Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1726
Haldusasi
ML kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks anda kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse punktides 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teavet
Menetlusosalised
Kaebaja – ML Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ML apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ML apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1726 muutmata.
2.ML riigilõiv summas 15 eurot jätta riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-1726 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ML pöördus 10.03.2015 Tallinna Vangla direktori poole selgitustaotlusega, milles palus selgitada: 1) mitu kokka on kinnipeetavate sööklas korraga ühel päeval; 2) mis kellaajast mis kellaajani ning mis päevadel kokad töötavad; 3) mis kellaaegadel valmistatakse hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök; 4) mitu vahetust on kinnipeetavatel sööklas töötades; 5) mitu kinnipeetavat on ühes vahetuses, kes tegelevad toiduvalmistamisega; 6) mitu vahetust on kinnipeetavate sööklas kokkadel; 7) kes võtab lihakoguse vastu laost kinnipeetavate jaoks toidu valmistamiseks; 8) mitu valvurit on sööklas ühes vahetuses ning kui pikk on vahetus; 9) missuguseid toite valmistavad kinnipeetavad; 10) mis roll on kokal söögi tegemisel; 11) kas kokad kontrollivad kinnipeetavatele valmistatavat toitu; 12) kas kokad aitavad kinnipeetavaid toidu valmistamisel; 13) kus ja kes jagab katlast erinevatesse pottidesse sööki.
2.Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja vastas selgitustaotlusele 06.04.2015 kirjaga nr 5-18/15/7925-2, milles selgitas, et: 1) hommikusöök valmistatakse ajavahemikus 23.00‒04.30, lõunasöök ajavahemikus 05.30‒10.30 ning õhtusöök ajavahemikus 13.00‒16.00; 2) laost võtab kinnipeetavate söökla tarbeks lihatooteid vastu söökla kokk koos kinnipeetavatest abitöölistega vanglaametniku järelevalve all; 3) kinnipeetavatest abitöölised valmistavad termiliseks töötlemiseks ette köögi- ja juurvilju ning teisi toiduaineid, samuti abistavad nad koka juhendamisel toidutegemise valmistamisel köögi kateldes ja praepannidel; 4) söökla kokk valmistab vahetu juhi kindlaks määratud kellaajaks kokkulepitud koguses tehnoloogilisele kaardile vastavat toitu. Samuti juhendab kokk kinnipeetavatest abitöölisi nende tööülesannete täitmisel ning kontrollib tööülesannete täitmist; 5) jah, kokad kontrollivad kinnipeetavatest abitööliste tööd; 6) ei, kinnipeetavatest abitöölised abistavad toiduvalmistamisel kokka; 7) toidu jagab katlast termostesse päevakoka järelevalve all koka abi. Samuti selgitas Tallinna Vangla, et julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik vastata kõikidele ML küsimustele. Tallinna Vangla jättis vastamata küsimustele nr 1, 2, 4, 5, 6 ja 8, milles ML soovis teada söökla teenistujate ja töötajate arvu ja tööaegu, leides, et selle info esitamine ei ole põhjendatud.
3.ML 27.04.2015 esitas Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja 06.04.2015 vastusele nr 5-18/15/7925-2 vaide, milles leidis, et tema küsimustele pole vastatud ning soovitud seletusi antud, mistõttu on tegemist eesmärgipäratu menetlusega. Vaide esitaja taotles ettekirjutuse tegemist täiendavaks vastamiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 25.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/13057-2 vaide rahuldamata. Finants- ja majandusosakonna juhataja on ML-le vastanud lähtuvalt tema pöördumisest ning vaide esitajale on põhjendatud küsimustele osaliselt mittevastamist. Asjaolu, et ML-le ei meeldi vastuses selgitustaotlusele toodud selgitused ja põhjendused, ei anna õigust selle vaidlustamiseks.
5.ML esitas 07.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.06.2015 vaideotsuse nr 515/15/13057-2 tühistamiseks ning vaide rahuldamiseks. Tallinna Halduskohus tõlgendas 01.12.2015 määruses kaebust selle eesmärgist lähtuvalt kohustamiskaebusena 2(5)
3-15-1726 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2 tähenduses, s.o Tallinna Vangla kohustamiseks andma kaebajale 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teavet ning võttis kaebuse nimetatud nõudes menetlusse. Kaebaja oli seisukohal, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS) vastatakse selgitustaotlusele ning vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 46 on vastuste saamine kaebuse eesmärk. Kaebaja selgitustaotlusele jäeti p-de 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 osas vastamata. Sellega ei ole tegelik tahe saavutatud ning rikutud on MSVS-i ja PS-i.
6.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla ei ole kohustatud ML-le tema poolt 10.03.2015 pöördumise p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 küsitud teavet väljastama. Tallinna Vangla on keeldunud teabe väljastamisest julgeolekukaalutlustel. Keeldumise põhjuse märkimisega on Tallinna Vangla täitnud MSVS § 5 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustuse. Kaebaja õigusi ei ole rikutud asjaoluga, et on jäetud põhjendamata, milles julgeolekuoht täpsemalt seisneb. Teenistujate tööaeg on märgitud töögraafikutesse, mis on asutusesised töökorralduslikud dokumendid ning teave, mida kaebaja küsib, on vangla töökorralduslik teave, mis ei ole kaebaja õigusi puudutav ega talle vangistuses viibimisel kuidagi eluliselt oluline või vajalik. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Vanglale pandud kohustuse täitmiseks tuleb rakendada erinevaid, sh ennetavaid meetmeid. Üheks ennetavaks meetmeks on ka vahetuses teenistuses olevate teenistujate komplekteerituse kohta käiva teabe mitteväljastamine kinnipeetavatele, sest sellist teavet on võimalik kinnipeetavatel vangla vastu pahatahtlikult ära kasutada (nt põgenemise kavandamisel, mässu või teenistujate vastu ründe korraldamisel vms). Ehkki kaebaja ei selgita, milleks tal küsitud teave on vajalik, kaalub oht vangla üldisele julgeolekule igal juhul üles kaebuse esitaja huvi teabe saamiseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. MSVS § 5 lg 8 ls 3 kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Viidatud sättest ei tulene selgitustaotluse esitaja õigust saada nõutud teavet või selgitust, vaid õigus saada oma pöördumisele vastus, sest selgitustaotluse adressaadil on vastuse andmisel õigus nõutud teabe või selgituse andmisest keelduda. Tallinna Vangla keeldus kaebaja 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teabe andmisest julgeolekukaalutlustel. Tegemist on õiguspärase põhjendusega taotletud selgituse andmisest keeldumiseks. Julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab õigushüvede kahjustamise vältimiseks rakendama ka ennetavaid meetmeid, sh vahetuses teenistuses olevate teenistujate komplekteerituse kohta käiva teabe mitteväljastamine kinnipeetavatele. Sellist teavet on võimalik kinnipeetavatel vangla vastu pahatahtlikult ära kasutada ja takistada järelevalve teostamist. Kuna asja materjalide pinnalt ei selgu, milleks on kaebajale küsitud teave vajalik, tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et oht vangla üldisele julgeolekule kaalub üles kaebuse esitaja huvi teabe saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja tegevus kõnealuse pöördumise menetlemisel õiguspärane. MSVS § 5 lg-s 8 on märgitud, et selgitustaotlusele vastamisel võib adressaat põhjendada isiku poolt soovitud teabe andmisest keeldumist, mida vastustaja on oma 06.04.2015 kirjaga ka 3(5)
3-15-1726 teinud. Kaebaja selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 märgitud küsimustele on vastatud MSVS § 5 lg 8 sätestatud nõudeid järgides ning Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja selgitustaotlustele täiendavalt puudub alus. Kaebajale on selgitatud, miks on osade nõudmiste täitmisest keeldutud. Asjaolu, et kaebajat see vastus ei rahulda, ei anna alust kohustada vanglat täiendavalt kaebajale vastama. Kuigi esialgne põhjendus teabe andmisest keeldumise kohta (06.04.2015 vastus selgitustaotlusele) on napp, on vangla lisaks vastuses kaebusele julgeolekukaalutlusi selgitanud. Pole põhjust arvata, et vangla kohustamise tulemusena esitaks põhjendused, mis oma põhjalikkusega rahuldaksid kaebajat paremini. Vastustaja ei ole rikkunud MSVS §-st 5 lg 1 tulenevat vastamiskohustust ega kaebaja vastuse saamise õigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.ML palub 04.04.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2016 otsus. ML on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kuna sööklas töötavad kinnipeetavad teavad nõutud teavet, siis oleks halduskohus pidanud kaebuse rahuldama.
Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Asjaolu, et piiratud isikute ringile on mingisugune teave töökohustuste tõttu teatavaks saanud, ei õigusta teabe õigusvastast avalikustamist. Vanglal oli õigus selgituste andmisest julgeolekukaalutlustel keelduda ja seda on kirjalikult põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust.
11.HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva riigivõimu teostamisel. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Niisiis on halduskohtus kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks, et haldusorgan on kohustatud nõutud toimingut sooritama ja selle sooritamata jätmine rikub isiku subjektiivseid õigusi.
12.Kaebaja poolt esitatud taotlus oli selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses, mille kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Vangla ja halduskohus on leidnud õigesti, et MSVS § 5 kohaselt on isikul peale selgitustaotluse esitamist subjektiivne õigus saada vastus oma taotlusele. See õigus ei ole aga piiramatu. MSVS § 5 lg 8 kolmas lause sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vangla ongi oma 06.04.2015 vastuses selgitustaotlusele vastanud kaebaja kõigile küsimustele, välja arvatud need, mis on otseses seoses vangla julgeoleku küsimustega (nt mitu kokka, valvurit või kinnipeetavat töötavad ühes vahetuses jne). Hinnates vangla julgeolekut olulise avaliku huvina, on vangla õigustatult keeldunud neile küsimustele vastamast ja oma keeldumist ka põhjendanud.
4(5)
3-15-1726
13.Apellatsioonkaebuse ainus väide on, et kuna sööklas töötavad kinnipeetavad valdavad vanglalt küsitud teavet, siis oleks see teave tulnud avaldada ka kaebajale. See seisukoht ei ole õige. Asjaolu, et mõned kinnipeetavad võivad oma tööülesannete tõttu olla kursis mingi osaga vangla igapäevasest töökorraldusest, ei õigusta selle teabe avaldamist igaühele, kes selleks soovi avaldab.
14.Kõike eelnevat kokku võttes tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata. Et kaebaja oli kohtumenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest ja kaebus jääb rahuldamata, jääb tema riigilõiv summas 15 eurot HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.