 1 nimetatud summa kohustub kostja tasuma 16.01.2017a.
3.Kui kostja ei tasu punktis 1 nimetatud summat punktis 2 nimetatud tähtajaks on hagejal õigus täitemenetluse kaudu realiseerida kostjale kuuluvad osad OÜ-s Gridens Technologies OÜ, registrikood 12628465.
4.Kostja ja hageja lepivad kokku, et punktis 3 nimetatud vara realiseerimise ajaks on 16.04.2017 ning kui selle aja jooksul ei suudeta punktis 1 nimetatud nõudeid rahuldada, siis on hagejal õigus alustada täitemenetlust teiste kostjale kuuluvate varade suhtes, kui kostja ei tasu nõuet hiljemalt 30.04.2017.
5.Hagejal on õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata põhisummalt kui kostja ei täida rahalist kohustust hiljemalt 30.04.2017a. Viivist arvestatakse alates 01.05.2017a kuni põhinõude kohustuse täitmiseni.
6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS §-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
8.Pooled esitavad käesoleva kompromissi kinnitamiseks Pärnu Maakohtule ühes taotlusega lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-16-10102 menetlus.
9.Hageja palub Pärnu Maakohut kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada hagejale kohtusse hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 325.- eurot hageja arvelduskontole * * Pangas.
10.Pooled on TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele 2 (kahe) päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigust lühendada kahele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 325 eurot. Muud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.06.2016 riigilõivu summas 650 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale riigilõiv summas 325 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nr arveldusarvele * * Pangas.

Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja