Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(4)

2-14-54228 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 07. juulil 2014 kohtule hagi nõudega tunnistada tühiseks kostja õiguseellase Garaažiühistu Jõekallas juhatuse 08. mai 2005 otsus hageja ühistust väljaarvamise kohta ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis kaotatud õiguse eest 4000 eurot (t.l.-3-5). Viru Maakohtu 26. mai 2015 kohtumäärusega jättis kohus hageja nõude MTÜ Garaažiühistu Jõekallas juhatuse 08. mai 2005 otsuse hageja liikmest väljaarvamise kohta tühiseks tunnistamiseks läbivaatamata. Kohus jätkas menetlust hüvitise nõude osas. Kohtumäärus jõustus

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada kohaldatavat seadust. Hageja viitab esmases 07. juulil 2014 esitatud hagiavalduses (t.l.-3-5) kostja õiguseellase Garaažiühistu Jõekallas osas mittetulundusühingu seadusele (MTÜS), samas 10. juuni 2015 hagiavalduses (t.l.-105-106) asub hageja seisukohale, et hageja ja kostja õiguseellase vahelise õigussuhte osas tuleb kohaldada tulundusühistuseadust (TÜS). Kostja oma 27. juuli 2015 vastuses (t.l.-144-145) asub omakorda seisukohale, et käesoleval juhul ei kohaldu ei hooneühistuseadus (HÜS) ega ka TÜS, kuna hageja liikmete hulgast väljaarvamisel 08. mail 2005, enne hooneühistuks ümberregistreerimist, oli kostja õiguseellane Garaažiühistu Jõekallas mittetulundusühing ja seega kohaldub vaidlusalusele õigussuhtele MTÜS. Kohus selgitab, et Garaažiühistu Jõekallas õigusliku vormi osas kohaldub alates 01. maist 2005 hooneühistuseadus vastavalt HÜS § 1 lg 1. Vastavalt HÜS § 1 lg 2 kohaldatakse suhtes TÜS sätestatut, kui TÜS ei sätesta teisiti. HÜS § 7 kohaselt ei kohaldata hooneühistu liikmesuse lõppemisele TÜS §-des 16, 20–24 ja 33 sätestatut. Seega ei ole õige hageja viide alternatiivse nõude osas TÜS § 33-le. Samuti ei ole õiged viited MTÜS-le. 2(4)

2-14-54228 Kohus kontrollib, kas hageja nõue on aegunud. Kohus tuvastas, et hageja on 07. juulil 2014 esitanud kohtule nõude 4000 euro saamiseks garaažiboksi kasutamise õiguse kaotamise hüvitamiseks. Kohus järeldab, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Hageja esitas 10. juunil 2015 lisaks alternatiivse nõude, milles palub tagastada hagejale hageja poolt makstud osamaksed. Kuna HÜS sellist tagastamise nõude esitamist ette ei näe, järeldab kohus, et hageja on alternatiivselt esitanud alusetu rikastumise nõude. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on sama tähtaeg kolm aastat ka lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude korral. Lähtuvalt TsÜS § 151 lg 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et hageja nõuete osas kehtib kolme-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 11. mail 2005, mil hageja esitas tsiviilasjas nr 2-05-16746 kohtule vastuhagi GÜ Jõekallas juhatuse 08. mai 2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-05-16746 tuvastanud, et hageja sai GÜ Jõekallas juhatuse 08. mai 2005 otsuse isiklikult kätte 10. mail 2005 (t.l.-44 pöördel) Kohus järeldab, et hageja nõuete osas algas hagi aegumine 10. mail 2005 ning hageja nõuded hüvitise saamiseks ja osamaksete tagastamiseks aegusid 10. mail 2008. Hagi on esitatud kohtule 2014. aastal, s.o peale aegumistähtaja lõppemist. Hageja väide, et aegumine on peatunud seoses eelnevate hagide esitamisega tsiviilasjas nr 2-0516746 ja tsiviilasjas nr 2-11-17813, ei ole õige. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi (vastuhagi) tsiviilasjas nr 2-05-16746 on esitatud GÜ Jõekallas juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes (t.l.-45). Hagi tsiviilasjas nr 2-11-17813 on esitatud liikmesuse omandiõiguse tunnustamise nõudes (t.l.-90). Hüvitise nõuet hageja kuni 07. juulini 2014 esitanud ei ole. Seega ei saanud hüvitise nõude aegumine peatuda hagi esitamisega juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või liikmesuse omandiõiguse tunnustamiseks. Kohus leiab, et hageja nõude aegumine ei ole peatunud. Kohus leiab, et hageja nõue 4000 euro saamiseks ja alternatiivne nõue hageja poolt makstud osamaksete tagastamiseks on aegunud.

3(4)

2-14-54228 Kohus kohaldab aegumist hageja nõudele 4000 euro saamiseks ja alternatiivsele nõudele hageja poolt makstud osamaksete tagastamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 teeb kohus vaheotsuse, millega jätab hagi kostja vastu kostjalt 4000 euro väljamõistmiseks ja alternatiivselt hageja poolt makstud osamaksete tagastamiseks rahuldamata ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt 4000 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 4000 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4; § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.