Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 10. jaanuar 2017, Tartu
Haldusasi
Osaühing KRUNK kaebus Sillamäe Linnavalitsuse
9.augusti 2012. a korralduse nr 545-k tühistamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks summas 224 804 eurot Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määrus Osaühing KRUNK ja Sillamäe linna määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja osaühing KRUNK Vastustaja Sillamäe linn Esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-1147
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 ja lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt.
2.Rahuldada osaühing KRUNK määruskaebus.
3.Jätta rahuldamata Sillamäe linna määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavalitsus andis 9. augusti 2012. a korraldusega nr 545-k osaühingule KRUNK ehitusloa kaubandushoone ehitamiseks Sillamäel aadressil Viru pst 14. Tartu Halduskohus tühistas 24. oktoobri 2014. a otsusega asjas nr 3-12-1936 nimetatud korralduse. Kohtuotsus jõustus 24. novembril 2014 edasi kaebamata. 30. septembril 2015 esitas osaühing KRUNK taotluse Sillamäe linnalt kahjuhüvitise saamiseks.
2.Osaühing KRUNK esitas 6. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Sillamäe linna tekitatud kahju summas 224 804,47 eurot. Kaebuse kohaselt:
2.1.Ehitusloa tühistamine muutis kasutuks ehitusloa saamiseks ning selle realiseerimiseks tehtud kulutused. Lisaks märkis kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kahju realiseerus
ning kaebaja sai sellest teada pärast 24. novembrit 2014, mil jõustus 24. oktoobri 2014. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-1936, millega Tartu Halduskohus rahuldas osaühing Vaarao kaebuse ja tühistas Sillamäe Linnavalitsuse 9. augusti 2012. a korralduse nr 545-k „Ehitusloa andmine“.
2.2.Kaebaja esitas puudusteta taotluse kahju hüvitamiseks 7. märtsil 2016. Vastustaja oleks pidanud kaebaja taotluse lahendama hiljemalt 9. maiks 2016, kuid ei teinud seda. Kaebaja esitas kaebuse 6. juunil 2016, seega tähtaegselt.
2.3.Kui halduskohus peaks leidma, et kaebus ei ole tähtaegne, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamise võiks tingida regulatsiooni, mis puudutab kaebetähtaegu, ebaselgus. Kaebaja ja vastustaja pidasid läbirääkimisi kuni 6. juunini 2016, mil kaebaja saatis vastustajale teate kompromissläbirääkimiste kohta. Riigikohus on leidnud, et läbirääkimiste pidamine omab kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 13). Arvestades faktiliste asjaolude paljusust, tõendamiseseme kohta kohtueelses menetluses esitatud dokumentaalsete tõendite hulka ja mahtu, õigusliku olukorra keerukust ning vastustaja mitmekordseid teateid vastamistähtaegade pikendamisest ning kinnitusi läbirääkimiste oleku ja taotluse kohtuvälise lahendamise otstarbekuse ja mõistlikkuse kohta, on asjas esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul.
3.Tartu Halduskohtu 8. augusti 2016. a määrusega loeti osaühingu KRUNK kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, kuid kaebuse esitamise tähtaeg ennistati. Määruse kohaselt:
3.1.Kaebaja edastas kohtuvälise kahju hüvitamise taotluse vastustajale 30. septembril 2015, kuid pöördus kohtusse alles 6. juunil 2016. Kaebus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 rikkumisega.
