lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2555/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2555/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2555

Haldusasi

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus pastaka ja paberi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – A.N.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta tähelepanuta A.N.i taotlus kohtuistungi pidamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS §-id 203 lg 1, § 204 lg 2 ja 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.12.2016 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avaldus. Taotleja heidab Tallinna Vanglale ette, et talle kui maksejõuetule isikule ei väljastata paberit ja pastapliiatsit. Sellega riivatakse tema õigust end kaitsta. Taotleja soovib ka enda vabastamist taotluselt tasutavast riigilõivust.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohus küsis Tallinna Vanglalt 12.12.2016 kohtunõudes, kas A. N. on pärast 02.11.2016 esitanud taotlusi paberi ja pastapliiatsi saamiseks. Nimelt esitas A. N. esialgse õiguskaitse taotluse pastapliiatsi saamiseks haldusasjas nr 3-16-2371 ning kohus jättis selle 23.11.2016 määrusega läbi vaatamata, kuna asjas ei toimunud vaidemenetlust. Tallinna Vangla lahendas parajasti A. N.i taotlust. Tallinna Ringkonnakohus jättis A. N.i määruskaebuse rahuldamata 15.12.2016 määrusega ning määrus on jõustunud. Kuivõrd selleks hetkeks oli A. N. algatanud vaidemenetluse, oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Samas ei olnud ringkonnakohtul kahtlust, et A. N.ile on paber ja pastapliiats tagatud olnud, mistõttu ei saanud tal olla ka esialgse õiguskaitse vajadust.
3.Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et A. N. on esitanud erinevaid taotlusi paberi ja pastapliiatsi saamiseks. Sealjuures on Tallinna Vangla vastanud 02.11.2016 (pastapliiats) ja 09.11.2016 (35 lehte valget paberit) taotlustele pastapliiats ja paberi saamiseks (02.12.2016 vastused nr 5-8/16/24922-4 ja 5-8/16/24922-5). Nende kahe vastuse peale on A. N. esitanud ka 06.12.2016 vaide nr 5-15/16/410-1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla ei ole veel jõudnud lahendada A. N.i 15.11.2016, 18.11.2016, 23.11.2016, 23.11.2016, 28.11.2016, 01.12.2016 ja 06.12.2016 taotlusi.

3-16-2555

4.Kohus jättis 14.12.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuivõrd taotleja ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ning kohtule ei olnud selle vajadus äratuntav. Kohus täheldas, et A. N.iga seoses lisandub peaaegu igapäevaselt Tallinna Halduskohtusse uusi kohtuasju, millest ei saa järeldada, nagu tal ei oleks paberit või pastapliiatsit. Taotleja ei konkretiseerinud ka, missuguste kohtuasjadega seoses, sh määruskaebe asjadega, saaksid tema huvid pöördumatult kahjustatud, kui ta paberit või pastapliiatsit ei saa. Kohus selgitas A. N.ile, et tema õigused ei saa jääda pöördumatult kaitseta, kui ta esitab perspektiivituid kaebusi või soovib neis esitada määruskaebust, s.o kaebusi, mis kuuluvad imperatiivselt tagastamisele (HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alused, kuid peaasjalikult HKMS § 121 lg 1 p 4) või mille esitamiseks tal kaebeõigus puudub või millega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p-id 1–2). Igal juhul anti taotlejale võimalus esialgse õiguskaitse vajadust põhistada.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.12.2016 avaldus, milles taotleja soovib istungimenetlust või videokohust, kuna ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib. Tal on paberi ja pastapliiatsi puudus. Taotleja palub lõpetada diskrimineerimine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt kohaldab kohus kaebaja õiguste esialget kaitset, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, s.o kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
7.Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et taotlejal on pooleli vaidemenetlus paberi ja pastapliiatsi saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus peab aga vastama ka HKMS §-is 250 sätestatud nõuetele. Kuna 12.12.2016 esitatud taotlus seaduse nõuetele ei vastanud, andis kohus A. N.ile tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. A. N. puudusi ei kõrvaldanud. 28.12.2016 esitatud avalduses ta üksnes väidab, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib. Kohus selgitas 14.12.2016 määruses põhjalikult, mida A. N.il puuduste kõrvaldamiseks teha tuleb, s.o et tal tuleb esialgse õiguskaitse vajadust põhistada, viidates võimalusel, kuidas tema õigused vastasel juhul kaitseta jäävad, sh viidates pooleliolevale konkreetsetele määruskaebemenetlustele. Kohus märkis, et taotlejaga on seotud hulgaliselt kohtuasju, millest ei saa järeldada, nagu tal oleks esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus möönis, et perspektiivitute kaebuste esitamisel ei saa taotleja õigused kaitseta jääda. Arvestades A. N.iga seotud kohtuvaidluste hulka, pidi ta aru saama, mida tal puuduste kõrvaldamiseks teha tuleb. Tema väide „Ma ei saa aru mida kohus soovib.“ on paljasõnaline. Põhistamiskohustusest ei saa kõrvale hoiduda põhjendusel, et kohtu soovist aru ei saada. Taotleja pidi kohtu selgituste järel oskama enda esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada. Taotleja seda ei teinud. Taotlejat ka hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel, jääb taotlus läbi vaatamata. Kuna A. N. taotluse puudusi ei kõrvaldanud, esitades ebausutava põhjuse, ei pea kohus võimalikuks jätta esialgse õiguskaitse taotlust korduvalt käiguta. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 250 lg 2 ja 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jätab taotluse läbi vaatamata, tuleb jätta tähelepanuta taotleja avaldus kohtuistungi korraldamiseks.
8.Kohus märgib täiendavalt, et pastapliiatsi saamise taotlus on korduv. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti. Võrreldes varasema taotlusega, ei ole asjaolud muutunud. Asja materjalidest ei nähtu, nagu saaks taotleja huvid pöördumatult kahjustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Alates 12.12.2016 kuni 2(3)

3-16-2555 käesoleva määruse tegemiseni on A. N. esitanud Tallinna Halduskohtule 33 erinevat avaldust, sh kaebust ja taotlust, ning Tallinna Ringkonnakohtule 15 määruskaebust. Taotlejaga seotud haldusasjade hulga põhjal ei saa mingil viisil järeldada, nagu tal ei oleks paberit ja pastapliiatsit. Veelgi enam, taotleja ei ole ka kunagi väitnud, nagu talle ei väljastataks paberit mahus, mis on ette nähtud Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-ides 15.1.7 ja 15.1.8. Kohus lisab, et taotleja õiguste kaitseks on tõhusaim esitada kohustamisnõue. Riigikohus on oma 22.09.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-14 selgitanud, et kohustamisnõude esitamise korral on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine erandlik, vältimaks põhivaidluse ette äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada ülekaaluka vajaduse korral. Asja materjalidest ei nähtu, et esineks ülekaalukas vajadus esialgset õiguskaitset kohaldada.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja