Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits 10.01.2017, Tartu 3-15-1183 Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla 19.03.2015. a käskkirja nr 6-2/308 ja 28.04.2015. a vaideotsuse nr 1-11/143-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsus Roman Gorodivski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Roman Gorodivski Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja distsiplinaarmenetluse raames antud kolme selgituse (tl 46, 52, 57-57p) tõlked ning haldusasjas nr 3-15-863 peetud 09.09.2015. a ja 15.09.2015. a kohtuistungite protokollid.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsuse resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta esimese astme menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) riigi kanda.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulu (riigilõiv 15 eurot) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 09.02.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.19.02.2015 leidsid Tartu Vanglas kaebaja osalusel kella 18:05 ja kella 18:40 paiku osakonnas E-3 aset kaks intsidenti ja kella 20:35 paiku kambris 1066 (osakond E-2) üks intsident.
2.Tartu Vangla tegi 19.02.2015 kell 21:45 kaebaja suhtes otsuse nr 6-8/21 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta (tl 59, 83, 112p), milles kohaldas kaebaja suhtes kuni 20.02.2015 a kella 16:00-ni vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse.
3.Tartu Vangla teavitas kaebajat 02.03.2015 distsiplinaarmenetluse algatamisest. 03.03.2015 esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse raames kolm selgitust (tl 46, 52, 57-57p).
4.Tartu Vangla karistas 19.03.2015. a käskkirja nr 6-2/308 alusel (tl 21-23p) kaebajat 20-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt olid distsiplinaarmenetluse algatamise ajenditeks valvur A. Romanovi 19.02.2015. a ettekanne nr 982 (tl 44), valvur V. Mürki 19.02.2015. a ettekanne nr 983 (tl 50) ja vanemvalvur K. Koppeli 19.02.2015. a ettekanne nr 998 (tl 55). Ettekande nr 982 kohaselt kõndis ta 19.02.2015 kell 18:05 koos vanemvalvur E. Tootsiga läbi eelvangistushoone lahtise kolmanda sektori, kui tuli nende juurde kaebaja ja küsis, mis õigusega nad võtsid tema kambrist esemed ära. Valvurid seletasid, et need esemed, mis said ära võetud, on üleliigsed ja ei kajastu kinnipeetava ühtses nimekirjas, mille peale kinnipeetav karjus läbi sektori, kus paikneb umbes 45 kinnipeetavat järgmisi sõnu: „Võ pidarasõ, võ oba pidarasõ, [...] vy prosto polnöe pidarasõ!“ Ettekande nr 983 kohaselt 19.02.2015 umbes kella 18:40 paiku, kui valvur oli andnud kaebajale korralduse ümberpaigutuseks asjad kokku panna, tuli kaebaja trellukse 1102 juurde ja hakkas karjuma: „Suka prinesi mesok!“ Valvur andis korduvalt korralduse ropendamine ja karjumine lõpetada, millele kinnipeetav ei allunud. Valvur teavitas asjast kartsa valvurit, kes lubas koti tuua. Kui valvur läks kinnipeetavale ütlema, et ta saab oma ümberpaigutuseks vajaliku koti, ei kuulanud kaebaja teda, vaid räuskas edasi kõval häälel: „Suka, sasi umenja, urod, sasi umenja, pashol nahhui!“ Ettekande nr 998 kohaselt 19.02.2015 kella 20:35 paiku õhtusel loendusel ei allunud kaebaja korduvatele korraldustele tulla kambri vahetrellide juurde ning asetada käed läbi vahetrellide, et saaks loenduseks paigaldada kinnipeetavale käerauad, mis olid käskkirjaga kaebajale määratud. K. Koppel sisenes koos vanemvalvur E. Tootsiga ja valvur A. Romanoviga kambrisse, andis kinnipeetavale korralduse liikuda näoga kambri aknatrellide juurde ning nad paigaldasid koos vanemvalvur E. Tootsiga kinnipeetavale seal käerauad. Kinnipeetav karjus vene keeles: „Mida te teete kuradi piidrid ja idioodid. Mu käed valutavad ja teie tulete raudu peale panema.“ Valvurid selgitasid kaebajale, miks nad seda teevad. Valvurid teostasid kambris loenduse ning andsid kaebajale korralduse tulla vahetrellide juurde, mida kaebaja ei täitnud. K. Koppel suunas kaebaja koos vanemvalvur E. Tootsiga vahetrellide juurde ning nad eemaldasid rauad läbi vahetrellide. Vangla tugines vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-dele 1.6.1, 1.7.1 ja 1.7.3. Kuna intsidendid, mille tagajärjel peaspetsialist-korrapidaja tegi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse, olid toimunud vaid paar tundi enne õhtust loendust, pidasid loendust läbi viinud ametnikud vajalikuks kasutada kaebaja suhtes käeraudu kambrisse sisenemisel eesmärgiga minimaliseerida kaebaja poolt ründe toimepanekut ametnike vastu.
Intsidendi ajal põhjendas kaebaja oma allumatust sellega, et tal käed ja jalad valutasid, mitte sellega, et korraldused olid õigusvastased. Vanglateenistuse ametnikud pidasid ilmselgelt oma julgeolekut olulisemaks kui kinnipeetava võimalikku valu käeraudade paigaldamisel, mis oli ajutine, sest käerauad paigaldati vaid loenduse läbiviimise ajaks. Kaebaja kasutatud väljendid olid ilmselgelt solvavad. Menetleja vaatas läbi kahes esimeses ettekandes kajastatud ajavahemike valvekaamera salvestised. Kolmandas ettekandes kajastatud intsident toimus kambris, kus valvekaamerat pole, mistõttu ei olnud võimalik täiendavat teavet saada. Samuti kuulas menetleja üle kolm tunnistajat. Kaebaja omas käskkirja koostamise ajal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on karistatud nii allumatuse eest (kaks viimast karistust, mida kaebaja polnud käskkirja andmise hetkel veel kandma asunud), kui ka vanglaametnikega ebakohase käitumise eest. Kaebajale on korduvalt määratud rangeim karistusliik, milleks on kartserisse paigutamine, kuid kaebaja ei ole teinud sellest vajalikke järeldusi ega asunud õiguskuulekale käitumisele. Käesolevad rikkumised pani kaebaja toime katseajal. Kaebaja ei tunnista rikkumisi. Vangla võttis karistuse valikul arvesse, et eesmärgiks on motiveerida kaebajat hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest ning anda selge signaal, et vangla suhtub väga tõsiselt allumiskohustuse eiramisse ja ametnike suhtes ebakohasesse käitumisse. Korraldustele mitteallumine ohustab otseselt vangla julgeolekut ja annab teistele kinnipeetavatele negatiivset eeskuju. Seetõttu on põhjendatud korduva samalaadse rikkumise ning korduva distsipliinirikkumise puhul karistada kinnipeetavat raskemat liiki distsiplinaarkaristusega, milleks on kartserisse paigutamine, kuna antud distsiplinaarkaristus omab mõjutusvahendina konkreetse rikkumise puhul suuremat efektiivsust. Menetleja arvestas karistuse määramisel ka asjaoluga, et allumatuse eest määratud distsiplinaarkaristusi polnud veel asunud kandma, seega ei olnud võimalik neist vajalikke järeldusi teha, mistõttu käesoleva käskkirjaga allumatuse eest määratav karistus on samasugune kui varasematel juhtudel, kuid solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest määratavad karistused olid varasematega võrreldes rangemad. Muude seaduses sätestatud karistuste määramine ei ole menetleja arvates proportsioonis toime pandud rikkumistega: noomitus oleks olnud liiga leebe karistus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamist ei olnud otstarbekas kohaldada, sest rikkumine polnud seotud elektriseadmetega; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist ei olnud võimalik kohaldada, sest kinnipeetaval pole kokkusaamisi registreeritud; töölt eemaldamist ei olnud võimalik kohaldada, sest kinnipeetav ei osalenud tööhõives.
5.Kaebaja esitas käskkirjale 31.03.2015 vaide (tl 18-20p), mille Tartu Vangla jättis 28.04.2015. a vaideotsusega nr 1-11/143-2 (tl 24-24p) rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 06.05.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-6p, tõlge 12-13p; 10-10p, tõlge 14; 72-75p, tõlge 77-78; 79-79p, tõlge 81; 82-82p, tõlge 85) Tartu Vangla 19.03.2015. a käskkirja nr 6-2/308 ja 28.04.2015. a vaideotsuse nr 1-11/143-2 tühistamiseks. Kaebaja ei tunnistanud end süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.1 ja 1.7.1 ega VangS § 67 lg 1 rikkumiste osas. Kaebaja arvates ei olnud vanglaametnike korraldus minna trellide juurde selleks, et vanglaametnik saaks tema käed raudu panna, seaduslik. Kaebaja arvates võib kinnipeetav, kes leiab, et ametniku nõue on ebaseaduslik, seda eirata. Samuti väitis kaebaja, et ta ei väljendunud vanglaametnike suhtes solvavalt ja ebatsensuurselt. Tunnistajad, kes saaksid tõendada kaebaja väidet, jäeti distsiplinaarmenetluses ära kuulamata. Koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollid olid kaebaja arvates võltsitud. Vanglaametnike ütlustes esinesid vastuolud. Seega viidi distsiplinaarmenetlus läbi ebaobjektiivselt.
