2-14-53158/73 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja Y L esitas Viru Maakohtule 12.06.2014 hagi kostja Y S vastu garaažiboksi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1990. aastatel hooneühistu (garaažikooperatiiv) Jõekallas liige ning garaažiboksi nr 114 valdaja. Neil aastatel ja hiljem kasutasid faktiliselt seda boksi kostja sugulased – abikaasad P. 08.05.2005 arvati kostja hooneühistu liikmete seast välja. 12.07.2011 müüdi liikmelisus hagejale, kuid kostja ega tema sugulased boksi ei vabastanud. Hageja ei saa mitu aastat boksi kasutada. Hageja palub kohustada kostjat vabastama garaažiboks oma ja teiste isikute asjadest 10 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. 2.Viru Maakohus jättis 19.08.2014 määrusega (kd 1, toimiku lk 21) hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o haginõude ja menetlusosaliste (vajadusel) täpsustamiseks. 3.Hageja leidis Viru Maakohtule 3.09.2014 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, toimiku lk 28), et hagiavaldust täpsustada ega täiendada ei pea. Hagiavalduse resolutsioonis nimetada seda, mis on seaduses sätestatud, pole vajalik, põhjendavas osas on olemas viide AÕS § 44 lg-le 1. Hagiavalduses on selgelt väljendatud viis rikkumise kõrvaldamiseks. 4.Viru Maakohus keeldus 28.10.2014 määrusega (kd 1, toimiku lk 36-39) hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna kohtule ei ole esitatud selget nõuet, mida oleks võimalik menetlusse võtta. 5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.01.2015 määrusega (kd 1, toimiku lk 51-52) Viru Maakohtu 28.10.2014 määruse ja saatis tsiviilasja Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 määruse põhjenduste kohaselt esitati selge nõue. Hageja nõudest nähtub üheselt, et hageja palub kohtul kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv garaažiboks. Muid nõudeid hagiavaldusest ei nähtu. Juhul kui menetluse kestel peaks selguma, et garaažiboksis asuvad ka kolmandatele isikutele kuuluvad asjad, on hagejal võimalik oma nõuet täpsustada ning vastavalt TsMS §-le 208 taotleda kohtult kostja asendamist või kaasamist. 6.Viru Maakohus võttis 26.02.2015 määrusega (kd 1, toimiku lk 65-66) hagiavalduse menetlusse ja tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduse nõudeid lähtudes kohtumääruse põhjendustest. 7.Hageja jäi 13.03.2015 menetlusdokumendis (kd 1, toimiku lk 72) seisukohale, et haginõude sõnastus on täpne ja konkreetne. Haginõue ei vaja täiendamist garaažiboksi vabastamise viisi määratlemisega. Kohtu ettepanek määrata kohtuotsuse täitmise viis juhul, kui kostja keeldub otsuse täitmast vabatahtlikult, on hageja arvates asjakohatu, kuna need juhtumid on piisavalt käsitletud TMS-s. 2(11)

8.Vastuses hagile märkis kostja muuhulgas, et kui hageja eeldab, et boksis olevad asjad kuuluvad ka teistele isikutele, peab ta nimetama antud isikuid ja kaasama neid protsessi. 9.15.12.2015 kohtuistungil (kd 1, toimiku lk 155-158) tunnistajana ülekuulatud kostja tütar B P seletas, et garaažiboksis asuvad praegu tema, tema ema Y S, tunnistaja tütre O K ja venna D S asjad ning nimetas ka tütre O K ja venna D S elukoha aadresse. Kohus selgitas 15.12.2015 kohtuistungil, et tunnistaja andis ütlusi selle kohta kelle asjad on boksis. Hageja nõue on suunatud boksi vabastamisele, mida ei ole võimalik täita, kui nõuded kõikide inimeste vastu kelle asjad asuvad boksis on esitamata. Kui hageja leiab, et nõuded tuleb esitada kõikide isikute vastu, siis tal on võimalik esitada uus terviktekst kõikide isikute vastu, kes on selle asjaga seotud. 10.Kohtule 12.01.2016 esitatud täpsustatud hagiavalduses (kd 1, toimiku lk 170-172) täpsustas hageja nõuet selliselt, et „kohustada kostjat Y S vabastama asjadest garaažiboks nr 114 hooneühistus Jõekallas aadressil XXX, ja anda hagejale üle boksi ukse tema võti kümne päeva (10 päeva) jooksul, alates kohtuotsuse tegemise hetkest antud haginõude rahuldamise kohta“. Kostjaks jäi endiselt vaid Y. S. Hagiavalduse täpsustamise põhjenduste kohaselt selgus 15.12.2015 kohtuistungi käigus tunnistaja B. P ülekuulamisel, et garaažiboksis asuvad kogu Y S perekonna asjad, kaasa arvatud kostja enese, aga ka surnud J P asjad. Seejuures kasutavad sugulased garaaži kostja teadmisel ja nõusolekul, pidades teda boksi seaduslikuks valdajaks. 11.Viru Maakohus jättis 26.02.2016 määrusega (kd 1, toimiku lk 186-188) hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ning menetluskulud hageja kanda. 12.Tartu Ringkonnakohus tühistas 8.06.2016 määrusega (kd 2, toimiku lk 7-9) Viru Maakohtu 26.02.2016 määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Tartu Ringkonnakohtu 8.06.2016 määruse põhjenduste kohaselt ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hagi rahuldamise korral ei ole kohtuotsus täidetav ning et käesolevas asjas ei saa teha otsust, mida saaks sundtäita. Hageja esitas hagi AÕS-e alusel, kuid TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus sealjuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Maakohus saab hagi alusena tuvastada, kas kostja rikub hageja hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi ning kui rikkumine tuvastatakse, siis on see otsus kostja suhtes sundtäidetav. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja vastu hagi rahuldamisega on võimalik saavutada tulemus, et ruumid vabastatakse ka kostja väitel temale mittekuuluvast varast. Ringkonnakohus ei välista seda võimalust. Kui kostja ja teised väidetavad vara omanikud on teadlikud, et nad kasutavad ilma õigusliku aluseta oma vara hoidmiseks hageja kasutuses olevat garaažiboksi, siis rikuvad nad oma käitumisega nii hooneühistu seaduse §-is 2 sätestatud liikme õigusi kui ka hea usu põhimõtet. Ringkonnakohtu arvates omab tähendust ka see, et tegemist ei ole kinnisasjaga ega eluruumiga ning hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi rikkuvate isikute kaitsevajadus ei ole nii ulatuslik kui eluruumi korral. Kui hagi on esitatud hooneühistu liikmelisusega kaasnevate õiguste rikkumise lõpetamise nõudes ühe rikkuja vastu võib see olla aluseks kogu vara väljatõstmiseks. Täitemenetluses saab täitur kolmandate isikute suhtes otsust täita ka TMS § 181 lg 2 alusel, mille järgi on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks.

Kohtule 30.03.2015 esitatud vastuses (kd 1, toimiku lk 81-83) ei võtnud kostja hagi omaks ja vaidles selle vastu. Kostja vastuväited, et:  hagi on esitatud vale isiku poolt, kuna garaažiboksi, mille vabastamist hageja nõuab, omanikuks on HÜ Jõekallas. Hageja taotleb „garaažiboksi vabastamist“. Hageja nõue ja selle õiguslik alus pole selge. Kui hageja arvates garaažiboks on kostja ebaseaduslikus valduses, siis asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi saab esitada selle omanik ehk hooneühistu, või kaudne valdaja. Hooneühistu liikmesus annab õiguse hoone teatud osa kasutamiseks. Mõisted „kasutaja“ ja „valdaja“ ei ole samastavad. Kasutaja poolt hagi esitamine ei ole põhjendatud  hageja ei tõendanud, et ta on HÜ Jõekallas liige  hagi esitatud kujul ei saa sundtäita. Kui hageja eeldab, et boksis olevad asjad kuuluvad ka teistele isikutele, peab ta nimetama antud isikuid ja kaasama neid protsessi. Samuti on raske aru saada mis viisil tuleb täita hageja nõuet. Lisaks varem esitatud vastuväidetele leiab kostja kohtule 24.10.2016 esitatud vastuses täpsustatud hagiavaldusele (kd 2, toimiku lk 34-35), et hagi on esitatud vale isiku vastu, kel ei ole mingit pistmist garaažiboksis asuvate asjadega. Arvestades tunnistaja ja hageja ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et isegi kui B P ja S P kasutavad garaažiboksi ebaseaduslikult, siis nõuet on võimalik esitada nende vastu, aga mitte Y Svastu, kuna Y S ei ole kokku puutunud nii garaažiboksi võtmete üleandmisega aastal 2013, kui ka garaažiboksi kasutamisega alates aastast 2013. Kui hageja soovib siiski kasutada ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõude õiguslikku konstruktsiooni, siis peab ta tõendama, et valdus on ebaseaduslik. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit ega fakti selle kohta, et isikud, kelle asjad asuvad garaažiboksis, kasutavad asjade ladustamiseks garaažiboksi ebaseaduslikult. Hageja ütlustest tuleneb selgelt, et garaažiboks oli hageja otseses valduses aastatel 2011-2013 ja jääb arusaamatuks, mis takistas tal garaaži edaspidi kasutada enda kasuks. Hageja andis võtmed üle kolmandale isikule vabatahtlikult. Siis sel juhul 4(11)

Hagi vastuse kohta hageja arvamuse kohaselt (kd 1, toimiku lk 87-88) on hagi esitatud õige hageja poolt ja kostja poolt viidatud seaduse sätetest ei tulene, et hagi peaks esitama Hooneühistu Jõekallas. Viidatud AÕS normid ei sätesta mitte omandi õigusrežiimist, vaid hoopis valdamise õigusrežiimist. Kuna HÜ Jõekallas ei ole garaažiboksi nr 114 valdaja ja tema õigusi kostja Y S ei riku, siis HÜ Jõekallas ei saa pöörduda kostja vastu haginõudega selle boksi vabastamiseks. Kostja esindaja mainitud HÜS § 2 lg 1 sätestab, et hooneühistu liikmesus kõigepealt annab õiguse kasutada teatud hoone osa. Nimelt seda hageja Y L kasutusõigust rikub kostja sellega, et ei vabasta hagejale kinnistatud garaažiboksi. Kui kostja kahtleb selles, et Y L on HÜ Jõekallase liige, siis mis alusel ja millisel eesmärgil esitas kostja kohtusse hagi tsiviilasjas nr 2-14-54228? Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2013 otsuses on see pooltele teadaolev asjaolu kajastatud. Kostja pool muretseb näilikult selles asjas tehtava kohtuotsuse sundtäitmise „probleemi“ pärast. Kostja Y S võis lubada määramata isikute ringil - tütrel, tütre mehel, pojal jne. garaažiboksi kasutama. Hageja arvates on tuvastada, kelle asjad konkreetselt asuvad suletud boksis, ebamõistlik. Kui kostja lubas kellelgi hoida oma asju garaažiboksis nr 114, siis tema, kui selle boksi ebaseaduslik kasutaja, on nüüd kohustatud kõigist neist asjadest tühjendama seda boksi. Seda, et kostja valdab garaažiboksi nr 114 ebaseaduslikult, tõendab fakt, et kostjal ei ole ühtegi alust selle valdamiseks. AÕS § 34 lg 1 kehtestab, et valdamine on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas põhineb õ i g u s 1 k u 1 alusel, siis on Y S boksi XXX ebaseaduslik valdaja ning on ta kohustatud vabastama antud ruumi asjadest, ükskõik kelle omad need ka ei ole. Kohtule 8.11.2016 esitatud arvamuses kostja 24.10.2016 esitatud vastuse kohta (kd 2, toimiku lk 39-40) lisaks varem esitatud väidetele, leiab hageja, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Kostja ei palunud kaasata B P või S P menetlusse kaaskostjate või kolmandate isikutena. Kostja ei vastanud küsimusele millisel õiguslikul alusel on hageja garaažiboksis P asjad. Kostja ei lükanud ümber hageja seisukohta, et kostja kunagi, 1990-ndatel aastatel, lubas kasutada oma garaažiboksi enda pereliikmetel – P. Hageja andis garaažiboksi võtmed 1.05.2013 B P tema palvel sealt asjade vabatahtlikuks väljaveoks. Hageja maksis kõik aastad ja maksab nüüd makseid garaažiühistusse, kirjutas hulgaliselt pöördumisi perekond P aadressil palvega vabastada boks XXX vabatahtlikult.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja nõue on suunatud kostja kohustamisele vabastama hagejale kuuluv garaažiboks, mille väidetavalt ebaseaduslikult kasutab kostja. Hagi põhjenduste kohaselt oli kostja 1990. aastatel hooneühistu (garaažikooperatiiv) Jõekallas liige ning garaažiboksi nr 114 valdaja. Neil aastatel ja hiljem kasutasid faktiliselt seda boksi kostja sugulased – abikaasad P. 08.05.2005 jäeti kostja hooneühistust välja. 12.07.2011 müüdi liikmelisus hagejale, seega on tema hooneühistu Jõekallas liige, kellel on liikmelisuse alusel õigus kasutada garaaẑiboksi XXX. Kostja ega tema sugulased boksi ei vabastanud, mistõttu hageja ei saa mitu aastat boksi kasutada. Hageja väitel rikub kostja hageja õigusi, kuna tema vara asub hageja loata garaažiboksis. Hageja lõplikuks nõudeks on kohustada kostjat vabastama asjadest garaažiboks nr 114 hooneühistus Jõekallas aadressil XXX, ja anda hagejale üle boksi ukse tema võti kümne päeva (10 päeva) jooksul, alates kohtuotsuse tegemise hetkest antud haginõude rahuldamise kohta. Hageja esitas hagi asjaõigusseaduse (AÕS) alusel. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväideteks on see, et hagi on esitatud vale hageja poolt, kuna Y. L ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta on HÜ Jõekallas liige, samuti et hagejaks saab olla omanik ehk HÜ Jõekallas, kes nõudeid kostja vastu ei esitanud. Kostja arvates hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna ei ole tõendatud, et garaažiboksis asuvad kostja asjad. Inimeste vastu, kelle asjad asuvad garaažiboksis, ei ole nõudeid esitatud, mistõttu nõue ei ole sundtäidetav. Samuti on raske arusaada mis viisil tuleb täita hageja nõuet. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 8.06.2016 määruse (kd 2, toimiku lk 7-9) põhjenduses antud juhistele, mis on maakohtule täitmiseks kohustuslikud lähtudes TsMS §-st 658, tsiviilasja uuel läbi vaatamisel saab kohus hagi alusena tuvastada, kas kostja rikub hageja hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi ning kui rikkumine tuvastatakse, siis on see otsus kostja suhtes sundtäidetav. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja vastu hagi rahuldamisega on võimalik saavutada tulemus, et ruumid vabastatakse ka kostja väitel temale mittekuuluvast varast. Ringkonnakohus ei välista seda võimalust. Kui kostja ja teised väidetavad vara omanikud on teadlikud, et nad kasutavad ilma õigusliku aluseta oma vara hoidmiseks hageja kasutuses olevat garaažiboksi, siis rikuvad nad oma käitumisega nii hooneühistu seaduse §-is 2 sätestatud liikme õigusi kui ka hea usu põhimõtet. 6(11)