3.2.Halduskohus leidis, et esineb halduskohtmenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-s 1 toodud alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja leidis 21. oktoobri 2015. a kirjas nr 7-6/7008-1, et nõudel on puudused ja määras tähtaja nende kõrvaldamiseks ning pikendas seejärel selle peale 2. novembril 2015 saadetud kirjale vastamise tähtaega kuni 4. jaanuarini 2016. 5. jaanuari 2016. a kirjas nr 7-6/7095 leidis vastustaja, et osa nõudest ei ole põhjendatud, kuid luges samas üles veel rea dokumente, mida ta vajab nõude ülejäänud osa lahendamiseks, paludes need esitada 7. märtsiks 2016. Selle peale saadud kirjale vastamise tähtaega pikendas ta kuni 9. maini 2016 ning palus nimetatud kuupäeval koostatud kirjaga nr 7-6/654-3 esitada nädala jooksul veel täiendavaid dokumente. Sellest järeldub, et vastustaja ei pidanud taotlust täiendavate dokumentideta nõuetekohaseks ega selle lõplikule lahendamisele asumist võimalikuks. Kaebaja ja vastustaja pidasid alates 13. novembrist 2015, mil kaebaja vastavasisulise ettepaneku esitas, kompromissläbirääkimisi. Need lõppesid 6. juunil 2016, mil kaebaja teatas, et need on lõppenud tulemuste puudumise tõttu. Kõik eelnevalt kirjeldatu andis alust arvata, et saavutatakse kohtuväline lahendus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Sillamäe linn esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:
4.1.Kaebaja pidi teadma või teada saama väidetavast kahjust ja selle põhjustajast 1. oktoobril 2012. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vastustajale 30. septembril 2015. Kuivõrd Sillamäe Linnavalitsus töötab kuni kella 17.00-ni, jõudis kahju hüvitamise taotlus vastustajani
1.oktoobril 2015, mil oli möödunud kolm aastat hetkest, mil vastustaja oli teada saanud või pidi olema teada saanud väidetavast kahjust ja selle väidetavast põhjustajast.
4.2.Osaühing KRUNK oli Sillamäe linnale esitanud kahju hüvitamise taotluse summas 881 629,34 eurot. Summa suurusest tulenevalt tahtis vastustaja asja korralikult menetleda ning küsis korduvalt nimetatud osaühingult täiendavaid dokumente ja teavet. Viimast korda palus vastustaja kaebajalt täiendavaid dokumente 31. mail 2016 saadetud kirjas nr 7-6/1323-3. See näitab, et kahju hüvitamise taotlus ei olnud jätkuvalt nõuetekohane.
4.3.6. juunil 2016 edastatud kirja tuleb käsitleda loobumisena kohtuvälisest kahju hüvitamise nõudest. Seega ei saa kuuluda kohaldamisele RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4. Vastupidine tõlgendus tähendaks seda, et isik saab kahju hüvitamisega kohtusse pöörduda ka siis, kui on möödas kolmeaastane tähtaeg.
5.Osaühing KRUNK esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3.augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus luges osaühingu KRUNK 6. juuni 2016. a hüvitamiskaebuse esitatuks seaduses ette nähtud kaebetähtaja rikkumisega. Määruskaebuse kohaselt:
5.1.Kaebaja huvid võivad saada kahjustatud seeläbi, et hüvitamiskaebuse mittetähtaegseks lugemise osas määruse vaidlustamata jätmisel ei pruugi ringkonnakohtul olla menetluslikult võimalik tuvastada kaebuse tähtaegsust. Seda isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et halduskohus eksis. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui aga ringkonnakohus leiab, et kaebus on mittetähtaegne, tuleb halduskohtu määrus jätta muutmata.
5.2.Oluline on asjas tuvastada, millal kaebaja esitas haldusorganile nõuetekohase taotluse kahju hüvitamiseks. Halduskohus jättis selle tuvastamata, mistõttu jõudis ta määruses valele järeldusele, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja leiab, et 30. septembri 2015. a taotlus muutus nõuetekohaseks 7. märtsil 2016. Ka vastustaja ise ei pidanud taotlust nõuetekohaseks ning küsis korduvalt täiendavaid dokumente, viimati 9. mail 2016. Kui taotluses on puudusi, hakkab RVastS § 18 lg-s 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.
5.3.Nii kaebuse tähtaegseks lugemise kui kaebetähtaja ennistamise puhul on oluline ka see asjaolu, et vastustaja ja kaebaja leppisid 13. novembril 2015 läbirääkimiste ajaks kokku, et taotluse lahendamise menetlus peatatakse.
6.Sillamäe linna vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt:
6.1.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles leiti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja pidi väidetavast kahjust ja selle põhjustajast teada saama 1. oktoobril 2012, mil tal ei olnud võimalik enam ehitustöid teostada ning ehitamine seiskus. HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kolmeaastane kaebetähtaeg lõppes
1.oktoobril 2015, kuid kaebus halduskohtule esitati alles 6. juunil 2016.
6.2.Vastustaja küsis kaebajalt korduvalt täiendavaid dokumente, kuna tal oli vaja täiendavat informatsiooni kahju hüvitamise taotluse osas seisukoha võtmiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et viimane kõrvaldas kahju hüvitamise nõudes esinenud puudused 7. märtsiks 2016. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas vastuseks vastustaja 16. mai 2016. a kirjale palutud dokumentide asemel fotod kiirköitjatest. Teisalt on vastustaja ka pärast 7. märtsi 2016 küsinud kaebajalt täiendavaid dokumente.
6.3.Vastustaja leiab, et kaebaja 6. juuni 2016. a kiri, milles teatati, et loobutakse vastustajaga kompromissläbirääkimiste pidamisest, on käsitatav loobumisena kohtuvälisest kahju hüvitamise nõudest.
6.4.Kui ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus vastustajale esitati 7. märtsil 2016, omab tähtsust Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2016. a määruses nr 3-3-1-18-16 esitatu.
6.5.Kui kaebaja soovib, et kohtumäärus jääks muutmata, ei ole selle tarbeks vaja määruskaebust esitada.
7.Osaühingu KRUNK vastuses Sillamäe linna määruskaebusele leitakse järgnevat:
7.1.Kaebaja on seisukohal, et taotlus ei saanud muutuda nõuetekohaseks enne 7. märtsi 2016. Vastustaja on mitmel korral põhjendamatult pikendanud vastamise tähtaegu ja menetlusega viivitanud. Vastustaja pahatahtlikust käitumisest annab märku seegi, et juba enne kahju hüvitamise taotluse esitamist vastustajale oli viimasel 18. veebruaril 2015 sõlmitud Advokaadibüroo VARUL AS-ga kliendileping vastustaja esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses seoses kahju hüvitamise nõudega, mis tuleneb tühistatud ehitusloast. Kaebaja uuris vastustajalt korduvalt, millal taotlus lahendatakse. Kohtueelne menetlus ei tohi kesta ülemäära kaua ning kohtusse pöördumise õigus peab olema igal juhul tagatud. Kuna kohtueelses menetluses lahendini ei jõutud, siis võiks mutatis mutandis kohaldada HKMS § 47 lg 3 ls 2, st kaebuse võib esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates.
7.2.Kaebaja ei loobunud 6. juuni 2016. a kirjaga kahju hüvitamise taotlusest. Kaebaja tahe ei ole suunatud 30. septembril 2015 esitatud taotluse tagasivõtmisele. Vastustaja ei ole ka menetluse lõppemist kirjalikult fikseerinud.
7.3.Kaebaja on seisukohal, et kahju tekkis talle siis, kui jõustus kohtuotsus, millega ehitusluba tühistati, st 24. novembril 2014, mitte siis, kui halduskohus kohaldas 1. oktoobril 2012 esialgset õiguskaitset. Ka HKMS § 254 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine oli õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Sillamäe linna määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus on seisukohal, et osaühing KRUNK esitatud kahju hüvitamise kaebus on tähtaegne, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada.
9.Osaühing KRUNK on maininud, et talle tekitatud kahju seisneb selles, et Viru pst 14 kinnistule uue turuhoone rajamiseks, sh ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa saamiseks, tehtud kulutused on talle väljastatud ehitusloa tühistamise tõttu osutunud tarbetuteks. Kahju tekkimise põhjustas vastustaja käitumine ehitusloa menetluse läbiviimisel. Vastustaja väljastas kaebajale ehitusloa, mis andis õiguse hoone, mis oli detailplaneeringus sätestatust suurem, ehitamiseks. Menetluse käigus rikuti mitmeid olulisi haldusmenetluse põhimõtteid.
10.9. augusti 2012. a korralduse nr 545-k, millega väljastati kaebajale ehitusluba, vaidlustamiseks pöördus halduskohtusse osaühing Vaarao, kes esitas halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, mis rahuldati 1. oktoobril 2012. Nimetatud korraldus tühistati aga Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsusega, mis jõustus 24. novembril 2014.
11.Kahjuna RVastS § 7 lg 1 mõttes tuleb mõista kulutusi, mida isik tegi, usaldades talle väljastatud soodustavat haldusakti ehk ehitusluba. Kuna ehitusluba tühistati kohtumenetluses, ei saanud isik lõpuni realiseerida talle ehitusloast tulenevat õigust, mistõttu pöördus isik talle tekitatud kahju hüvitamiseks esmalt haldusorgani enda poole, kes oli õigusvastase ja hiljem tühistatud haldusakti väljastanud ning edutu kohtueelse menetluse järgselt halduskohtusse.
12.RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.
13.Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et kaebus on tähtaegne, kuna kahjust teadasaamiseks tuleb lugeda halduskohtu otsust, millega ehitusluba tühistati, jõustumist. Vastustaja leidis seevastu, et kaebaja pidi kahjust ja selle põhjustanud isikust hiljemalt siis teada saama, kui asjas kohaldati esialgset õiguskaitset. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus selle seisukohaga.
14.Esialgset õiguskaitset rakendatakse kaebaja õiguste kaitseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Tegemist ei ole pöördumatu meetmega, st selle kohaldamine ei tähenda, et kaebuse lahendus oleks juba ette teada. Kaebuse sisulisel lahendamisel võidakse jõuda ka tulemuseni, mis ei lange kokku esialgse õiguskaitse määruses kajastatuga. Seega ei saa kaebetähtaja kulgemist hakata lugema esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Siinkohal mainib ringkonnakohus, et sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka vastustaja määruskaebuses esitatud väide kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse kohta haldusorganile. Nimelt märkis vastustaja, et kahju hüvitamise taotlus jõudis vastustajani 30. septembril 2015 kell 23.56. Kuivõrd Sillamäe Linnavalitsus töötab kella 17.00-ni, jõudis see vastustajani alles 1. oktoobril 2015, mil vastustaja hinnangul möödus kolm aastat kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Seda tähtaega hakkas vastustaja lugema aga esialgse õiguskaitse kohaldamisest.
15.Tulenevalt eelnevast tuleb kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna üleval viidatud halduskohtu otsus jõustus 24. novembril 2014. Kaebus halduskohtule käesolevas asjas esitati
6.juunil 2016. Kuna vastustaja ei lahendanud talle esitatud kahju hüvitamise taotlust sisuliselt, ilmselt seetõttu, et vastustaja hinnangul ei olnud esitatud taotlus veel nõuetekohane, mistõttu küsiti täiendavaid dokumente näiteks nii 5. jaanuaril 2016 (I kd, tl 200p ja 201) kui ka 9. mail 2016 (I kd, tl 214 ja 214p), pöördus kaebaja halduskohtusse, et mitte mööda lasta kaebuse esitamise tähtaega. Sedagi tegi kaebaja enne RVastS § 18 lg-s 2 nimetatud tähtaja saabumist, mistõttu on kaebus ka sel alusel tähtaegne.
16.Kaebuse tähtaegseks lugemine toob ühtlasi kaasa Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamise ning osaühing KRUNK määruskaebuse rahuldamise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.