7.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 36-37) kaebuse rahuldamata jätta.
8.Halduskohus jättis 17.11.2015. a otsusega (tl 86-88) kaebuse rahuldamata.
Halduskohus nõustus, et pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olevad ettekanded nr 982, 983 ning 998 ei oleks tõesed. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et vanglaametnike ütlustes esinevad vastuolud ja seega distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ebaobjektiivselt ning ta ei tunnista end kõnealustes rikkumistes süüdi. Vaidlusalused ettekanded on allkirjastanud ametnikud, kes viibisid kõigi ettekandes märgitud sündmuste juures lõpuni. Seega on ettekande näol kohtu hinnangul tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga ja kohus ei leia neis vastuolusid. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et tunnistajate ülekuulamise protokollid on võltsitud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja väide on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud. Toimiku materjalidega on tõendatud, et menetleja on tunnistajatena üle kuulanud isikud, kes viibisid sündmuse läheduses ning kellel oli reaalne võimalus seda kuulata või näha. Kinnipeetav V.S. tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt kaebaja solvas valvureid, karjudes üle sektori: pederast (tl 48). Kinnipeetav N.L. on tunnistajana ülekuulatud ja ta teatas, et kaebaja ütles V. Mürgile ebatsensuursed ja solvavaid sõnu (tl 54). Halduskohtu hinnangul on sündmuse toimumine viisil, mis on kirjeldatud vaidlustatavas otsuses, tõendatud ning kohus on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri on kajastanud sündmust objektiivselt ja seega ei ole õigusvastane. Kasutades solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid vanglaametnike suhtes, samuti ignoreerides nende korraldusi, pani kaebaja kohtu hinnangul toime Tartu Vangla kodukorra p 1.6.1 ning 1.7.1 rikkumise. Seega on asjas distsiplinaarkaristuse määramise eeldused täidetud. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning karistuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kaebaja varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebaja on varem korduvalt karistatud ja sooritas raske distsipliinirikkumise. Ka see, kui kinnipeetav peab vanglaametnike poolt antud korraldusi õigusvastaseks, ei anna see õigust korralduste täitmisest keeldumiseks. Halduskohus tugines Riigikohtu 29.09.2015. a otsuse nr 3-3-2-1-15 punktis 17 väljendatud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul niisuguseid asjaolusid ei esinenud; kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajal oleks tuvastatud käe või jala selliseid vigastusi, mis välistaksid liikumise trelliuste juurde ja käeraudade paigaldamise ja eemaldamise ning seega ei esinenud kaebajal selliseid objektiivseid takistusi, mis välistanuks korralduse täitmise. Seega puudus halduskohtu hinnangul alus vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas 26.11.2015 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 97-99), milles leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada. Kaebaja väitel ei ole halduskohus arvesse võtnud kaebaja argumente ja tõendeid. Ohjeldusmeetmete kohaldamine tuleb vormistada käskkirjaga ja seda käskkirja tuleb tutvustada kinnipeetavale allkirja vastu. 19.02.2015 kella 19:00-19:10 paiku, kui kaebaja paigutati kinnisesse kambrisse, ei olnud talle tutvustatud ohjeldusmeetmete kohaldamise käskkirja. Käskkirjale on tehtud käekirjaline märge „k/p keeldus allkirja kirjutamast, koopia antud kambrisse“, millele on alla kirjutanud A. Skutšas, kes oli tööl 20.02.2015. Kaebaja viitab haldusasjas nr 3-15-863 halduskohtus 15.09.2015 peetud istungi protokollile, kus V. Mürk ütles, et ei oska öelda, kas kaebaja sõimas konkreetselt teda, samuti 09.09.2015 peetud istungi protokollile, kus K. Koppel ei mäletanud solvamisi, kuid jäi ettekande juurde.
Kaebaja väidab, et ei ütelnud kell 18:05 E. Tootsi ja A. Romanovi kohta ühtegi ebatsensuurset väljendit. Kaebaja väitel keeldus menetleja üle kuulamast 9 juures viibinud inimest selle kohta, et tema ei ole ametnike kohta öelnud ühtegi ebatsensuurset väljendit. Kaebajas väidab, et menetleja ei võtnud V.S. lt ega N.L. tunnistaja ütlusi.
10.Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 112-113) jätta see rahuldamata. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Vastab tõele, et peaspetsialist-korrapidaja 19.02.2015. a otsuse nr 6-8/21 toimetas kaebajale kambrisse kätte vanemvalvur A. Skutšas. Peaspetsialist-korrapidaja kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid erakorralise sündmuse toimumise järgselt. Sellekohane otsus vormistati tagantjärele. Vastustaja tugineb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 2 lausetele 2 ja 3. Otsuse nr 6-8/21 allkirjastas peaspetsialist-korrapidaja M. Vadi 19.02.2015 kell 21:45. See, et apellandile tutvustas viidatud otsust vanemvalvur A. Skutšas esimesel võimalusel 20.02.2015 hommikul, ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. Peaspetsialist -korrapidaja otsus täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamiseks, mis hilisemalt vormistati kirjalikult 19.02.2015. a otsusena nr 6-8/21, andis aluse vanglaametnikule käeraudade kasutamiseks ning korralduse andmiseks. Vastustaja tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007. a otsuses nr 3-3-1-103-06 väljendatud seisukohale, et mille kohaselt saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Solvavate väljendite kasutamine on tõendatud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega. Isiku õigus end kaitsta ei tähenda, et kõik tema taotlused tuleb tingimusteta rahuldada. Kaebaja on tõesti kaebuses halduskohtule taotlenud kohtuistungi korraldamist ning tunnistajate ülekuulamist. Kuna halduskohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, ei toimu selles menetlusvormis kohtuistungit, kus oleks võimalik tunnistajaid üle kuulata. Kuivõrd kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, oli kaebajal võimalik kaitseõigust teostada tunnistajatena taotletud isikute kirjalike seletuste esitamisega. Kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid ega võimalike tunnistajate seletusi oma väidete kinnitamiseks ei esitanud. Kaebaja väitel avaldas valvur V. Mürk 15.09.2015. a kohtuistungil haldusasjas nr 3-15-863, et ei oska öelda, kas apellant sõimas konkreetset teda, mistõttu ei kinnita valvur ettekandes märgitut. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas V. Mürk, et peale kaebaja teavitamist ümberpaigutamisest hakkas viimane räuskama, vene keeles sõimama ning nõudis kotti. Peale selgitusi, et kott temale organiseeritakse, jätkas apellant sõimamist. Asjaolu, et valvur V. Mürk ei osanud öelda, kas kaebaja sõimas konkreetselt teda või oli see üldine venekeelne sõim, ei oma asja lahendamisel tähendust. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 koosseisuliseks tunnuseks ei ole asjaolu, et ebatsensuursed või solvavad väljendid peavad olema suunatud just ametnikule. Viidatud normis on selliste väljendite kasutamine suhtlemisel keelatud üldiselt, mis tähendab, et neid ei tohi kasutada ka otseselt kellelegi suunamata üldise kõnepruugina. Seetõttu ei ole vastuolu valvur V. Mürgi ettekande ning 15.09.2015. a kohtuistungil antud ütluste vahel. Kohtuistungil ei mäletanud K. Koppel enam, kas apellant 19.02.2015 ehk ligi 7 kuud hiljem kasutas solvavaid väljendeid, kuid kinnitas, et jääb ettekandes märgitu juurde. Solvavate väljendite kasutamine ei olnud ainuke detailne asjaolu, mida K. Koppel ei mäletanud. On mõistav, et ligi 7 kuud hiljem ei mäleta ametnik detailselt kõiki konkreetse päeva sündmusi, kuid see ei tähenda, et vahetult peale sündmust koostatud ettekanne oleks ebaõige. Kaebaja ei nõustu, et ta solvas E. Tootsi ja A. Romanovit ja väidab, et menetleja keeldus üle kuulamast 9 juures viibinud inimest selle kohta, et tema ei ole ametnike kohta öelnud ühtegi
ebatsensuurset väljendit. Vastustaja tugineb HKMS § 59 lg-le 1. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sellist tõendit ega välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mille pinnalt võiks tekkida kahtlus ametnike ettekannete paikapidavuses. Solvavate väljendite kasutamist on kinnitanud ka tunnistajana ülekuulatud kinnipeetav V.S. . Seega on menetluse käigus kogutud piisavalt tõendeid apellandi rikkumise tõendamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tunnistajatelt V.S. lt ja N.L. ei ole ütlusi võetud, kuna menetlustoimingu protokollil puuduvad nende allkirjad. Kaebaja väiteid tunnistajate ütluste võltsimise kohta on paljasõnalised. Vastustaja tugineb HMS § 18 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3. Nendest normidest ei tulene nõuet, et menetlustoimingu protokollile peab tunnistaja alla kirjutama. Samuti on valvur P. Jermolajev 23.07.2014. a e-kirjas (tl 58) kinnitanud tunnistaja V.S. lt ütluste võtmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus sisulises osas muutmata.