Ringkonnakohtu arvates omab tähendust ka see, et tegemist ei ole kinnisasjaga ega eluruumiga ning hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi rikkuvate isikute kaitsevajadus ei ole nii ulatuslik kui eluruumi korral. Kui hagi on esitatud hooneühistu liikmelisusega kaasnevate õiguste rikkumise lõpetamise nõudes ühe rikkuja vastu võib see olla aluseks kogu vara väljatõstmiseks. Täitemenetluses saab täitur kolmandate isikute suhtes otsust täita ka TMS § 181 lg 2 alusel, mille järgi on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus sealjuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 2 lg 1 kohaselt kaasnevad hooneühistu liikmeks olekuga liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. Sama paragrahvi lg 2 järgi on hooneühistu liikmel õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Lähtuvalt HÜS § 3 lg-st 1 hooneühistu liikme ainukasutuses olev hooneosa on hoonejaotusplaanis temale kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kinnisasja ning ühistu teise liikme õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hooneosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. HÜS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hooneühistu liikmeks saamine registreeritakse äriregistris. Vastavalt HÜS § 6 lg-le 1 esimesele lausele hooneühistu liikmete nimekirja peetakse äriregistri juures. Hooneühistu JÕEKALLAS (kehtetu ärinimi GARAAŽIÜHISTU JÕEKALLAS), mis asub aadressil XXX, äriregistri 10.07.2014 väljatrükist nähtuvalt (kd 1, toimiku lk 13-20) numbri 114 all (kd 1, toimiku lk 19) on hooneühistu liikmena registreeritud Y L (XXX). Tema hooneosa pindala 21,5; liikmemaksumäär 215/27431. Tartu Ringkonnakohus 30. septembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17813 (kd 1, toimiku lk 6-10), Y S hagi HÜ Jõekallas ja Y L vastu liikmesusele omandiõiguse tunnustamiseks ja registrikande muutmiseks, mis jõustus (Kohtute infosüsteemi andmetel) 9. detsembril 2013, jättis hagi rahuldamata. TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust kogumis lähtudes leiab kohus tõendatuks, et hageja Y L on HÜ JÕEKALLAS liige, kellele kuulub liikmesus XXX, mis võimaldab hooneosa pindalaga 21,5 m2 (garaažiboksi nr 114), liikmemaksu määraga 215/27431, ainukasutust. Edasi kohus tuvastab, kas kostja rikub hageja hooneühistu liikmesusega kaasnevaid õigusi. Hageja väidetel tema liikmesuse ainukasutust rikub kostja pidevalt alates 2011 sellega, et hagejal ei ole võimalust garaažiboksi kasutada, kuna kostja ja tema perekonna liikmete asjad asuvad 7(11)

garaažiboksis nr 114, nad ei anna hagejale üle garaažiboksi uste võtmeid, hageja pöördumistele garaažiboksi vabastamisest ja võtmete tagastamisest ei reageeri. Hageja Y L 4.10.2016 kohtuistungil vande all ülekuulamisel (kd 2, toimiku lk 23-23 pöördel) seletas, et aastast 2011 ta on sunnitud kandma rahaline koormus, tasub garaažiboksi eest, valvab antud garaažiboksi. Võtmed olid üleantud B P palvel, kes pöördus hageja poole seoses sellega, et mai kuus algas suvine hooaeg ja tema perekonnale oli vaja vara, mis oli hageja garaažis: mootorpaat, haagis jne. Hageja tuli vastu ja oli ise huvitatud, et nad vabastaksid kiiremini garaaži. B tuli hageja juurde koos allkirjaga, hagejal oli akt, kus olid loetletud kõik asjad. Hageja tegi boksiukse lahti nende jaoks. Kõik olid kohal. Kirjutati allkirja alla ja läksid lahku sellega, et nad vabastavad garaaži ja teatavad sellest hagejale. 