Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar 12. jaanuar 2017, Tartu 3-16-2356 Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla tegevuse (01.11.2016 blokeeriti kaebaja telefonikaart) õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, kahju hüvitamise nõudes summas 50 000 eurot ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldada vabalt telefoni kasutada
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. novembri 2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla
Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata.
Jätta Tartu Halduskohtu 25. novembri 2016. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused osaliselt, tuvastamisnõude osas käesoleva määruse põhjendustega.
Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
Tagastada määruskaebuse lisana esitatud A. Pokrase tunnistaja ütlused.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
(TL 12-13) seoses tema telefonikaardi blokeerimisega. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol oli vahendeid tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega taotlenud vanglalt pöördumiste tõlkesse saatmist, tagastas vangla 17. novembril 2016 pöördumise koos 8. ja 10. novembril 2016 esitatud samaliigiliste pöördumistega ühe vastuskirjaga nr 6-10/32611-2.
taotluse (TL 18-19), milles nõudis 50 000 euro suuruse kahju hüvitamist seoses sellega, et
tema telefonikaart on blokeeritud. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol oli vahendeid tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega taotlenud vanglalt kahjunõuete tõlkesse saatmist, tagastas vangla 18. novembril 2016 vaide koos 9., 10. ja 14. novembril 2016 esitatud samaliigiliste kahjunõuetega ühe vastuskirjaga nr 6-16/138-2.
tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sellega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldada A. Streltsovil vabalt telefoni kasutada ja et tema kirjad jõuaksid adressaadini. Kaebuse kohaselt on alates 1. novembrist 2016 Viru Vangla blokeerinud A. Streltsovi telefonikaardi, millele oli laetud rohkem kui 10 eurot, ilma tema nõusolekuta ning andnud tema numbri kasutada teisele kinnipeetavale. Kaardi blokeerimise tõttu ei ole A. Streltsov saanud rohkem kui kaks nädalat helistada kohtusse, advokaatidele ega juristidele. Sellega on A. Streltsovi moraalselt alandatud, piiratud, diskrimineeritud ja solvatud tema inimväärikust ning õigusi.
lisaks, et A. Streltsov esitas pärast kaebuse esitamist halduskohtule 21. novembril 2016 Viru Vanglale eestikeelse selgitustaotluse (TL 16), milles palus vastust oma telefonikaardi blokeerimise kohta. Vangla 22. novembril 2016 esitatud selgituste (TL 17) kohaselt ei ole telefonikaart blokeeritud, vaid selleks, et takistada telefonikaardi kasutamist teise kinnipeetava poolt, muudeti kaardi PIN-koodi ning uue koodi sisestamisel on võimalik taas kaarti kasutada. Samuti esitas A. Streltsov 23. novembril 2016 Viru Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse ja vaide (TL 22) seoses telefonikaardi blokeerimisega, mis oli veel menetluses.
Halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse 25. novembri 2016 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Kuna kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõttest nähtus, et kinnipeetaval oli vahendeid oma pöördumiste tõlkimisse saatmiseks, kuid kinnipeetav keeldus selleks nõusoleku andmisest, ei olnud Viru Vanglal õigust A. Streltsovi 11. novembri 2016 venekeelset kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta. Seega ei saa kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille näevad ette vangistusseaduse (VangS)§ 11 lg 5 ja 8, läbituks lugeda.
läbimist. Kaebaja esitas nõude vangla kohustamiseks võimaldada vabalt telefoni kasutada ja et tema kirjad jõuaksid adressaadini esmakordselt kohtumenetluses, mistõttu on ka selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja telefonikaart ei ole tegelikult blokeeritud, mistõttu ei ole sellesisulisel kaebusel mingit edulootust ega kaebaja ei saaks sellest õiguslikku kasu.
Streltsov esitas 1. detsembril 2016 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu 25. novembri 2016 määruse tühistamist.
Viru Vangla on keeldunud kaebaja venekeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisest alusetult. Samuti ei ole halduskohus kohtueelse menetluse läbimise hindamisel arvestanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas Viru Vangla 22. novembril 2016 tehtud otsust. Kaebaja hinnangul on telefonikaart blokeeritud sihilikult, et ta ei saaks oma õiguste ja vabaduste eest seista ning teise kinnipeetava poolt kaardi kasutamise ettekääne on leitud hiljem. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks Viru Vanglalt tõendeid, mis näitaksid, et tema telefonikaardilt on keegi helistanud. Lisaks palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
määruskaebuse esitamisel, võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse ning kohustas Viru Vanglat määruskaebusele vastama.
Vangla esitas 7. detsembril 2016 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri määruse muutmata. Tartu Halduskohus jättis 7. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.
kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25. novembri 2016 määruses esitatud seisukohtadega kahju hüvitamise nõude osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).
regulatsioon, mille § 491 lg-test 2 ja 3 tuleneb kohustus anda enne võõrkeelse dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSKE § 491 lg-st 5 kohaselt edastatakse juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, tõlkimata dokument menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmist ja selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1).
väidetava blokeerimisega edastanud Viru Vanglale esmakordse venekeelse taotluse
eurot ja 11 senti ning tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumust (TL 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa A. Streltsovi esmakordse Viru Vangla poole pöördumise maht poolt lehekülge, mistõttu ei oleks taotluse tõlkimisse saatmine olnud kinnipeetava majanduslikule olukorrale üleliia koormav.
teinud otsuse kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas 22. novembril 2016 nr 610/33851-2. A. Streltsov on esitanud 21. novembril 2016 ainsa eestikeelse dokumendina selgitustaotluse, milles soovib vastust selle kohta, miks tema telefonikaart on blokeeritud. Selgitustaotluses ei sisaldu kaebaja nõuet kahju hüvitamiseks ega vanglat
kohustavateks tegevusteks. Viru Vangla on vastuses selgitanud, et kaebaja telefonikaart ei ole blokeeritud, vaid on muudetud selle PIN-koodi ning et kaebajale on seda suuliselt juba selgitatud. Nimetatud vastuses ei ole keeldutud kaebaja venekeelse vaide ega kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisest, nagu märgib kaebaja määruskaebuses, kuna sellesisulisi taotlusi nimetatud dokument ei sisalda.
1 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõude osas. Kaebaja pöördumised olid venekeelsed ning kaebaja keeldus hüvitisenõuete tõlkimisest vaatamata sellele, et omas vanglasisesel isikukontol selleks vahendeid, mistõttu ei saanud vangla taotlust menetlusse võtta. Kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, märgib halduskohus õigesti, et vangla pidi kahjunõude tagastama ning kohtule kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebaja kahju hüvitamise nõuet sisuliselt läbi vaadatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks muuhulgas ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste vahendite olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud, kaebaja kinni ei pidanud.
telefonikaardi kasutamist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus märgib, et niisugust nõuet ei nähtu kaebaja vanglale esitatud taotlustest ja nõue on esmakordselt esitatud kaebuses. Kohustamisnõude osas näeb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ette esmalt taotluse esitamise haldusorganile, misjärel võib taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 11 lg 5 seab kinnipeetavatele ja vahistatutele halduskohtusse pöördumise eeltingimuseks vaidemenetluse läbimise. A. Streltsov pole enda esitatud vaietes kohustamisnõuet esitanud, seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nõue on esmakordselt esitatud halduskohtus ning kaebus kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna asjaga seotud materjalidest selgub, et kaebaja telefonikaart pole blokeeritud ning tuvastamisnõudel ei saaks olla mingit edulootust ja kaebaja ei saaks selle nõude abil mingisugust õiguslikku kasu. Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tuvastamisnõude osas tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise põhjenduste osas.
lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebajal põhjendatud huvi olemas olla eeskätt kolmel juhtumil: kui isikul on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (HKMS § 45 lg 2) või kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas aitab nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele ning pole viidanud rehabiliteerivatele või preventiivsetele eesmärkidele. A. Streltsov on esitanud seoses telefonikaardi väidetava blokeerimisega kahju hüvitamise nõude summas 50 000 eurot koos käesoleva kaebusega, mis ei ole aga lubatav tulenevalt halduskohtu 25. novembri 2016 määruses ja käesolevas määruses toodud põhjendustel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna tuvastamiskaebuse esitamine
ei anna isikule reaalset õiguslikku kasu ning kahju hüvitamise eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole kahju hüvitamise nõude lubamatuse tõttu võimalik.
helistada kohtusse, advokaatidele ja juristidele ning et selline olukord alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist paljasõnaliste ja otsitud põhjendustega, sest kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, missugustel konkreetsetel juhtudel ja olukordades jäid tema õigused kaitseta seetõttu, et tal ei olnud võimalik sel ajaperioodil nimetatud isikutega kontakteeruda.
tõendite kogumist, mis veenaksid kaebajat, et tema telefonikaarti on kasutanud teine kinnipeetav. Määruskaebuse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul järgida HKMS § 203 lg-st
ja HKMS § 197 lg-st 1 tulenevaid piire. Kohtul on HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohustus korraldada ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kaebaja taotleb halduskohtu 25. novembri 2016 määruse, millega tagastati A. Streltsovi kaebus, tühistamist. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel seda, kas halduskohus on kaebuse tagastatud õiguspäraselt ning ei lahenda halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt. Määruskaebuses nimetatud tõendid võivad puudutada vaidlust sisuliselt, kuid pole asjakohased, et hinnata halduskohtu poolt kaebuse tagastamise õiguspärasust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
tunnistajaütlustena pealkirjastatud dokumendi, mille kohaselt ta selgitab A. Streltsovi telefonikaardi kasutamist ja on arvamusel, et A. Streltsovi karistati distsiplinaarmenetluses seoses oma telefonikaardi andmisega teisele kinnipeetavale ebaõiglaselt. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas asjas ei ole A. Streltsov talle seoses telefonikaardi teisele kinnipeetavale kasutada andmisega määratud distsiplinaarkaristust vaidlustanud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Seetõttu ei ole esitatud tunnistaja ütlused käesolevas määruskaebemenetluses asjakohased ning kuuluvad selle esitajale tagastamisele.
rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 25. novembri 2016 määruse resolutsioon muutmata.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.