12.Ringkonnakohus märgib algatuseks, et halduskohus menetles tühistamiskaebust Tartu Vangla 19.03.2015. a käskkirja nr 6-2/308, millega määrati kaebajale 20-ööpäevane kartserikaristus, ja 28.04.2015. a vaideotsuse nr 1-11/143-2 tühistamiseks, millega jäeti eelneva käskkirja peale esitatud vaie rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud sõnaselgelt küll ainult halduskohtu otsuse tühistamist, kuid lähtudes HKMS § 2 lg-test 1, 3 ja 4 tuleb kaebaja apellatsioonkaebust kui tervikut mõista selliselt, et ta soovib endiselt ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja ebasoodsa vaideotsuse tühistamist.
13.19.02.2015 kella 18:05 paiku aset leidnud intsidendi osas märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Vangla kodukorra p-de 1.7.1 ja 1.7.3 järgi on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni ning karjuda, kasutada müra tekitamiseks kambris olevaid esemeid ja elemente jne. Nende kodukorra punktide seaduslikeks alusteks tuleb ilmselt pidada VangS §-i 2 ja § 6 lg-t 1, millede järgi on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu ning vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ringkonnakohus ei hakka seejuures hindama nimetatud kodukorra punktide kooskõla seadusega, sest seda ei ole keegi vaidlustanud. Käesoleval juhtumil on valvur A. Romanovi ettekandega nr 982 (tl 44) ja kinnipeetav V.S. ülekuulamise protokolliga (tl 48) tõendatud, et kaebaja väljendus A. Romanovi ja E. Tootsi suhtes solvavalt ja karjus. V.S. lt tunnistuse võtmist kinnitab P. Jermolajevi 23.07.2015. a e-mail (tl 58). Lisaks kinnitavad seda versiooni ka haldusasjas nr 3-15-863 A. Romanovi ja E. Tootsi 09.09.2015. a kohtuistungil antud ütlused, nagu nähtub käesoleva asja materjalide juurde võetud kohtuistungi protokollist. See, et kinnipeetava T. Kuuma sündmuste kirjeldus (tl 49) lahkneb A. Romanovi ja V.S. kirjeldustest, ei tõenda mitte teistsugust sündmustikku, vaid viitab kinnipeetava T. Kuuma ütluste ebausutavusele – mingitest pliiatsitest ega koolist ei olnud üheski kontekstis juttu. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole käesolevat haldusasja kirjalikult menetledes rikkunud menetlusõigust. Tunnistajate ülekuulamise vajaduse hindamisel mängivad rolli nii võimalike tunnistajate usutavus, kaalul olevad õigushüved, ajaline distants sündmusega kui ka asjaolu tõendatuse aste. Käesoleval juhul ei olnud ka ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt vajadust täiendavate tõendite kogumiseks. Kohtul ei ole põhjust kahelda valvur A. Romanovi detailse kirjelduse usutavuses, kuna sündmuste käiku on üldjoontes kinnitanud ka kinnipeetav V.S. oma ütlustega.
14.19.02.2015 kella 18:40 paiku aset leidnud intsidendi osas märgib ringkonnakohus järgmist. Sellegi intsidendi puhul tuleb hinnata kaebaja käitumist Tartu Vangla kodukorra p-de 1.7.1 ja 1.7.3 järgi. Ringkonnakohus leiab, et valvur V. Mürki ettekandega nr 983 (tl 50) on ka käesolev rikkumine piisavalt tõendatud. Nimetatud intsidendi juures ei viibinud ettekandest ja kaebaja seletustest nähtuvalt ühtki teist valvurit. Asja materjalidest ei nähtu ühtki põhjust, mis sunniks kahtlema valvur V. Mürki ettekande usutavuses, kes on ettekande sisu üldjoontes korranud ka haldusasjas nr 3-15-863 15.09.2015 peetud kohtuistungil antud ütlustes. Nimetatud kohtuistungi protokoll on võetud käesoleva haldusasja materjalide juurde. Samuti tõendab V. Mürki ütluste usutavust kaudselt kinnipeetav N.L. i poolt ülekuulamisel öeldu (tl 54). Kuna rohkem usutavaid tõendeid pole selle sündmuse kohta võimalik koguda ning eelnevad ja järgnevad sündmused muudavad ettekandes nr 983 kirjeldatud sündmused usutavaks, siis loeb ringkonnakohus ka selle intsidendi tõendatuks.
15.19.02.2015 kella 20:35 paiku kambris 1066 aset leidnud intsidendi osas märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.1. järgi on kinnipeetav kohustatud täitma VangS, VSkE, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele, kus on öeldud: „Kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge [...]. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. [...] üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. [...] vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas“ (RKHKo 01.03.2007, 3-3-1-103-06, p 14). Ringkonnakohus leiab, et vanemvalvur K. Koppeli ettekandega nr 998 (tl 55) on kella 20:35 paiku aset leidnud intsident piisavalt tõendatud. Sündmuste sellist kulgu on vanemvalvur K. Koppel kinnitanud ka haldusasjas nr 3-15-863 09.09.2015. a kohtuistungil antud ütlustes. Intsidendi juures viibis kolm valvurit ja toimiku materjalidest ei nähtu ühtki põhjust, miks nad oleksid kolmekesi pidanud tahtma kaebajale ülekohut teha. Kaebaja oli ca poolteist tundi varem proovinud pastakaga rünnata vanemvalvur E. Tootsi, nagu nähtub toimikus olevast E. Tootsi 26.03.2015. a e-mailist (tl 60) ning 19.02.2015. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollist nr 6-16/12 (tl 64-64p), millele on alla kirjutanud vanemvalvur E. Toots ja valvur A. Romanov ning samuti tervishoiutöötaja M. Rego. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited puudutavad niisiis peamiselt seda varasemat intsidenti, mis ei ole käesoleva menetluse esemeks. See, et kaebajale ei olnud kella 20:35 paiku 19.02.2015. a otsust nr 6-8/21 tutvustatud, ega ka see, et nimetatud otsus vormistati kirjalikult alles 19.02.2015 kell 21:45, ei mõjuta käesoleva haldusasja lahendust. Oluline on, et valvurid andsid kaebajale korduvalt korralduse tulla kambri vahetrellide juurde ning asetada käed läbi vahetrellide, et saaks loenduseks paigaldada kinnipeetavale käerauad, kuid kaebaja seda korraldust ei täitnud. Seega ei allunud kaebaja talle antud korraldusele, mida eelnevaid sündmusi arvestades ei saa kuidagi õigustühiseks pidada, ning rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva menetluse ese ei ole anda hinnang kaebajale loenduseks käeraudade paigaldamise kui sellise õiguspärasusele. Tegu on vangla toiminguga, mis oleks soovi korral tulnud selleks ette nähtud korras vaidlustada eraldi.
16.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus sisulises osas muutmata.
17.Ringkonnakohus selgitab lühidalt, et võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde kaebaja distsiplinaarmenetluse raames antud kolme selgituse tõlked (tl 46, 52, 57-57p), kuna neid toimikus ei olnud. Samuti võtab ringkonnakohus käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-15-863 peetud 09.09.2015. a ja 15.09.2015. a kohtuistungite protokollid, kuna neile on apellatsioonimenetluses tuginenud nii kaebaja kui ka vastustaja.
18.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus andis 26.05.2015. a määrusega kaebajale menetlusabi täies ulatuses, milleks määruse põhjendustest nähtuvalt oli kaebuse riigilõiv 15 eurot. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab esimese astme menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) riigi kanda. HKMS § 118 lg 3 järgi tuleb ka apellatsioonimenetluse kulu, milleks on samuti riigilõiv 15 eurot, jätta riigi kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.