01.05.2013.a hageja andis Bellale võtmed garaažiboksist. Võtmed olid üleantud peale 19.02.2013 apellatsioonkaebuse esitamist B palvel just garaažiboksi vabastamiseks võõrastest asjadest. Pärast seda hageja mitmekordselt pöördus B poole ja palus kiirustada garaažiboksi asjadest vabastamisega. Hageja oli sunnitud andma kulutused kohaliku ajalehele „Gorod“, et tuletada meelde, et tuleb vabastada garaažiboksi. Kellele kuuluvad garaažiboksis asuvad asjad, saab hageja vaid eeldada, kostjat ta sellest ei küsinud, keegi ei näinud kostjat seal. Hageja küsis P käest ja otseselt S P, millal ta vabastab garaaži. Kõikidega tegeles S P, temaga hageja arutas need küsimused. Kuna ta arutles antud küsimused, siis järelikult eeldab hageja, et asjad kuluvad talle. 15.12.2015 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kostja tütar B P (kd 1, toimiku lk 155 pöördel157 pöördel) andis ütlusi selle kohta, et vaidlusalust garaažiboksi kasutab terve pere, kuhu kuuluvad kostja, tunnistaja, tunnistaja tütar O K (endine P), tunnistaja vend D S, J, ta pani boksi sisse oma auto. Praegu garaažiboksis on tunnistaja tütre O autovaruosad, mingid varuosad, veel tunnistaja teised seadmed, kostja ema (ehk kostja) asjad, tunnistaja venna D S asjad karpides, tunnistaja paadimootor, 2 kappi ja teised majapidamisasjad. Garaažiboksi kasutamine toimub kostja loal. Tunnistaja arvates küsimus, kellele kuulub garaažiboksi kasutusõigus on vaidluse all, garaažiboksi võtmed on hageja poolt üleantud vabatahtlikult ja selle kohta on olemas kirjalik avaldus. Hageja andis võtmed üle peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne apellatsiooni esitamist. Tunnistaja kinnitas, et on kursis 2013 otsusega selle kohta, et hagi on põhjendamatu. Hagi oli selle kohta, et garaažiboks oli kostjalt ära võetud seadusevastaselt. Kostja ja tema pere jätkavad garaažiboksi kasutamist kuna kohtumenetlus selles küsimuses jätkub. Hageja ei nõudnud võtmete tagastamist ja ei võtnud nendega ühendust. Tunnistaja eitab, et hageja pöörduks nende poole ajalehe „Gorod“ kaudu veebruaris 2014, tunnistaja ei näinud seda. Olid mingid anonüümsed kulutused palvega vabastada ühe garaažiboksi, seejärel teise ja allkirjaga nagu „omanik“. Hageja teab nende telefoninumbrit, aadressi ja kui ta tahaks nende poole pöörduda, siis ta pöörduks otseselt nende poole. Üldjoontes tunnistaja teab kostja esindaja vastusest hagejale kostja nimelt. See oli peale võtmete üleandmist. See oli ajal, kui hageja pani oma lukku garaažiboksile, aga ei kasutanud seda. 8(11)

Tunnistaja arvamusel vaidlused käivad käesoleva ajani, mistõttu nad ei vabasta garaažiboksi. Tunnistaja väidetel regisatris ei ole märgitud kes on garaažiboksi omanik. Hageja ei saa paluda võtmeid ja panna garaaži oma autot. Tunnistaja kinnitas, et kostja on kursis situatsioonist garaažiboksiga ning et tema vastu on esitatud hagi garaažiboksi vabastamiseks. Kostja arvab, et kõik esialgsed juhatuse tegevused olid seadusevastased ja kasutati ära tema vanust. Teised isikud, kelle asjad asuvad garaažiboksis, omavad sinna juurdepääsu. Kostja ei teosta makseid ühistule, temalt neid ei võeta vastu. Kohus loeb tunnistaja B. P ütlustega tõendatuks, et:  vaidlusaluses garaažiboksis asuvad kostja ja tema perekonnaliikmete asjad  nende käes on garaažiboksi võtmed ja nad kõik kasutavad garaažiboksi kostja loal  teised isikud, kelle asjad asuvad garaažiboksis, omavad sinna juurdepääsu  hageja ei kasuta garaažiboksi  hageja ei saa paluda võtmeid ja panna garaaži oma autot  kostja on kursis situatsioonist garaažiboksiga ning et tema vastu on esitatud hagi garaažiboksi vabastamiseks  kostja ei teosta makseid ühistule, temalt neid ei võeta vastu. Kohus leiab, et kostja, B. P ja nende perekonnaliikmed hiljemalt Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-17813 jõustumist 9. detsembril 2013 (kd 1, toimiku lk 6-10), millega on jäetud rahuldamata Y S hagi HÜ Jõekallas ja Y L vastu liikmesusele omandiõiguse tunnustamiseks ja registrikande muutmiseks, on teadlikud, et nendel ei ole õigusliku alust oma vara hoidmiseks kasutada hageja kasutuses olevat garaažiboksi. Oma käitumisega nad rikuvad nii HÜ §-is 2 sätestatud liikme õigusi kui ka hea usu põhimõtet. Tunnistaja B. P oli tsiviilasjas nr 2-11-17813 kostja esindajaks, temale on 14.04.2011 kostja poolt välja antud volikiri (kd 1, toimiku lk 116) kõikide asjade ajamiseks kõikide õigustega tähtajatult. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 1.05.2013 hageja andis üle B. P kui kostja usaldusisikule garaažiboksi nr 114 võtmed ja et ta said neid kätte (kd 1, toimiku lk 101). Kostja esindaja A. Matvejevi hagejale antud vastusest (kd 1, toimiku lk 31) nähtuvalt nad olid kursis, et ajalehes „Gorod“ ajavahemikul 21-27. veebruar 2014 oli avaldatud kuulutus selle kohta, et hageja palub kostjat vabastada tema asjadest boks XXX HÜ-s Jõekallas. Kohus leiab, et garaažiboksi numbri osas on ilmne trükiviga, kuna äriregistri andmete kohaselt (kd 1, toimiku lk 17) liikmesus nr XXX kuulub teisele inimesele, kes ei ole antud asja menetlusosaliseks. Tunnistaja B. P 14.07.2011 vastusest (kd 1, toimiku lk 118) on üheselt arusaadav, et hageja pöördus nende poole ettepanekuga garaažiboksi vabastamiseks. Kohtule esitatud hagis nõuab hageja garaažiboksi vabastamist. B. P ka 15.12.2015 kohtuistungil ärakuulamisel selgitati õigusliku olukorda, ta kinnitas, et on teadlik 2013 kohtuotsusest, millega hagi oli jäetud rahuldamata. TsMS § 457 lg 1 alusel on see otsus kohustuslik nii kostja kui ka B. P kui tema esindaja jaoks.

menetluskulusid tõendavad dokumendid (kd 2, toimiku lk 24/1-26, 40, 41). Kohus andis 4.10.2016 kohtuistungil menetlusosalistele tähtaeg arvamuse esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta, kostja vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et riigilõivude tasumine oli vajalik ja rahuldab selles osas hageja taotlus. Lähtudes TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kokku loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse ettevalmistamisel ja koostamisel, 3.09.2014 kirja koostamisel, 1.12.2014 määruskaebuse ettevalmistamisel ja koostamisel, 13.03.2015 kirja koostamisel, 20.05.2015 seisukoha ettevalmistamisel ja koostamisel, 22.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel, 15.12.2015 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel, 12.01.2016 täpsustatud hagiavalduse ettevalmistamisel, 2.03.2016 määruskaebuse ettevalmistamisel ja koostamisel, 7.11.2016 vastuse ettevalmistamisel ja koostamisel, kokku 1 375 eurot. Kohus ei arvesta põhjendatud menetluskuludeks kulud seoses järgmistega menetlustoimingutega: 4.11.2015 taotluste koostamine, 24.11.2015 vastuväidete koostamine, 23.12.2015 vastuväidete koostamine, 11.06.2016 avaldus (sellist dokumendi asja materjalides ei ole), kuna nende eest ei vastuta menetlusosaline ja seetõttu ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hagejale menetluskulud kokku summas 1 749 eurot (374 eurot riigilõivud + 1 375 eurot lepingulise esindaja kulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik